Võlgnikule võlgnevate kohustuste täitmist võib pärast pankroti väljakuulutamist vastu võtta üksnes pankrotihaldur. Sama tähtaja jooksul võlgniku vara kohta pankrotihaldurile teabe andmise kohustus on ka kolmandatel isikutel, kelle valduses on võlgnikule kuuluv vara.
lg 1 alusel väljaandes Ametlikud Teadaanded ja saata Rahandusministeeriumile ning Riigi Tugiteenuste Keskusele. Edasikaebamise kord Pankrotimääruse peale võivad võlgnik ja pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest. Ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamise kohta tehtud kohtumääruse peale võivad võlgnik, pankrotiavalduse esitaja ja ajutine haldur esitada määruskaebuse. Asjaolud ja pankrotiavaldus 20.03.2013 esitas võlgnik pankrotiavalduse. Võlgnik esitas 23.04.2013 kohustusest vabastamise avalduse. 25.03.2013 määrusega võttis kohus pankrotihalduriks Andrias Palmits’a. avalduse menetlusse ning määras ajutiseks Kohtumääruse põhjendused Kohus leiab, et pankrotiavaldus kuulub rahuldamisele ja välja tuleb kuulutada VL pankrot. Pankrotihalduriks nimetab kohus kirjaliku nõusoleku alusel Andrias Palmits’a.
lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.
lg 1 järgi kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu.
lg 4 kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. 2 2-13-12961 Avalduse alusel on võlgniku maksejõuetuse põhjuseks üldisest majanduslangusest tulenenud raske majanduslik olukord, tekkisid võlad Maksu-ja Tolliameti ees. Et säilitada oma äri, võttis võlgnik pankadest täiendavalt laenu. Avaldajal on lisaks tõsised terviseprobleemid ning ta vajab kalleid ravimeid. Võlgnikul ei ole vara, mille arvelt tekkinud kohustusi täita. Ajutise pankrotihalduri arvamus kinnitab võlgniku maksejõuetust. Võlgnikul on kohustusi teadaolevalt kokku 263 254,02 eurot, millest 12 046,56 euro ulatuses vastutab võlgnik kohustuste täitmise eest üksinda ning 251 207,46 euro ulatuses solidaarselt oma poja SL’ga. Võlgniku varaks on pangakontol olev 830,73 eurot. Täiendavalt on võlgniku omandis 1/3 suurused mõttelised osad XXX külas asuvatest tootmismaa ja transpordimaa sihtotstarvetega kinnistutest. Ajutise halduri hinnangul on kinnistute mõtteliste osade realiseerimine edasises pankrotimenetluses problemaatiline. Võlgnikul igakuine sissetulek puudub. Ajutine pankrotihaldur on seisukohal, et võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on muu asjaolu
Võlgnikul puuduvad vahendid pankrotimenetluse kulude katteks. Pankrotivara moodustamise aluseks saavad
Selliseid tagasivõitmise võimalusi käesolevas asjas tuvastatud ei ole. Ajutise pankrotihalduri arvamuse kohaselt esineb alus menetluse lõpetamiseks pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu
Üheks pankrotimenetluse eesmärgiks
järgi on see, et füüsilisest isikust võlgnikule antakse pankrotimenetluse kaudu võimalus vabaneda oma kohustustest. Võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise menetluse algatamise taotluse.
lg 1¹ järgi kui esineb käesoleva seaduse § 29 lõigetes 1 ja 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise avalduse, kuulutab kohus pankroti välja, kui ei esine käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud aluseid. Kohus ei ole käesolevaks hetkeks tuvastanud võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmise aluseid. Võlgnik on avalduses kinnitanud, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid kohustustest vabastamise välistada TsMS § 171 lg 2 tulenevalt. Eeltoodust tulenevat kuulutab kohus välja võlgniku pankroti. Ajutine pankrotihaldur on esitanud tasunõude 8 tunni ja 20 minuti eest kokku summas 799,68 eurot ja kulude eest 85,27 eurot (äri- ja kinnistusregistri väljavõtted 10,35 eurot, muu bürookulu 74 eurot, transpordikulu 0,92 eurot). Võlgnik ei vaidle tasu ega kulutuste suurusele vastu.
lg 1 järgi ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse.
lg 2 esimese lause järgi on tasu suuruse arvestamise aluseks ülesannete täitmisele kuluv aeg.
Kohus, hinnates ajutise pankrotihalduri töö mahtu, keerukust ja kutseoskust, leiab, et on põhjendatud määrata ajutise pankrotihalduri tasuks 799,68 eurot ja tehtud kulutuste hüvitamiseks 85,27 eurot.
lg 6 järgi kohus võib ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Kuna tasu määratakse büroole, lisandub sellele käibemaks 159,94 eurot käibemaksuseaduse (KMS) § 4 lg 1 p 1 järgi 20 protsenti (KMS § 15 lg 1). 3 2-13-12961
lg 11 järgi kui kohus on kuulutanud pankroti välja käesoleva seaduse § 171 lõike 11 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu käesoleva seaduse § 23 lõigete 1–3 alusel. Halduri tasu ja kulutuste hüvitamiseks võib kohus määrata menetlusabi andmise. Menetlusabi taotluse võib esitada haldur. TsMS § 183 lg 2 järgi Eesti pankrotivõlgnik võib taotleda menetlusabi andmist menetluskulude kandmiseks, kui kulusid ei saa või ei ole põhjendatud katta pankrotihalduri valitsetavast varast ning ei saa eeldada, et kulud kannaksid asja suhtes varalist huvi omavad isikud, muu hulgas pankrotivõlgniku pärijad, liikmed, osanikud, aktsionärid, juhtorgani liikmed või pankrotivõlausaldajad. Pankrotihalduri tasu ja kulutuste katteks määratud menetlusabi, mida ei mõisteta riigi tuludesse välja, ei või olla suurem kui 397 eurot. Seega on pankrotimenetluse eesmärgi saavutamiseks põhjendatud TsMS § 183 lg 2 alusel määrata menetlusabi andmine, sest pankroti väljakuulutamist ei saa teha sõltuvaks sellest, kas võlausaldajad tasuvad kulude katteks deposiiti. Kohus rahuldab taotluse ning riigi vahenditest kuulub ajutisele haldurile hüvitamisele ajutise halduri tasu summas 397 eurot (lisandub sotsiaalmaks sotsiaalmaksuseaduse (SMS) § 2 lg 1 p 4, § 9 lg 1 p 2 järgi). Menetluskulud jätta võlgniku kanda
Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest (TsMS § 174 lg 1). /allkirjastatud digitaalselt/ Meeli Kaur kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.