Obsah (6)

§ 8§ 23§ 26§ 16§ 9§ 20

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja Kohtunik Marget Henriksen Otsuse tegemise aeg ja koht 09. aprill 2013.a Tallinnas Tsiviilasja number 2-11-60482 Tsiviilasi Ts

§ 8lg 1 ja 2.

17.10.2011.a. esitas kostja hagejale arve liisingueseme kogu jääkmaksumuse kohta, maksetähtajaga 7 päeva, mis sai pikendatud 7 päeva võrra. Sellise nõude esitamine on vastuolus seadusega, millest lähtudes peab lepingupool täitma lepingulist kohustust ja arvestama hea usu ning mõistlikkuse põhimõttega vastavalt Võlaõigusseaduse § 23 lg 1 p 4-le. Lepingupool ei ole teinud hagejaga koostööd, mis võimaldaks hagejal alustada lepingust tuleneva kohustuse täitmist ehk jääkmaksumuse tasumist osadena, mida nõuab

§ 23lg 2.

Lepingu lõppemisel on hageja pöördunud kostja poole mitmekordsete avaldustega, esitades õigustatud ja põhjendatud seisukohti, paludes lepingupoolelt jääkmaksumuse osadena tasumist, mis vastab nii seadusele ja lepingule. Kostjaga läbirääkimise ning koostöö saavutamiseks esitas hageja 23.11.2011.a. kostjale avalduse maksegraafiku sõlmimiseks. Kostja 25.11.2011.a vastuses ei arvestanud hageja õiguste ja huvidega ning väidab, et tal “ei ole selleks lepingulist kohustust”. Hageja palub kohustada kostjat lepingujärgse kohustuse täitmiseks vastavalt poolte vahel sõlmitud lepingule nr XXX ning toimunud lepingu muudatusel ehk sõlmida hagejaga 2 leping punktis 1.3 määratud jääksummas tasumiseks vastavalt hagiavalduse lisatud maksegraafikule. Vastavalt 20.03.2013 esitatud hagi eseme täpsustusele hageja palub kohtul mitte võtta arvesse kostja poolt antud jääkmaksumuse tasumise ajavahemiku määramist, kuna kostja ei oma selle määramiseks seaduslikku õigust vastavalt

§ 26lg 7.

Kohustus tasuda lepingu jääkmaksumuse summa ühekordse arvega ei olnud liisingulepingus nr XXX sh lepingu lisana olevas maksegraafikus kostjaga kokku lepitud ja määratud. Hageja leiab, et pärast 2011.a. pärast liisingulepingu tähtaja lõppemist jäi lahtiseks tingimuseks jääkmaksumuse osadena tasumise ajavahemik. Tegu oli lahtise tingimusega

§ 26

lg 1 mõistes.

§ 26lg 5 alusel pidi selle tingimuse määrama kostja liisingu tähtaja lõpus.

Kostja ei olnud antud tingimust mõistliku ajavahemiku möödudes pärast liisingu tähtaega määranud. Seisuga 15 november 2011 pidi juba algama sõlmitud kokkuleppe osadena tasumise algus ning kuna kostja ei olnud osadena tasumise ajavahemikku määranud, siis oli hageja saatnud mõistliku aja möödumisel 23.11.2011 kostjale avalduse, määrates lahtise tingimuse e osadena tasumise ajavahemikuks 36 kuud. Seisuga 15.03.2013 on möödunud 17 kuud ja hageja poolt on tasutud on liisingulepingu nr XXX jääkmaksumuse osadena 1525 eurot. Vastavalt määratud lahtisele tingimusele tasub hageja vastavalt liisingulepingule nr XXX alates 15.03.2013 19 kuu jooksul 3557 eurot e 187,21 eurot kuus. Kostja vastuväited Kostja vaidleb hagile vastu ja palub jätta see rahuldamata. Kostja vastuse kohaselt 05.10.2006 sõlmisid hageja ja kostja kasutusrendilepingu tüüpi liisingulepingu. See tähendab, et hageja soovis võtta liisingueseme kasutusse ja lepingu tähtaja saabumisel 15.10.2011 kohustus hageja liisingueseme kostjale tagastama. Samas poolte vahel sõlmitud lepingu punkti 14.1 kohaselt oli hagejal liisingulepingus toodud tingimuste kohase ja tähtaegse täitmise korral ning liisingu osamaksete ja intressi täielikul tasumisel pärast liisingulepingu tähtaja lõppemist liisingueseme väljaostu eesõigus. Soovist kasutada liisingueseme väljaostu eesõigust on lepingu punkti 14.1 kohaselt liisinguvõtja kohustatud informeerima kirjalikult liisinguandjat hiljemalt 3 kuud enne liisingulepingu tähtaja lõppemist. Hageja kasutaski väljaostu eesõigust ning esitas selle kohta kostjale 30.06.2011 vastava avalduse. 07.07.2011 saatis hageja kostjale e-kirja ning avalduse, milledes palub tühistada hageja 30.06.2011 esitatud elektrooniline avaldus ning edastas kirja manusena uue avalduse väljaostu eesõiguse kasutamise kohta. 18.07.2011 saatis kostja hagejale e-kirja, milles märkis ära võlgnevuse suuruse ja palus võlgnevus koheselt tasuda. Samuti on kõnealuses e-kirjas märgitud, et kostja on kätte saanud hageja avalduse vara väljaostu kohta, eeldades, et hageja soovib liisingueseme välja osta lepingu lõppemisel

1. aasta oktoobris lepingu jääksummaga. 18.07.2011 saatis hageja kostjale täiendava avalduse, milles palub võimaldada tasuda väljaostu summa maksegraafiku alusel. 02.08.2011 saatis kostja hagejale teatise, milles märkis, et poolte vahel sõlmitud lepingu lõpptähtaeg saabub 15.10.2011 ning seetõttu tuleb hagejal otsustada, mida hageja soovib liisinguesemega edasi teha. Nimetatud teatises tõi kostja välja võimalused lepingu lõpetamiseks. Kuna lepingu tähtaeg saabus 15.10.2011, saatis kostja 17.10.2011 hagejale väljaostuarve, mida hageja kostjale tasunud ei ole. 19.10.2011 saatis kostja hagejale e-kirja, milles märkis, et kostja ei ole nõus liisingulepingut pikendama seoses eelneva ebakorrektse maksekäitumise tõttu. Kostja palus hagejal teatada, kas hageja soovib tühistada oma õiguse vara väljaostuks ning et kui hageja loobub vara väljaostust, siis tuleb liisinguese viivitamatult tagastada. Hageja ei ole käesoleva ajani tasunud väljaostuarvet, mille maksetähtaeg oli juba 24.10.2011 ega tagastanud liisingueset, seega ei ole hageja täitnud kohaselt enda liisingulepingust tulenevaid kohustusi. Poolte vahel sõlmitud lepingust ega seadusest ei tulene kostjale kohustust võimaldada väljaostuarve tasumist maksegraafiku alusel. Antud juhul ei pidanud kostja maksegraafiku sõlmimist võimalikuks põhjusel, et hageja ei olnud varasemalt enda liisingulepingust tulenevaid kohustusi korrektselt täitnud. Hageja oli 3 lepinguliste kohustuste täitmisega võlgnevuses ka ajal, mil ta avaldas kostjale soovi vara väljaostuks. 18.07.2011 on kostja saatnud hagejale e-kirja, milles märgib, et 18.07.2011 seisuga oli hageja võlgnevus kokku lausa 714,57 eurot. Selleks hetkeks oli võlapäevi kogunenud juba
2. Seega ei olnud kostja hinnangul hageja poolt täidetud eeldused lepingu pikendamiseks, s.o maksegraafiku sõlmimiseks. Kostja on seisukohal, et hageja tõlgendab ebaõigesti poolte vahel sõlmitud lepingu punkti 13.
3. Nimelt märgib hageja hagiavalduses, et jääkmaksumuse tasumise viisi määramiseks saatis ta kostjale 18.07.2009 avaldusega pakkumise tasuda jääkmaksumus sobiva maksegraafiku alusel ja kuna kostja vaikis 7 tööpäeva, siis loeb hageja, et kostja on aktsepteerinud hageja poolt esitatud avaldust. Kostja hageja seisukohtade ja tõlgendusega ei nõustu. Poolte vahel sõlmitud liisingulepingu punkt 13.1 sätestab, et kõik liisingulepingule tehtavad muudatused vormistatakse kirjalikult. Punkti 13.2 kohaselt pooled võivad anda oma nõustumusi liisingulepingu muutmiseks ka vaikimisi, kuid mitte lühema tähtaja jooksul kui 7 tööpäeva kirjaliku pakkumuse kättesaamisest. Kostja ei nõustu hageja seisukohaga, et kostja on vaikimisi aktsepteerinud hageja poolt tehtud ettepanekut tasuda jääkmaksumus maksegraafiku alusel. Liisingulepingu pikendamine on sedavõrd oluline lepingu muudatus, mida ei ole kindlasti võimalik lugeda vaikimisi sõlmituks. Hageja ei ole isegi kunagi enne hagiavalduse esitamist avaldanud, et ta soovib kohaldada liisingulepingu punkti 13.
4. Lisaks sellele jääb kostjale arusaamatuks, millistel tingimustel loeb siis hageja jääkmaksumuse tasumise viisi määratletuks kui lepingu pooled ei ole ühtegi kokkulepe, s.h maksegraafikut sõlminud. Kostja on seisukohal, et üks lepingu pool (eriti veel lepingulisi kohustusi ebakorrektselt täitnud lepingu pool) ei saa sundida teist lepingu poolt sõlmima lepingu muudatusi või lisasid. Hageja on ka ise hagiavalduses möönnud, et tema maksekäitumine on olnud ebakorrektne ning seetõttu on ta tasunud kostjale ka viiviseid. Kostja ei ole kunagi teinud hagejale takistusi liisingueseme väljaostuks. On tavapärane, et kui kasutusrendilepingu puhul avaldatakse soovi teostada liisingueseme väljaostueesõigust, siis lepingu lõppedes väljastatakse väljaostuarve tasumise tähtajaga 7 päeva. Väljaostuarve on kostja hagejale väljastanud, kuid hageja ei ole seda tasunud. Kostja on seisukohal, et tal puudus ja puudub ka käesoleval ajal kohustus sõlmida hagejaga väljaostuarve tasumiseks maksegraafik. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, tutvunud hagiavalduse ja sellele lisatud materjalidega, leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 järgi hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 järgi kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Poolte vahel puudub vaidlus alljärgnevate asjaolude üle: 05.10.2006 on hageja ja kostja vahel sõlmitud liisinguleping nr XXX, mille alusel andis kostja hageja kasutusse sõiduauto Toyota Corolla maksumusega koos käibemaksuga 16 656,96 eurot. Eelnimetatud liisinguleping lõppes 15.10.2011 ja liisingueseme Toyota Corolla jääkväärus oli liisingulepingu lõppemise ajal 5081,78 eurot koos käibemaksuga. Liisingulepingu punkti 14.1 kohaselt oli hagejal liisingulepingus toodud tingimuste kohase ja tähtaegse täitmise korral ning liisingu osamaksete ja intressi täielikul tasumisel pärast liisingulepingu tähtaja lõppemist liisingueseme väljaostu eesõigus. Sama punkti teise lause kohaselt soovist kasutada liisingueseme väljaostu eesõigust on liisinguvõtja kohustatud informeerima kirjalikult liisinguandjat hiljemalt 3 kuud enne liisingulepingu tähtaja lõppemist. Hageja on kasutanud väljaostu eesõigust ning esitas selle kohta kostjale 30.06.2011 vastava avalduse, kuid 07.07.2011 saatis hageja kostjale e-kirja ning avalduse, milledes palus tühistada hageja 30.06.2011 esitatud elektrooniline avaldus. 18.07.2011 on kostja saatnud hagejale e-kirja, milles märkis, et hagejal on liisingulepingust 4 tulenev võlgnevus summas 714,57 eurot ning palus hagejal võlgnevus kohe tasuda. Antud ekirjas on kostja kinnitanud, et kostja on kätte saanud hageja avalduse vara väljaostu kohta. 18.07.2011 saatis hageja kostjale täiendava avalduse, milles palub võimaldada tasuda väljaostu summa maksegraafiku alusel. 02.08.2011 saatis kostja hagejale teatise, milles märkis, et poolte vahel sõlmitud lepingu tähtaeg saabub 15.10.2011 ning seetõttu tuleb hagejal otsustada, mida hageja soovib liisinguesemega edasi teha. Nimetatud teatises tõi kostja välja võimalused lepingu lõpetamiseks. 17.10.2011 saatis kostja hagejale liisingueseme väljaostu arve. Hageja ei ole nimetud arvet tasunud. 19.10.2011 saatis kostja hagejale e-kirja milles märkis, et ei ole nõus liisingulepingut pikendama hageja eelneva ebakorrektse maksekäitumise tõttu. 23.11.2011 saatis hageja kostjale avalduse liisingulepingust tuleneva maksegraafiku sõlmimiseks, mille kohaselt palus temaga sõlmida liisingueseme jääkmaksumuse tasumiseks maksegraafik vähemalt 36 kuu peale. Kuna kumbki pool ei ole selles osas teise poole väiteid vaidlustanud, loeb kohus nimetatud faktilised asjaolud tõendatuks TsMS § 231 lg 2 ja 4 alusel ja esitatud dokumentaalsete tõenditega. Hageja on seisukohal, et jääkmaksumuse tasumise viisi määramiseks on ta saatnud 18.07.2009 avaldusega pakkumuse tasuda jääkmaksumus sobiva maksegraafiku alusel, kostja sai pakkumuse kätte, vaikis 7 tööpäeva ning sellega hageja loeb, et kostja on liisingulepingu punkt 13.2 kohaselt aktsepteerinud hageja poolt esitatud avaldust ning sellega on sõlmitud lepingu muudatus. Kostja ei nõustu hageja seisukohaga, et kostja on vaikimisi aktsepteerinud hageja poolt tehtud ettepanekut tasuda jääkmaksumus maksegraafiku alusel. Kostja leiab, et hagejal on olnud piisavat palju aega väljaostuarve tasumiseks, kuid hageja ei ole seda teinud ja hagejal tuleb sõiduauto viivitamata kostjale tagastada. Kohus ei nõustu hageja seisukohaga, et liisingueseme väljaostmise viis maksegraafiku alusel on sõlmitud hageja poolt 18.07.2011 kostjale saadetud avaldusega ja kostja poolt hageja ettepaneku vaikimise aktsepteerimisega. Esiteks leiab kohus, et hageja 18.07.2011 kostjale esitatud avalduse näol ei ole tegemist offerdiga

§ 16lg 1 tähenduses.

Vastavalt

§ 9

lg-le 1 loetakse leping sõlmituks, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe.

§ 16

lg 1 kohaselt on pakkumus lepingu sõlmimise ettepanek, mis on piisavalt määratletud ja väljendab pakkumuse esitaja (oferendi) tahet olla ettepanekule nõustumuse andmise korral sõlmitava lepinguga õiguslikult seotud. Seega ofert peab sisaldama sellisel määral sõlmitava lepingu tingimusi, et oferdiga nõustumise korral võiks lugeda lepingu sõlmituks vastavalt

§ 9lg-le 1 alates oferdi aktseptimisest.

Oferdi piisav määratletus tähendab lepingu oluliste tingimuste esitamist viisil, mis võimaldaks vaidluse korral rahuldada sõlmitud lepingu täitmise nõuet kohtu poolt. 18.07.2011 hageja poolt kostja poolt saadetud avalduses märgib hageja, et kuna liisinguleping nr 0141419L punkt 13 kohaselt on jääkmaksumus 4234,82 eurot ning jääkmaksumus on väga suur, siis hageja avaldab soovi võimaldada tasuda nimetatud summa koostades jääksumma kohta vastav järelmaksugraafik. Eelnimetatud avaldusest nähtub üksnes hageja soov tasuda liisingueseme jääkmaksumus maksegraafiku alusel ja ettepanek kostjale koostada jääkmaksumuse tasumise kohta järelmaksugraafik. Nimetatud avalduses ei ole selgelt määratletud kui pika perioodi jooksul ning kui suurte osamaksetega hageja soovib liisingueseme jääkmaksumust tasuda. Sellest tulenevalt on kohus seisukohal, et hageja poolt 18.07.2011 edastatud avalduses ei ole piisavalt määratletud olulisi lepingutingimusi, mistõttu kohtu hinnangul hageja 18.07.2011 kostjale esitatud avalduse näol ei ole tegemist mitte

§ 16

lg 1 tähenduses pakkumusega lepingu sõlmimiseks (oferdiga), vaid on tegemist ettepanekuga alustada läbirääkimisi. Kohtule esitatud materjalidest nähtuvalt kostja ei ole hageja poolt esitatud avaldusele esitanud vastust mõistliku aja jooksul. Selles asemel on kostja 02.08.2011 saatnud hagejale kirja, milles on juhtinud hageja tähelepanu sellele, et hageja liisingulepingu tähtaeg saabub 15.10.2011 mistõttu tuleb hagejal otsustada, mida ta soovib liisinguesemega edasi teha. Nimetatud kirjas on kostja poolt välja toodud kõik hageja 5 võimalused lõppemisel. Nimetatud kirjas ei ole märgitud, et hagejal oleks võimalus jääkmaksumus tasuda maksegraafiku alusel. Teiseks leiab kohus, et isegi kui käsitleda hageja poolt 18.07.2011 kostjale saadetud avaldust

§ 9

lg 1 tähenduses offerdina lepingu sõlmimiseks, siis sellele vaatamata ei saa lugeda, et kostja on vaikimisi aktsepteerinud hageja poolt tehtud ettepanekut tasuda liisingueseme jääkmaksusumus maksegraafiku alusel.

§ 20

lg 1 järgi nõustumus (aktsept) on otsese tahteavaldusega või mingi teoga väljendatud nõusolek sõlmida leping. Vaikimine või tegevusetus loetakse sama paragrahvi teise lõike kohaselt nõustumuseks üksnes siis, kui see tuleneb seadusest, lepingupoolte kokkuleppest, pooltevahelisest praktikast või nende tegevusvõi kutsealal kehtivatest tavadest. Poolte vahel sõlmitud liisingulepingu punkt 13.

1. sätestab, et kõik liisingulepingule tehtavad muudatused vormistatakse kirjalikult. Liisingulepingu punkt 13.
2. kohaselt pooled võivad anda oma nõustumusi liisingulepingu muutmiseks ka vaikimisi, kuid mitte lühema tähtaja jooksul kui 7 tööpäeva kirjaliku pakkumuse kättesaamisest. Kohus leiab, et liisingulepingu pikendamine on sedavõrd oluline lepingu muudatus, mida ei saa lugeda vaikimisi sõlmituks. Kostja on selgitanud, et liisinglepingu punkt 13.2 on sätestatud lepingus selleks, et oleks võimalik muuta liisingulepingu vähemtähtsaid tingimusi (näiteks kindlustuslepingu originaaleksemplari liisinguandjale edastamise tähtaja muutmine, liisingulepingu punktis 5.4 nimetatud kulu suuruse muutumine jne) lepingu lisasid sõlmimata. Liisingulepingu pikendamine tähendab sisuliselt uue liisingulepingu sõlmimist, milles lepitakse kokku maksegraafiku pikkus, igakuiste maksete suurus, intressi määr jne ning selliste tingimuste kokkuleppimine ei saa toimuda vaikimisi. Lisaks sellele ei ole hageja enne kohtule hagiavalduse esitamist kostjale avaldanud, et ta soovib kohaldada liisingulepingu punkti 13.
3. Kohus ei nõustu hageja seisukohaga, et pärast liisingulepingu lõppemist on pooled sõlminud liisingueseme jääkmaksumuse tasumise maksegraafiku kohta lahtiste tingimusega lepingu

§ 26g 1 tähenduses.

Kohus on eelnevalt tuvastanud, et pooled ei ole sõlminud kokkulepet, et hageja poolt liisingueseme jääkmaksumus kuulub tasumisele maksegraafiku alusel, mistõttu ei saa olla ka nimetatud maksegraafiku tingimuste näol tegemist lahtiste tingimustega

§ 26tähenduses.

Asjaolu, et poole vahel puudub kokkulepe liisingueseme jääkmaksumuse tasumise kohta maksegraafiku alusel kinnitab ka asjaolu, et kuigi hageja on hagiavaldusele lisanud enda poolt koostatud liisinglepingu maksegraafiku liisingueseme jääkmaksumuse tasumiseks ning selle graafiku kohaselt võttis hageja endale kohustuse tasuda alates 15.11.2011 kuni 15.12.2015 igakuiselt 101,64 eurot, siis pärast 04.11.2011 on hageja teinud esimese makse alles 11.03.2013 s.o. 1,5 aastat pärast liisinglepingu lõppemist. Järelikult ei loe ka hageja ise lepingut nimetatud maksegraafiku alusel sõlmituks ning kehtivaks nn liisingulepingu pikendamist. Kohus nõustub kostjaga, et üks lepingu pool ei saa sundida teist lepingu poolt sõlmima lepingu muudatusi või lisasid. Asjaolu, et kostja ei ole pidanud võimalikuks hagejaga maksegraafikut sõlmida kinnitab kostja poolt 19.10.2011 saadetud e-kiri, milles kostja esindaja märgib, et seoses hageja eelneva ebakorrektse maksekäitumisega kostja ei ole nõus liisingulepingu pikendamisega. Hageja poolt 07.06.2011, 08.07.2011 ja 23.11.2011 kostjale esitatud avaldustes ei ole hageja kunagi taotlenud liisinglepingu pikendamist, vaid võimalust tasuda väljaostu arve enam kui 4-aasta pikkuse maksegraafiku alusel. Liisingulepingu pikendamine tähendab aga liisingulepingu lisa sõlmimist, st pikendatakse sõiduki kasutamise tähtaega, kuid selle eest tuleb liisinguvõtjal tasuda liisinguandjale muuhulgas ka intressi. Kohus leiab, et kostjal puudus lepingust ja seadusest tulenev kohustus sõlmida hagejaga maksegraafik jääkmaksumuse tasumiseks. Hagiavaldusele lisatud maksegraafiku kohaselt soovib hageja tasuda liisingueseme jääkmaksumuse 4 aasta jooksul. Olukorras, kus hageja ja kostja vahel oli sõlmitud liisinguleping 5 aastaks, ei saanud hageja eeldada, et kostja võimaldab tal tasuda liisingueseme jääkväärtuse niivõrd pika maksegraafiku alusel. Vaidlust ei ole selles, et liisingulepingu kehtimise ajal oli hagejal probleeme liisingumaksete tasumisega ning 18.juulil 2011 on kostja teavitanud, et hagejal on võlgnevus summas 714,57 eurot ja võlapäevi

1. Kohus ei nõustu hageja seisukohaga, et liisingu osamaksete viivitus ei saa olla seaduslikuks põhjenduseks 6 keelduda liisingu perioodi lõppemisel liisingueseme jääkmaksumuse tasumiseks maksegraafiku alusel. Kuna oma funktsiooni poolest on liisinguleping siiski krediidileping, sest liisingusuhtes osaleb liisinguandja reeglina finantseerijana, siis on ka liisinguandjal seadusest tulenev alus otsustada millise liisinguvõtjaga sõlmida liisingulepingu pikendamise kokkulepe. Olukorras, milles liisinguvõtja ei ole varasemalt enda liisingulepingust tulenevaid kohustusi korrektselt täinud, on liisinguandajal alus keelduda liisingulepingu pikendamisest Käesoleval juhul on tegemist olukorraga, kus liisinguleping on lõppenud tähtaja saabumise tulemusena. Hageja on küll avaldanud soovi liisinguese välja osta, kuid ei ole tasunud väljaostuarvet, mille tasumise tähtaeg oli 24.10.
2. Lisaks eeltoodule selgitab kohus, et kui hageja eesmärk lepingu sõlmimisel oli saada liisingueseme omanikuks, siis oleks hageja võinud sõlmida kapitalirendi tüüpi liisingulepingu. Hageja sõlmis kostjaga kasutusrendi tüüpi liisingulepingu, mille punktis 1.3 on sätestatud maksumus, millega hagejal oli õigus pärast kõigi osamaksete tasumist ja liisinglepingu lõppemist liisinguese omandada. Eeltoodust tulenevalt tuleb hagi jätta rahuldamata. Protokolli parandamise taotluse lahendamine 23.02.2013.a esitas hageja kohtule taotluse 18.02.2013.a kohtuistungi protokolli parandamiseks. Kohus on seisukohal, et juhindudes TsMS § 53 lg 4 tuleb hageja taotlus protokolli parandamiseks jätta rahuldamata. Kohus leiab, et antud juhul ei ole tegemist asja lahendamise või võimaliku edasikaebamise seisukohalt oluliste protokolli muudatustega. Taotlus protokolli parandamiseks jääb asja materjalide juurde. Tsiviilasja hinna määramine Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 122 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on tsiviilasja hind hagihind ja TsMS § 122 lg 2 sätestatust, mille kohaselt on hagihind hagiasjas hagis taotletu harilik väärtus. Hagiavalduse esitamise ajal kehtinud TsMS § 132 lg 1 kohaselt mittevaralise nõude puhul eeldatakse, et hagihind on 1595 eurot. Käesoleval juhul on hageja esitanud kostja vastu lepingujärgsete kohustuste täimise nõue, mitte rahalise nõude ning mille hinda ei ole võimalik määrata, siis on tegemist TsMS § 132 lg 1 mõistes mittevaralise nõudega ning hagi hind on sellest tulenevalt 1595 eurot. Menetluskulude jaotus Juhindudes TsMS § 162 lg 1 sätestatust peab kohus põhjendatuks jätta menetluskulud käesoleval juhul hageja kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Vastavalt TsMS § 174 lg 3 hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. /allkirjastatud digitaalselt/ Marget Henriksen kohtunik 7