Tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalused Vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalusi ajutine haldur tuvastanud ei ole. Hinnang juhtorganite tegevuse kohta Ajutine haldur leiab, et võlgniku juhatuse liige NU on viivitanud võlgniku pankrotiavalduse esitamisega ning on rikkunud sellega ÄS § 180 lõikes 5¹ sätestatut. ÄS § 180 lg 5¹ sätestab, et kui osaühing on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, peab juhatus esitama viivitamata, kuid mitte hiljem kui 20 päeva möödumisel maksejõuetuse ilmnemisest, kohtule osaühingu pankrotiavalduse. Võlgniku juhatuse liikme NU’i selgituse kohaselt oli klubi tegevus normaalne ja jätkusuutlik kuni 19.01.2011.a. Antud kuupäeval tungisid tundmatud isikud ukseluku lõhkumise teel klubi ruumidesse ning varastasid kaupa koguväärtuses 2 000 eurot (politseisse on esitatud avaldus kuriteo kohta). Peale nimetatud vargust tekkis kassavoogudesse tühimik, tekkisid võlad hankijatele ning rendivõlgnevus kinnistu omanikule. Eelpool nimetatud asjaolu oli määrava tähtsusega, sest seoses rendivõlgnevusega lõpetati S OÜ-ga rendileping. Osaühingul puudus käive ja vahendid, et ettevõte ümber profileerida mõnele teisele majanduslikule äritegevusele. Võlausaldaja TL’i pankrotiavalduse kohaselt on võlgnikult töövaidluskomisjoni 27.04.2011 otsuse (töövaidlusasi nr 4.4-2/820-11) alusel välja mõistetud 3 468,78 eurot. 3 2-12-38820 Töövaidluskomisjoni otsus jõustus 22.06.
) § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu.
lg 2 ja 3 kohaselt kohus võib lõpetada pankrotimenetluse, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu
lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa.
lg 5 sätestab, et kui menetlus lõpetatakse
lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, on ajutine haldur kohustatud esitama töötukassale töötuskindlustuse seaduses sätestatud avalduse võlgniku töötajatele hüvitise maksmiseks saamata jäänud palga ja puhkusetasu ning töölepingu lõppemisel saamata jäänud hüvitise eest.
lg 8 sätestab, et kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Kui 4 2-12-38820 pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused.
lg 1 sätestab, et kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks, määrab kohus menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruse ja selle maksmise tähtaja.
lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse.
lg 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär 96 eurot.
lg 4 sätestab, et kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks).
lg 6 alusel võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 46 lg 1 kohaselt lõppenud juriidilise isiku dokumendid antakse hoiule likvideerijale või kolmandale isikule. Ajutise halduri aruande kohaselt S osaühingul vara puudub, rahalisi kohustusi on 24 075.52 euro ulatuses. Ajutisele haldurile esitatud andmetest tulenevalt ei ole ajutine haldur tuvastanud pankrotikuriteo tunnustele vastavaid tegusid. Ajutise halduri hinnangul võib võlgniku maksejõuetuse põhjuseks pidada muud asjaolu pankrotiseaduse mõttes. Ajutine haldur on seisukohal, et võlgnik on jätnud tähtaegselt esitamata pankrotiavalduse. Võlgnikul puuduvad perspektiivid tervendamiseks ja majandustegevuse jätkamiseks, võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Kohtu poolt S osaühingu pankrotimenetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstavat summat ei ole kohtu deposiiti tasutud. Kohus leiab, et S osaühingu pankrotimenetlus tuleb lõpetada seoses raugemisega
Võlgnik tuleb kustutada äriregistrist kahe kuu jooksul pärast määruse jõustumist. Küsimuse otsustamisel, kas S osaühingu juhatuse liige võib olla toime pannud raske juhtimisvea, võtab kohus arvesse ajutise halduri aruandes esitatud teavet, millest nähtub, et S osaühingu juhatuse liige pidi hiljemalt 2011.a. juunikuu lõpuks aru saama, et äriühing on sisuliselt maksejõuetu. Seega oleks pidanud võlgniku juhatuse liige esitama kohtule osaühingu pankrotiavalduse hiljemalt
lg 5 sätestab, et kohus ei määra ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamist riigi vahenditest, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik on maksnud kohtu deposiiti ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste katteks kohtu poolt määratud summa. Käesolevas tsiviilasjas on pankrotti välja kuulutamata, raugemisega lõpetatud võlausaldaja avalduse alusel alustatud menetlus. Võlausaldaja on kohtumääruse alusel tasunud kohtu deposiiti ajutise halduri tasu ja kulutuste ettemaksu 650 eurot. Ettemaksu võlausaldaja poolt mittetasumisel oleks kohus
lg 3 p 5 ja p 6 tulenevalt jätnud võlausaldaja avalduse alusel võlgniku ajutise halduri nimetamata ja lõpetanud menetluse. Ajutine haldur on taotlenud tasu väljamaksmist kohtu deposiiti selleks otstarbeks tasutud võlausaldaja poolt tehtud ettemaksu arvelt ning puudujääva osa tasuda riigi vahenditest.
lg 4 sätestab, et kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Kohus leiab, et S osaühingu ajutisele haldurile tuleb määrata töötasuks 672 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks 221.76 eurot, kokku 893.76 eurot. Kohus leiab, et ajutise halduri tasu tuleb osaliselt katta kohtu deposiiti tasutud ettemaksust summas 650 eurot. Kohus märgib, et puudujääv 243.76 eurot ei saa tasuda riigi vahenditest, kuivõrd
lg 4 näeb sellise võimaluse ette üksnes olukorras, kus avalduse pankroti väljakuulutamiseks on esitanud võlgnik ise. Käesoleval juhul on pankrotiavalduse esitanud võlgniku võlausaldaja.
lg 8 sätestab, et kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused.
lg 4 sätestab, et pankrotimenetluse raugemise korral otsustab kohus pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. Eeltoodus tulenevalt tuleb ajutise halduri hüvitatavast tasust puudujääv 243.76 eurot jätta võlgniku S osaühingu kanda. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 46 lg 1 kohaselt likvideeritud juriidilise isiku dokumendid antakse hoiule likvideerijale või kolmandale isikule. 6 2-12-38820 Võlgniku juhatuse liige on 12.03.2013 toimunud kohtuistungil avaldanud nõusolekut olema dokumentide hoidja. Kohus leiab, et S osaühingu dokumentide hoidjaks tuleb määrata võlgniku seaduslik esindaja juhatuse liige NU(isikukood XXX). Hannes Olev Kohtunik 7
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.