3-13-541/8

TARTU HALDUSKOHUS Jõhvi kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-13-541 Määruse kuupäev

1. märts 2013 Kohtunik Raili Randlane Kohtuasi A.S.i kaebus kirja edastamise ja eestikeelse asjaajamisega seotud Viru Vangla tegevuse peale RESOLUTSIOON
2. Tagastada A.S.i kaebus.
3. Saata määrus kaebajale teadmiseks. EDASIKAEBAMISE KORD Määrust saab vaidlustada Tartu Ringkonnakohtus. Määruskaebuse võib esitada Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest arvates. ASJAOLUD, MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD JA TAOTLUSED
4. A.S. on edastanud 11.03.2013 Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumajja Viru Vangla peale kaebuse, milles ta kurdab, et tema Vene Föderatsiooni Justiitsministeeriumile adresseeritud kiri on läinud kusagile kaduma ja lisaks keeldus vangla ka ta vene keelset avaldust läbi vaatamast. Kaebaja soovib, et kohus vaataks kaebuse õiglaselt läbi ja tunnistaks Viru Vangla toimingud õigusvastaseks. KOHTU PÕHJENDUSED
5. Halduskohtumenetluse seadustiku § 120 lg 1 p-dest 1, 3 ja 8 tulenevalt peab kohus kaebuse saamisel selgitama välja selle eseme, kaebaja eesmärgi saavutamiseks sobivad ja vajalikud nõuded ning kontrollima, kas ei esine alust kaebuse tagastamiseks. Sama seadustiku § 121 lg 2 p 2 kohaselt võib halduskohus kaebuse tagastada, kui kaebusega ei ole võimalik selle eesmärki saavutada. Halduskohtumenetluse seadustiku § 45 lg 2 võimaldab tuvastamisnõudega kaebust esitada üksnes juhul, kui õiguse kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid. Tuvastamisnõude rahuldamine ei muuda vaidlustatud haldusakti kehtetuks ega tegevust olematuks ja seetõttu ei saa selle abil reeglina oma õigusi taastada või muul moel tõhusalt kaitsta. A.S.i kaebuse väidetest nähtuvalt on tema eesmärgiks soov saavutada olukord, et vanglast välja saadetud kirjad jõuaksid adressaadini ning vene keelsed taotlused saaksid vastuse. Seega on kohtul vaja kindlaks teha, kas niisugune eesmärk on esitatud tuvastamiskaebuse abil üldse saavutatav või on selleks olemas mõni sobivam nõue.
6. Kohtu järelepärimiste peale Viru Vanglast saadud vastused kinnitavad, et A.S.i poolt Vene Föderatsiooni Justiitsministeeriumile adresseeritud kiri on 30.12.2012 vastu võetud ja väljasaadetavate kirjade raamatus registreeritud. Kuna tegemist oli lihtkirjaga, pole selle edasist teekonda enam kuidagi võimalik tagantjärele tuvastada. Lisaks oleks vastav eesmärk käesoleval juhtumi puhul saavutatav ainult kohustamisnõude abil. Vangistusseaduse § 1’ lg 5 tulenevalt saab kinnipeetav vastava taotlusega kohtusse pöörduda aga alles siis, kui ta on eelnevalt esitanud vaide vanglale või Justiitsministeeriumile ja see on tagastatud, rahuldamata või tähtaegselt lahendamata jäetud. Viru Vanglast kohtu järelepärimise peale saadud vastus kinnitab, et A.S. on küll 28.02.2013 vormistanud taotluse, milles soovib teada saada, miks pole tema 30.12.2012 kiri ministeeriumisse jõudnud, kuid selle kadumise asjaoludega seotud kohustamisnõuet ei ole ta esitanud.
7. Põhiseaduse §-de 51 ja 52 ning keeleseaduse § 9 lg 1 ja § 10 lg 1 kohaselt on Eesti riigikeel ja riigiasutuste asjaajamiskeel eesti keel ning riigiasutustelt ja ametiisikutelt on vähemusrahvuse keelseid vastuseid õigus saada ainult paikkondades, kus vähemalt pooled püsielanikest on sellest vähemusrahvusest. Keeleseaduse § 9 lg-tes 2 ja 3 kehtestatu kohaselt tuleb paikkonna all mõista omavalitsusüksust ja püsielaniku all Eesti kodanikku, alalist elamisõigust omavat Euroopa Liidu kodanikku või pikaajalise elamisloaga Eestis elavat välismaalast, kelle Eesti rahvastikuregistrisse kantud püsiv elukoht asub vastavas vallas või linnas ja määratleda vähemusrahvusest püsielanike osakaal lähtuvalt vastava aasta esimese jaanuari seisu rahvastikuregistri andmetest. Viru Vangla asukohaks on Jõhvi vald, mille kodulehel avalikult kättesaadavate andmete kohaselt moodustasid 6219 vene rahvusest elanikku 01.01.2013 seisuga 49,46% selle omavalitsusüksuse 12575 elaniku suurusest rahvuslikust koosseisust. Ka õiguskantsler on 04.06.2009 antud soovituses nr 74/080940/0903300 märkinud, et üheski vanglas, sealhulgas Viru Vanglas pole kinnipeetavatel talle teadaolevate statistiliste andmete kohaselt õigust nõuda vähemusrahvuste keelseid vastuseid. Keeleseaduse 12 lg 1 tulenevalt on võõrkeelse avalduse või muu dokumendi puhul õigus nõuda esitajalt selle eesti keelde tõlkimist. Täpsemalt on isiku pöördumistele vastamine reguleeritud märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise seaduses, mille § 5 lg 9 p 5 võimaldab vastamisest loobuda, kui pöördumine ei ole eesti keeles ja keeleseaduse § 12 kohaselt pole adressaat kohustatud sellele vastama. Vene rahvusest elanike osakaal ei ületa Jõhvi valla elanikest poolt ning seepärast pole ühelgi sellest rahvusest isikul põhiseaduse §-st 51 ja keeleseaduse § 9 lg-st 1 tulenevat subjektiivset õigust nõuda, et selles paikkonnas tegutsevad riigiasutused menetleksid tema venekeelseid pöördumisi ja vastaksid neile vene keeles.
8. Eeltoodud järeldustel pole A.S.il võimalik esitatud kaebusega oma eesmärki saavutada, seda ei ole tal võimalik teha ka mistahes muu halduskohtumenetluse seadustiku kohase nõude abil. Seetõttu ei pea Tartu Halduskohus tema kaebust menetlema ning võib selle halduskohtumenetluse seadustiku § 121 lg 2 p-s 2 nimetatud alusel tagastada. /allkirjastatud digitaalselt/ Raili Randlane Kohtunik