2-13-6194/9

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Haide Rimmel Määruse tegemise aeg ja koht 9. aprill 2013. a, Tartu mnt kohtumaja Tallinn Tsiviilasja number 2-13-6194 Tsiviilasi EÜK avaldus lapse AEK elu- ja viibimiskoha otsustusõiguse üleandmiseks Menetlustoiming Kompromissi kinnitamine ja asjas menetluse lõpetamine Menetlusosalised ja nende esindajad Avaldaja: EÜK(isikukood XXX, elukoht XXX) Avaldaja esindaja: vandeadvokaat Mare Lust (Viruvärava Advokaadibüroo, Ravi 14-1 10138 Tallinn, e-post viruab@uninet.

1. ee)Puudutatud isikud: 1. AEK (isikukood XXX, elukoht XXX); riigi õigusabi korras määratud esindaja: vandeadvokaat Annemarie Kunila (Advokaadibüroo A. Kunila & Ko, Kentmanni 24 10116 Tallinn, e-post advbyroo@gmail.com) 2. KP (isikukood XXX, elukoht XXX) Eestkosteasutus: Tallinna linn (Kesklinna Linnaosa Valitsuse kaudu, asukoht Nunne 18 15058 Tallinn, e-post ylle.laidvee@tallinnlv.
2. ee)RESOLUTSIOON 1. Kinnitada EÜK ja KP vahel sõlmitud kompromiss alljärgnevas: 1.1 KP ja EÜK tütre AEK alaline elukoht on tema isa EÜK elukoht. 1.2 SEK on tema enda soovil õigus veeta sügis-, talve- ja kevadvaheaeg oma ema KP elukohas. Suvevaheajal veedab AEK oma isa EÜK igas kuus (juuni, juuli, august) ühe nädala. 1.3 Aprillikuus lepivad KP ja EÜK omavahel kokku, millise nädala isa igal suvekuul lapsega veedab. 1.4 Kui lapse AEK ema KP on argipäevadel Tallinnas, siis on lapsel alati võimalus olla oma emaga. 1.5 Üle ühe nädalavahetuse reedest-pühapäevani igas kuus veedab laps AEK oma ema KP. 1 Kui ühes kuus on 5 nädalavahetust, siis laps ja ema veedavad koos 3 nädalavahetust. 1 kord kuus viib lapse isa EÜK lapse AEK nädalavahetuseks Hiiumaale ema KP juurde. Lapse ema KP võtab ise lapse nädalavahetuseks tema alalisest elukohast enda juurde 1 kuni 2 korda kuus. Vajadusel saab laps AEK ise sõita bussi või lennukiga Hiiumaale ema juurde, kuid mitte rohkem kui 1 kord kuus. 1.6 Riigipüha 23. juuni - 24. juuni jaanilaupäeva veedab laps AEK paaritul aastal isa EÜK ja paaris aastal ema KP. 1.7 Jõulud veedab laps AEK paaris aastal isa EÜK alates 23. detsembrist kuni 26. detsembrini ja uue aasta alates 31. detsembrist kuni 2. jaanuarini koos oma ema KP. Paaritul aastal vastupidi: emaga jõulud ja isaga uue aasta. 1.8 Riigipüha Suure Reede veedab laps AEK paaritul aastal isa EÜK ja paaris aastal ema KP. 1.9 Riigipühad 24. veebruar – iseseisvuspäev ja 1. mai - kevadpüha veedab laps AEK üldjuhul isa EÜK, kui antud pühad langevad nädalavahetusele või on reedel või esmaspäeval, siis veedab laps AEK pühad ema KP. 1.10 Juhul, kui laps viibib riigipühal vanema juures, kelle kord on lapsega suhelda, siis graafikujärgne suhtlus ei rakendu. 2 Lõpetada tsiviilasjas nr 2-13-6194 menetlus seoses kompromissi kinnitamisega. 3. Määrus saata teadmiseks menetlusosalistele. Menetluskulude jaotus AEK riigi õigusabi korras määratud esindaja tasu ja riigi õigusabi kulud jätta Eesti Vabariigi kanda. Ülejäänud menetlusosaliste menetluskulud jätta menetlusosaliste endi kanda. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Menetluse käik ja kohtu põhjendused Harju Maakohtu menetluses on EÜK avaldus lapse AEK elu- ja viibimiskoha otsustusõiguse üleandmiseks. 28.03.2013.a esitasid EÜK ja lapse ema KP kohtule kinnitamiseks kompromissi, mille paluvad kohtul kinnitada ja sellega tsiviilasjas menetluse lõpetada. Avaldaja kinnitab, et menetluse lõpetamise tagajärjed on avaldajale teada. Kompromissi esitanud menetlusosalised paluvad jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 477 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Vastavalt § 430 lg-le 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus ei ole kompromissiga seotud ega pea seda kinnitama perekonnaasjas. Kohus leiab, et kompromiss tuleb kinnitada ja menetlus tsiviilasjas lõpetada TsMS § 428 lg 1 p 4 alusel. Kohtule esitatud kompromiss vastab TsMS § 430 lg 2 ja 3 sätestatud nõuetele, ei ole vastuolus seaduse ega heade kommetega. TsMS § 168 lg 3 kohaselt kannavad kompromissi sõlmimise korral pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Käesoleval juhul on kompromissi esitanud menetlusosalised palunud menetlusosaliste menetluskulud jätta nende endi kanda. Kohus jätab TsMS § 172 lg 3 teise lause alusel lapse AEK esindaja tasu ja riigi 2 õigusabi kulud Eesti Vabariigi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Haide Rimmel kohtunik 3