Obsah (7)
§ 89§ 94§ 88§ 97§ 99§ 101§ 1002-12-39618 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Fred Fisker Otsuse tegemise aeg ja koht 01. märts 2013.a, Tallinn Tsiviilasja number 2-12-3
§ 89lg 1 kohaselt on isaduse omaksvõtuks vajalik lapse ema nõusolek.
Sama paragrahvi lg 3 kohaselt tuleb nõusolek anda isiklikult.
§ 94
lg 1 kohaselt tuvastab isaduse kohus, kui ühtki meest ei ole lapse isana kindlaks tehtud. Sama seaduse lg 2 kohaselt tuvastab kohus põlvnemise isast asjaolude alusel, mis võimaldavad eeldada, et laps põlvneb sellest mehest. AS ja MS sünniaktides kanne isa kohta puudub. Hagiavalduse kohaselt kostja on teadlik ja tunnistab, et hagejad on tema lapsed, kuid kostja ei ole isadust omaksvõtnud ning seetõttu puudub hagejate sünnitunnistustel isa kanne. 25.02.2013.a. toimunud kohtuistungil võttis JŽ isaduse omaks
§ 88lg 2 sätestatud viisil, s.o isiklikult, tingimusteta ja tähtajatult.
Kuna hagejad on tulnud kohtult taotlema põlvnemise tuvastamist, on laste ema isiklik nõusolek JŽ´i poolt isaduse omaksvõtuks olemas ning seda on ta kinnitanud ka 25.02.2013.a. toimunud kohtuistungil. Kohus leiab, et poolte kooskõlalised seletused, JŽ´i poolt isaduse omaksvõtt, samuti laste ema isiklik nõusolek selleks, annavad alust eeldada, et poolte kooselu ajal 21.09.2002.a. sündinud AS ja XXX.a. sündinud MS põlvnevad JŽ´ist. Seega tuleb kostja kanda AS ja MS sünniaktidesse isana.
§ 97p 1 kohaselt on alaealine laps õigustatud oma vanematelt ülalpidamist saama.
Vastavalt
§ 99
lg-le 1 määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadusest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes, kusjuures ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi.
§ 101
kohaselt igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.
§ 100lg 4 kohaselt makstakse elatist iga kalendrikuu eest ette.
Vabariigi Valitsuse 22.12.2011.a. määruse nr 169 kohaselt oli töötasu alammäär alates 01.01.2012.a. 290 eurot kuus. Vabariigi Valitsuse 10.01.2013.a. määruse nr 6 kohaselt on töötasu alammäär alates 01.01.2013.a. 320 eurot kuus. Hagejad soovivad kostjalt elatise väljamõistmist summas 145 eurot kuus, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära alates hagi esitamisest kuni alaealiste täisealiseks saamiseni. Hagejad paluvad kohustada kostjat tasuma väljamõistetud elatis järgneva kalendrikuu eest ette igakuiselt 10. kuupäevaks hagejate seadusliku esindaja K S pangaarvele nr XXXXXXXXX Swedbank AS-is. Vastavalt TsMS § 5 lg-le 1 menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike teise lause kohaselt määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus hindab 3
(5)2-12-39618 seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte TsMS § 232 lg 1 kohaselt. Kohus märgib, et kostja ei ole esitanud kohtule tõendeid oma sissetulekute tõendamiseks. Kuna kostja ei ole esitanud kohtule ka oma arvelduskontode väljavõtteid, ei ole kohtule teada kostja tegelik majanduslik seis. Kostja JŽ ei ole tõendanud, et ta on töövõimetu või et tal oleks teisi ülapeetavaid, kes osutuksid AS´le ja MS´le elatise maksmise korral vähem kindlustatuks. Kohtu arvates tuleb elatise väljamõistmisel lähtuda eelkõige laste põhjendatud vajadusest, et tagada laste arenguks piisavad materiaalsed vahendid. Arvestada tuleb ka kummagi vanema objektiivse varalise seisundiga. Kohtu veendumuste kohaselt üksnes ebapiisav töötasu või selle puudumine ei vabasta iseenesest töövõimelist vanemat elatise maksmisest. Tallinna Ringkonnakohus on leidnud, et perekonnaseaduses ülalpidamist reguleerivate sätete mõtte ja eesmärgi kohaselt on vanem kohustatud hankima endale sissetuleku, mis lisaks tema enda vajaduste rahuldamisele tagaks ka laste ülalpidamise. Varaliste kohustuste võtmisel peab vanem arvestama, et võetav kohustus võimaldaks tal nõuetekohaselt laste ülalpidamiskohustust täita. Seega kostja ei ole kohtu hinnangul teinud ilmselt kõike endast olenevat, et tagada ülalpidamiskohustuse täitmine. Kohus leiab, et kostjalt JŽ´ilt tuleb AS ja MS kasuks välja mõista igakuine elatisraha hagejate poolt nõutud ulatuses alates hagi esitamisest, s.o 02.10.2012.a. TsMS § 445 lg 1 kohaselt kohus võib otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva ja asjaolu, et otsus täidetakse viivitamata või et otsuse täitmine tagatakse mõne hagi tagamise abinõuga. Hagejate taotlusel määrab kohus kindalaks, et kohtuotsuse täitmiseks tuleb kostjal väljamõistetud elatusraha tasuda laste ema arveldusarvele. Välja mõistetud igakuine elatis tuleb kanda hageja seadusliku esindaja K S arveldusarvele nr XXXXXXXXX Swedbank ASis iga kuu 10. kuupäevaks. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt TsMS § 173 lg-s 4 sätestatule näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. Tulenevalt TsMS § 164 lg-st 1 jätab kohus poolte menetluskulud nende endi kanda. TsMS § 190 lg 7 alusel võib kohus mõjuval põhjusel, muu hulgas kompromissi sõlmimise tõttu, ette näha kulude riigituludesse tasumise hilisema tähtpäeva või osadena tasumise kohtu määratud tähtaja jooksul, samuti vabastada isiku menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest. TsMS § 190 lg 7 alusel vabastada hagejad AS ja MS menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest. Tulenevalt Harju Maakohtu 23.10.2012.a. kohtumääruse alusel on hagejad vabastatud hagi esitamisel riigilõivu summas 300 eurot tasumisest. 4
(5)2-12-39618 /allkirjastatud digitaalselt/ Fred Fisker kohtunik 5
(5)