3-10-3310/32

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Agu Timmi, Maili Lokk ja Madis Ernits Määruse tegemise aeg ja koht 22.04.2013, Tartu Haldusasja number 3-10-3310 Haldusasi Romeo Kalda kaebus Viru Vangla 01.03.

1. a otsuse nr 6-20.3/41380-2 tühistamise ning Viru Vanglale kohustava ettekirjutuse tegemise nõudes Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 11.06.
2. a määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Romeo Kalda määruskaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Menetlusosalised Määruskaebuse esitaja Romeo Kalda Vastustaja Viru Vangla RESOLUTSIOON
3. Rahuldada määruskaebus ja tühistada Tartu Halduskohtu 11.06.
4. a määrus.
5. Lugeda kohustuslik kohtueelne menetlus Viru Vangla direktori 10.03.
6. a käskkirja nr 1.1-1/44 ja alternatiivselt 10.12.
7. a käskkirja nr 1.1-1/388 tühistamise nõudes läbituks.
8. Saata haldusasi tagasi Tartu Halduskohtule menetluse jätkamiseks. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse saamisest arvates. ASJAOLUD
9. Viru Vangla direktor andis vangistusseaduse (VangS) § 41 lg 2 alusel 10.03.2009 käskkirja nr 1.1-1/44 „Kinnipeetavatele Viru Vangla poolt tagatud tarbeesemed“, mille punktide 1.6, 1.7, 1.8 kohaselt olid kinnipeetavatele vangla poolt tagatud väike froteest käterätik, väike vahvelriidest käterätik ja suur saunalina. Käskkirja p 2 kohaselt ei lubata kinnipeetavatele kambrisse vangla poolt punktis 1 nimetatud sarnase otstarbega isiklikke tarbeesemeid.
10. Viru Vangla direktor muutis 29.10.
11. a käskkirjaga nr 1.1-1/286 Viru Vangla direktori 10.03.
12. a käskkirja, tunnistades kehtetuks Viru Vangla direktori 10.03.
13. a käskkirja nr 1.1-1/44 punkti 1.6, millest tulenevalt ei taga Viru Vangla kinnipeetavatele enam väikest froteest käterätikut.
14. 09.11.2009 võttis vangla viimati nimetatud käskkirja alusel kaebajalt ära väikese froteest rätiku.
15. 09.11.2009 esitas kaebaja Viru Vanglale taotluse isikliku väikese froteest käterätiku kambrisse andmiseks. Viru Vangla jättis 09.12.
16. a otsusega nr 6-20.3/41380-1 kaebaja taotluse rahuldamata.
17. 14.12.2009 esitas kaebaja vaide, milles taotles Viru Vangla 09.12.
18. a otsuse nr 620.3/41380-1 kehtetuks tunnistamist. 10.12.
19. a käskkirjaga nr 1.1-1/337 tunnistas Viru Vangla direktor käskkirja nr 1.1-1/286 edasiulatuvalt kehtetuks selles kirjalike põhjenduste puudumise tõttu.
20. 10.12.
21. a käskkirjaga nr 1.1-1/338 muutis Viru Vangla direktor Viru Vangla direktori 10.03.
22. a käskkirja nr 1.1-1/44 „Kinnipeetavatele Viru Vangla poolt tagatud tarbeesemed“, tunnistades kehtetuks käskkirja punkti 1.6 ja kohustades edaspidiselt mitte väljastama kinnipeetavate kambritesse väikeseid froteest käterätikuid.
23. Viru Vangla rahuldas 15.02.
24. a vaideotsusega nr 6-25/819 kaebaja 14.12.
25. a vaide ning tegi ettekirjutuse asja uueks otsustamiseks. 01.03.
26. a otsusega jättis Viru Vangla kaebaja 09.11.
27. a taotluse uuesti läbi vaatamata.
28. 03.03.2010 esitas kaebaja uue vaide, milles taotles 01.03.
29. a otsuse nr 6-20.3/41380-2 kehtetuks tunnistamist ning ettekirjutuse tegemist isikliku käterätiku väljastamiseks või käterätiku väljastamiseks vangla poolt. Viru Vangla jättis 05.11.
30. a vaideotsusega nr 612/139-1 kaebaja teise vaide rahuldamata.
31. Kaebaja esitas 20.12.2010 Tartu Halduskohtule kaebuse Viru Vangla 01.03.
32. a otsuse nr 6-20.3/41380-2 tühistamiseks ning Viru Vanglale kohustava ettekirjutuse (anda laost kambrisse isiklik väike froteest rätik) tegemiseks või alternatiivselt Viru Vanglale ettekirjutuse (tagada väike froteest rätik vangla poolt) tegemiseks.
33. Tartu Halduskohus jättis 31.05.
34. a otsusega kaebuse rahuldamata.
35. Tartu Ringkonnakohus rahuldas 23.03.
36. a otsusega R. Kalda apellatsioonkaebuse tühistas Tartu Halduskohtu 31.05.
37. a otsuse ja saatis asi halduskohtule uueks läbivaatamiseks. Kohus leidis, et halduskohus on rikkunud selgitamiskohustust, kuna kaebajal on oma õiguste efektiivseks kaitseks vajalik esitada nõue ka Viru Vangla direktori 10.03.2009 käskkirja nr 1.1-1/44 punkti 2 tühistamiseks. Kohus selgitas, et sellist käskkirja tuleb käsitada üldkorraldusena, mis on halduskohtus vaidlustatav. Kuna vastustaja tugineb kaebaja taotluse lahendamisel viidatud sättele, millega ei lubata kinnipeetavatele kambrisse vangla poolt käskkirja punktis 1 nimetatud sarnase otstarbega isiklikke tarbeesemeid, ei ole ilma seda sätet tühistamata võimalik kaebaja nõudeid rahuldada. Halduskohtul tuleb selgitada kaebajale vajadust esitada nõue Viru Vangla direktori 10.03.
38. a käskkirja nr 1.1-1/44 punkti 2 tühistamiseks ning kontrollida sellise nõude lubatavuse eeldusi.
39. R. Kalda esitas 10.05.2012 Viru Vanglale vaide, milles taotles Viru Vangla direktori 10.03.
40. a käskkirjale nr 1.1-1/44 vaide esitamise tähtaja ennistamist ja käskkirja punkti 2 tühistamist ning alternatiivselt 10.12.
41. a käskkirjale nr 1.1-1/388 vaide esitamise tähtaja ennistamist ja käskkirja punkti 1 tühistamist. 2
42. Viru Vangla tagastas 25.05.
43. a kirjaga nr 6-12/176-1 vaide vaidlustamistähtaja ületamise tõttu. Vanglal puuduvad tõendid, et neid käskkirju tutvustati kaebajale allkirja vastu, kuid kaebaja pidi käskkirjadest teada saama hiljemalt 05.11.
44. a vaideotsusest, mis anti kaebajale kätte 09.11.
46. R. Kalda täiendas 31.05.2012 kohtule esitatud kaebust ning taotles Viru Vangla direktori 10.03.
47. a käskkirja nr 1.1-1/44 p 2 tühistamist ja vastustajale ettekirjutuse tegemist, alternatiivselt Viru Vangla 10.12.
48. a käskkirja nr 1.1-1/388 p 1 tühistamist ja vastustajale ettekirjutuse tegemist ning alternatiivselt Viru Vangla 01.03.
49. a keelduva toimingu õigusvastaseks tunnistamist.
50. Tartu Halduskohus tagastas 11.06.2012 määrusega R. Kalda kaebuse Viru Vangla direktori 10.03.
51. a käskkirja nr 1.1-1/44 või alternatiivselt 10.12.
52. a käskkirja nr 1.11/388 tühistamise nõudes ning Viru Vangla 01.03.
53. a kirja nr 6-20.3/41380-2 õigusvastasuse tuvastamise nõudes (p 1). Sama määrusega jättis halduskohus kaebuse läbi vaatamata Viru Vangla 01.03.
54. a kirja nr 6-20.3/41380-2 tühistamise ning Viru Vanglale alternatiivsete kohustavate ettekirjutuste tegemise nõudes (p 2). Halduskohus põhjendab määrust Riigikohtu praktikaga, mille kohaselt saab isik esitada üldkorralduse tühistamiseks kaebuse 30 päeva jooksul pärast akti mõju ilmnemist, näiteks pärast üldkorralduse alusel tema suhtes toimingu sooritamist. Sama seisukoht on kohaldatav ka üldkorralduse peale vaide esitamisel. Vaidlusaluste käskkirjade mõju kaebajale ilmnes hiljemalt 05.11.
55. a vaideotsusest, kus viidati vaidlustatud käskkirjadele ja mis anti kaebajale kätte 09.11.
56. Seega tuli kaebus käskkirjade tühistamiseks esitada hiljemalt 09.12.2010 ning vaie on esitatud kaebetähtaega ületades. HMS § 34 lg 3 alusel ei ennistata menetlustähtaega, kui esialgsest menetlustoimingu teostamiseks ettenähtud tähtpäevast on möödunud rohkem kui üks aasta. Kaebaja võimeid ja kohtusse pöördumise praktikat arvestades pidi talle olema arusaadav, et vaidlustada tuleb ka keeldumise aluseks olnud käskkirju. Kohus tagastab tühistamisnõuded, kuna kaebaja ei ole läbinud kohustuslikku kohtueelset menetlust. Kohustamisnõuded tuleb jätta läbi vaatamata, kuna ilma käskkirju tühistamata ei ole võimalik neid rahuldada ja seega ei ole võimalik saavutada kaebuse eesmärki. Õigusvastasuse tuvastamise nõue tuleb tagastada, sest tuvastamiskaebuse esitamine ei ole HKMS § 45 lg 2 alusel lubatav. Kaebaja on küll minetanud tõhusama õiguskaitsevahendi kasutamise võimaluse, kuid HKMS 45 lg 2 on sisutu, kui tõhusa õiguskaitsevahendi võimaluse kaotamisel muutuks tuvastamiskaebus lubatavaks. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS
57. R. Kalda esitas 28.06.2012 määruskaebuse, milles palub tühistada halduskohtu 11.06.2012 määrus ja võtta kaebus menetlusse. Kaebaja leiab, et vastustaja jättis täitmata oma selgitamiskohustuse, et oma õiguste kaitseks peaks kaebaja vaidlustama ka üldkorraldusi, mis tingiski vaide esitamise tähtaja ületamise. Kohus on ebaõigesti tuginenud kaebaja varasemale kohtumenetluse kogemusele, kuna kaebajal puudub juriidiline haridus ning ka kohus ei juhtinud kaebaja tähelepanu õigele nõudele. Kohtul on võimalik kaebus rahuldada ka ilma vaidlustatud käskkirju tühistamata, tuginedes otse Viru Vangla kodukorra punktile 5.
58. Kaebajal on õigusvastasuse tuvastamiseks põhjendatud huvi, kuna siis saab vastustaja õigusvastase käskkirja ise kehtetuks tunnistada ja kaebaja taotluse rahuldada. Kuna kohus on tühistamisnõude tagastanud, puuduvad kaebajal efektiivsemad õiguskaitsevahendid. 3
59. Vastustaja nõustub 05.07.
60. a vastuses määruskaebusele halduskohtu määruses toodud seisukohtadega ja palub jätta määruskaebus rahuldamata. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
61. Ringkonnakohus leiab, et halduskohus on ebaõigesti lugenud vaide esitamise tähtaja ületatuks ja sellest järeldanud, et kohustuslik kohtueelne menetlus on läbimata.
62. Halduskohus on õigesti viidanud Riigikohtu praktikale, et kui tegemist on määratlemata arvu juhtumeid käsitleva sättega, mis üldkorralduse adressaadi õigusi selle teatavakstegemise ajal ei mõjuta, saab isik esitada kaebuse üldkorralduse tühistamiseks 30 päeva jooksul pärast mõju ilmnemist, näiteks pärast üldkorralduse alusel tema suhtes toimingu sooritamist või haldusakti andmist (RKHKm 13.02.2008, 3-3-1-95-07). Arvestades käskkirja abstraktsust, tuleb asuda seisukohale, et käskkirja mõju avaldumine konkreetsel juhul sai selgeks alles ringkonnakohtu otsuse jõustumisest. Seda sellepärast, et paljas abstraktne mõju ei pruugi olla alati arusaadav. Mõju ilmnemine peab olema isikule arusaadav, et vaidlustamistähtaeg saaks kulgema hakata. Käesoleval juhul ei olnud vangla 10.03.
63. a käskkirja nr 1.1-1/44 kui üldkorralduse mõju kohtumenetluses vaidlustatud haldusaktidele ilmne ka halduskohtule. See, et üldkorralduse kehtivuse tõttu ei ole kaebust võimalik rahuldada, selgus alles ringkonnakohtumenetluses.
64. HKMS § 46 lg 7 kohaselt loetakse kaebetähtaeg möödunuks, kui haldusakti või keeldumist ei ole kaebajale teatavaks tehtud, kuid ta on haldusaktist või keeldumisest muul viisil teada saanud, ent viivitanud ebamõistlikult tühistamis- või kohustamiskaebuse esitamisega. Tartu Ringkonnakohtu 23.03.
65. a otsus, milles selgitati üldkorralduse tühistamise vajadust, jõustus 24.04.
66. R. Kalda esitas vaide üldkorralduste tühistamiseks 10.05.
67. Vangla on vaide tagastamise otsuses möönnud, et üldkorraldusi ei ole kaebajale allkirja vastu tutvustatud (tl 96). Vaide esitamist vähem kui kuu aja jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest ei saa pidada ebamõistlikuks viivitamiseks. Seetõttu esitas kaebaja vastustajale vaide tähtaegselt ning vastustaja tagastas vaide õigusvastaselt. Kui vaie on õigusvastaselt tagastatud, loetakse, et isik on kohustusliku kohtueelse menetluse läbinud.
68. Eeltoodust tulenevalt tühistab ringkonnakohus esmalt halduskohtu määruse osas, milles halduskohus tagastas kaebuse Viru Vangla direktori 10.03.
69. a käskkirja nr 1.1-1/44 ja alternatiivselt 10.12.
70. a käskkirja nr 1.1-1/388 tühistamise nõudes, kuna kaebaja on läbinud kohustusliku kohtueelse menetluse. Kuna halduskohus tagastas üldkorralduste tühistamise nõuded ja leidis, et üldkorraldusi vaidlustamata ei ole Viru Vangla 01.03.
71. a kirja nr 6-20.3/41380-2 tühistamise nõuet võimalik rahuldada, tuleb halduskohtu määrus ka kirja tühistamise nõude osas tühistada. Kuna halduskohus tagastas viidatud kirja õigusvastasuse tuvastamise nõude kaebeõiguse puudumise tõttu ning õigusvastasuse tuvastamise nõue sisaldub tühistamise nõudes, tuleb halduskohtu määrus ka õigusvastasuse tuvastamise nõude tagastamise osas tühistada. Halduskohus tagastas kohustamisnõuded samuti põhjusel, et ilma üldkorraldusi vaidlustamata ei ole neid nõudeid võimalik rahuldada. Kuna ringkonnakohus leiab, et üldkorralduste tühistamise nõuded on valesti tagastatud, tuleb määrus kohustamisnõuete osas tühistada. Ringkonnakohus märgib, et halduskohtul tuleb kontrollida, kas algses kaebuses esitatud kohustamisnõuded kattuvad kaebuse 31.05.
72. a täienduses esitatud kohustamisnõuetega ning kas kõigi kohustamisnõuete osas on läbitud kohustuslik kohtueelne menetlus. 4 Kokkuvõttes tuleb halduskohtu 11.06.2012 määruse niisiis tervikuna tühistada.
73. Ringkonnakohus märgib täiendavalt, et isegi kui lugeda vaide esitamise tähtaeg ületatuks, on halduskohus jätnud hindamata, kas vaide esitamise tähtaeg tuleks ennistada kohtu selgitamiskohustuse rikkumise tõttu (HKMS § 2 lg-d 5 ja 6). Ringkonnakohus sedastas 23.03.
74. a otsuses, et halduskohus rikkus selgitamiskohustust, kuna kaebajal on oma õiguste efektiivseks kaitseks vajalik esitada nõue ka Viru Vangla direktori 10.03.
75. a käskkirja nr 1.1-1/44 punkti 2 tühistamiseks. Riigikohtu halduskolleegium on märkinud, et selgitamiskohustuse rikkumine kohtu poolt võib kujutada endast mõjuvat põhjust kaebetähtaja ennistamiseks (RKHKo 12.10.2009, 3-3-1-50-09). Seega, kui käesolevas asjas puuduks kohustuslik kohtueelne menetlus, kuuluks üldkorraldusele esitatud kaebuse kaebetähtaeg kohtu selgitamiskohustuse rikkumise tõttu ennistamisele. Ringkonnakohtu hinnangul tuleb kohtu selgitamiskohustuse rikkumist lugeda mõjuvaks põhjuseks ka vaide esitamise tähtaja ennistamisel. Puudub mõjuv põhjus kohelda erinevalt kaebajaid, kelle suhtes kohus on selgitamiskohustust rikkunud sõltuvalt sellest, kas asjas on ette nähtud kohustuslik kohtueelne menetlus või mitte. Kuna käesoleval juhul takistaks vaide esitamise tähtaja ennistamist ka HMS § 34 lg 3, oleks halduskohtus pidanud hindama, kas seda sätet on võimalik hinnata põhiseaduskonformselt või tuleks algatada põhiseaduslikkuse järelevalve menetlus normi põhiseaduspärasuse kontrolliks. Sealhulgas tuleb arvestada ka Euroopa Inimõiguste Kohtu praktikaga, et menetluskorra eriti range tõlgendamine võib võtta kaebajatelt nende õiguse pöörduda kohtusse, mis on vastuolus Euroopa inimõiguste konventsiooni art 6 lg-ga 1 (Julin vs. Eesti, kaebused nr 16563/08, 40841/08, 8192/10 ja 18656/10). Agu Timmi Maili Lokk 5 Madis Ernits