)§ 396 lg 1 kohaselt kohustub laenulepinguga üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga.
lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.
Kohus leiab, et kuna poolte vahel ei ole vaidlust selles, et kostja võlgneb hagejale laenulepingute nr XXX ja XXX alusel põhivõlgnevusena 92 931,50 eurot, 2 intressina 11 566,94 eurot ja teenustasuna 223,70 eurot, siis tuleb eelnimetatud võlgnevus kostjalt hageja kasuks välja mõista.
lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.
lg 8 kohaselt võib viivise maksmiseks kohustatud isik nõuda selle vähendamist vastavalt käesoleva seaduse §-s 162 sätestatule.
lg 1 kohaselt kui tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib kohus seda leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit. Kohus leiab, et viivise vähendamine ei ole käesolevas asjas põhjendatud. Arvestades seda, et hageja nõuab kostjalt viivise tasumist seadusjärgses määras ning, et hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis moodustab vaid ca 1/3 põhivõlgnevusest, siis ei ole nõutav viivis ebamõistlikult suur. Asja materjalidest ei nähtu, et kostja oleks laenulepingute ülesütlemisest kuni hagi esitamiseni (ca 3 aasta jooksul) astunud samme võlgnevuse tasumiseks või hagejaga kokkuleppe sõlmimiseks. Kohus ei pea usutavaks kostja väiteid selle kohta, et ta ei olnud kuni hagi esitamiseni võlgnevusest teadlik. Hagiavalduse lisadest nähtub, et hageja on edastanud kostjale aadressile XXX, Maardu nii 26.01.2010 laenulepingu ülesütlemise teated (t lk 34, 72), 03.11.2011 nõude võlgnevuse tasumiseks (t lk 36, 74) ja 17.01.2012 nõude võlgnevuse tasumiseks (t lk 38, 76). Nimetatud aadressilt on kostja kätte saanud kohtu poolt edastatud menetlusdokumendid. Seega puudub alus arvata, et kostja ei oleks hageja poolt edastatud võlgnevuse tasumise nõuetest teadlik. Kostja on põhjendamatult venitanud laenu tagasimaksmise kohustuse täitmisega (RKTKo 3-2-1-162-12, p 21). Kohus leiab, et ka kostja poolt hagejale 18.02.2013 tehtud kompromissettepanek ei anna alust viivise vähendamiseks, kuna kostja poolt pakutud tingimustel tasuks kostja võlgnevuse hagejale 58 aasta jooksul. Hageja on õigustatult leidnud, et nimetatud ettepanek ei ole majandus- ja kutsetegevuse raames tegutsevale laenuandjale mõistlik ega vastuvõetav. Arvestades seda, et laenulepingud on üles öeldud kostja ja TSlepingujärgsete kohustuste rikkumise tõttu, siis ei ole hageja kohustatud sõlmima kostjaga kokkulepet esialgsetest laenulepingutest oluliselt soodsamatel tingimustel. Tulenevalt eeloodust on põhjendatud ka hageja viivise nõue. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis kokku 35 715,50 eurot ning alates hagi esitamisest 08.01.2013 kuni põhinõude täitmiseni viivis
MS § 162 lg 1 alusel täies ulatuses kostja kanda. Kooskõlas TsMS 138 lg 1 ja 2 tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista hagi esitamisel tasutud riigilõiv summas 1 300 eurot. Kostja ei ole esile toonud asjaolusid, mis annaksid alust jätta menetluskulud osaliselt hageja kanda. Vastavalt TsMS § 178 lg-le 1 saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates. 3 /allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Mõtsnik Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.