3-11-2729/26

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtukoosseis Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised Tartu Ringkonnakohus Maili Lokk, Madis Ernits ja Agu Timmi

1. aprill 2013, Tartu 3-11-2729 Juri Kolesnikovi kaebus Tartu Vangla 01.11.
2. a käskkirja nr 1-4/2723 ja kiriku ning riigikeele kursuste külastamise võimaluseta jätmise ja üksinda elukambris hoidmise õigusvastasuse kindlakstegemiseks Tartu Halduskohtu 02.02.
3. a otsus Juri Kolesnikovi apellatsioonkaebus Kirjalik menetlus Kaebaja Juri Kolesnikov Vastustaja Tartu Vangla RESOLUTSIOON Jätta Tartu Halduskohtu 02.02.
4. a otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. EDASIKAEBAMISE KORD Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o kuni
5. maini
6. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
7. Tartu Vangla julgeolekuosakonna 01.11.
8. a käskkirjaga nr 1-4/2723 kohaldati J. Kolesnikovi suhtes täiendavate julgeolekuabinõudena vanglasisese liikumis- ja suhtlemisvabaduse piiramist, kehakultuuriga tegelemise keelamist, eraldatud lukustatud kambrisse paigutamist ja ohjeldusmeetmetena käeraudade kasutamist.
9. J. Kolesnikov esitas Tartu Halduskohtusse kaebuse Tartu Vangla 01.11.
10. a käskkirja nr 1-4/2723 ja kiriku ning riigikeele kursuste külastamise võimaluseta jätmise ja üksinda elukambris hoidmise õigusvastasuse kindlakstegemiseks. Põhjendamatult on piiratud kaebaja suhtlemis- ja liikumisvabadust, sest kaebaja suhtes on valvur kirjutanud valeettekande. Kaebaja ohtlikkuse riski taseme hindamiseks oleks vangla võinud kolme tunni jooksul vestelda temaga julgeolekuosakonna töötaja juuresolekul ja sellega oleks kõik lõppenud. Lisaks on vale väide, mille kohaselt kaebaja hoidmine üksinda kambris ei kujuta mingit ohtu ning et tal on alati olemas võimalus kambri terminali kaudu abi kutsuda. Kaebajal on vajalik tegeleda spordiga tema tervisliku seisundi tõttu, sest ta liigub kargu abil ja tal on palju meditsiinilisi probleeme. Samas ei saa kaebaja liikuda käeraudadega, mis on aheldatud kargu külge, sest siis on kukkumise oht väga suur. HALDUSKOHTU LAHEND
11. Tartu Halduskohtu 02.02.
12. a otsusega jäeti J. Kolesnikovi kaebus rahuldamata. Kaebaja süü on tõendatud vanemvalvur M.E. 01.11.
13. a ettekandega nr 3540, milles valvur kirjutab, et 01.11.2011 kella 13.45 paiku seisis kaebaja kinnipeetavate kuuenda eluosakonna trelluste ees ning kasutas valvuri M.E. suhtlemisel ähvardavaid väljendeid, sest valvur ei lubanud kaebajat duši alla väljaspool duši all käimise aega. On väheusutav ja ebatõenäoline, et vanglaametnikud tegid kaebaja suhtes vale ettekande nagu väidab kaebaja. Kaebaja ei ole millegagi põhjendanud, miks valvur, kes oli trellide juures ja ei olnud varem kaebajaga kokku puutunud, oleks pidanud tegema tema suhtes tegelikkusele mittevastava ettekande. Seega ei kahtle kohus vanemvalvur M.E. ettekandes. Vanglateenistuse kohustus on tagada vanglas julgeolek ja hoida ära sellise olukorra tekkimist, kus sõnalisi ähvardusi saaks reaalselt täide viia. Seega oli vanglal kohustus kohaldada seaduses lubatud abinõusid preventiivsel eesmärgil ja mitte oodata, kas kaebaja viib ähvardused täide või mitte. Kaebaja suhtes oli kohaldatud vangistusseaduse (VangS) § 69 lg 2 kohaselt seadusega lubatud abinõusid. Täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise eesmärk ei ole suunatud tagajärgede likvideerimisele, vaid ennetamisele ning julgeolekuriskide vähendamisele. Kaebaja karkude abil käimine ei välista tema ohtlikkust. Seega oli kaebajale täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise ajal tagatud võimalus oma usuliste vajaduste rahuldamiseks ning eesti keele kursustel käimise jätkamiseks. Kaebaja ei ole neid võimalusi kasutanud ja süüdistab asjatult vastustajat. Vastustaja andmetel osales kaebaja 15.09 – 23.12.2011 eesti keele kursustel ja sooritas A1 – A2 keeletaseme eksami tulemusega 93,3%. Lisaks ei vasta tõele kaebaja väide, et üksinda isoleeritud kambris viibimine kujutab endast ohtu kaebaja elule ja tervisele. Kaebajal ei esine haigusi, mille tõttu ta ei tohiks viibida kambris üksinda. Kaebajal puuduvad meditsiinilised tõendid selle kohta, et tal peaks tervise tõttu olema kambrikaaslane. Lukustatud kambris 01.11.2011 kuni 12.12.2011 viibimise ajal ei vajanud kaebaja erakorralist arstiabi, mistõttu tema väited üksi kambris olemise ohtlikkuse kohta on oletuslikud ja paljasõnalised. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
14. J. Kolesnikov esitas apellatsioonkaebuse, milles palus halduskohtu otsuse tühistada ja kaebuse rahuldada. Kaebaja põhjendatud huvi seisneb eelkõige selles, et tõestada vangla süüd ning kohtu ja justiitsministeeriumi kaudu võtta süüdlasi vastutusele. Kaebajat hoiti ka 2008 aastal õigusvastaselt 45 ööpäeva isoleeritud kambris ja süüdlased ei kandnud mingit vastutust. Halduskohus ei ole ära toonud otsuses kõiki kaebaja põhjendusi ja taotlusi. Seega on kaebaja sunnitud kõike uuesti kirjutama ja palub ringkonnakohtul tutvuda esitatud kaebuse lisadega. Tegelikkusele ei vasta kohtu väide, mille kohaselt kaebaja ähvardas ja lubas rünnata valvureid, lõhkuda klaasi ja endal veenid läbi lõigata. Hämmastav on asjaolu, et kohus pani oma järeldustes kahtluse alla kõik kaebaja väited ja samal ajal luges kõik vangla väited põhjendatuks, õigeteks ja usutavateks. Kohus peab kontrollima kogu vangla poolt esitatud informatsiooni ja võimaldama kaebajale advokaati, kes ise kogub tõendeid. Arsti soovituste kohaselt peab vangla võimaldama kaebajale dušši tema nahaprobleemide tõttu vähemalt kolm korda nädalas. Kaebaja viibib S hoones ja seal on võimalik dušši kasutada kolm korda nädalas, aga kaebaja on õhtuse pesemise ajal koolis. Vangivalvur M.E. ütles, et kaebajal on võimalik end ainult kord nädalas pesta, aga see on täiesti ebanormaalne ja ebainimlik. Vangivalvur M.E. maksis kaebajale kätte ja kohus võib seda ka kontrollida. Kohus tunnistas kaebaja suhtes õigusvastaseks
15. a A.K. ja A.K. 2 tegevused. Kaebajaga oleks pidanud läbi viima vestluse, et veenduda kas oht on olemas või mitte. Kaebaja jäeti tahtlikult ohtlikus, ettearvamatus ja agressiivses seisundis rohkem kui kolmeks tunniks avatud sektorisse, et ta saaks rünnata naiskontaktisikuid. Isoleerimise tõttu jäi kaebaja ilma pooleteisest kuust suhtlemisest usklike inimestega. Kirikutes käivad tihti külalised vabadusest ja teistest riikidest ning seal näidatakse religioosseid filme. Kirikus käimisi on võimatu asendada kaplani kambrisse tulekuga ja lisaks on kaplanil palju tööd. Lisaks jättis kohus tähelepanuta asjaolu, et kaebajat jäeti ilma igapäevasest füüsilistest harjutustest, mis olid võimalikud S hoone õues turnimispuudel ja prussidel. Kaebaja käeraudadega kargu külge aheldades jättis vangla kaebaja ilma võimalusest külastada jalutusbokse. Kaebaja suhtes käeraudade kasutamine tühistati alles pärast 1 kuu ja 8 päeva möödumist, mil üks valvur üritas tungivalt kaebajale käeraudu peale panna ja kirjutas kaebaja kohta raporti ning sundis kaebajat kirjutama selgitust talle käeraudade panemisest keeldumise kohta. Samas oli kaebaja suhtes juba samal päeval tühistatud käeraudade kasutamine. Lisaks ei tohi kaebaja suhtes meditsiiniliste näitude kohaselt kohaldada käeraudasid. Kaebaja ei tohi sellepärast olla üksi kambris, sest juhul kui tal tekib tugev astmahoog või hüpertoonia, siis ta võib kukkudes pea ära lüüa ning minestada ja kambris pole kedagi, kes teda aitaks. Isegi kui kaebaja on kambris koos kambrikaaslasega ja midagi juhtub, siis kambrikaaslase poolt terminali nuppu vajutades ei pruugi vahest keegi väljakutsele 30-40 minutit vastata. Kaebaja on kirjutanud ka selle kohta kaebusi, et keegi ei vasta terminalis õigeaegselt.
16. Viru Vangla palub jätta J. Kolesnikovi apellatsioonkaebuse rahuldamata. Kaebaja suhtes 01.11.
17. a käskkirja nr 1-4/2723 alusel täiendavate julgeolekubinõude kohaldamine oli õiguspärane. Spetsialist-arst P. Laidre ei märgi, et kaebaja ei või üksi kambris olla, vaid pigem soovitab kaebajal koos kaaslasega kambris olla. Kaebaja tervisega ei juhtunud midagi lukustatud kambris olles, seega ei saa julgeolekuabinõude kohaldamine olla õigusvastane põhjusel, et midagi oleks võinud juhtuda. Kaebaja väited, mis puudutavad kinnipeetavate jalutusboksidesse unustamist,
18. ja
19. aastal kaebajale arstiabi mitteosutamist, õppimise eest tasu 42 eurot saamata jäämist, 07.10.2011 etapeerimisel käeraudade kasutamise tagajärjel kukkumist, 18.01.2012 kohtuistungitele käeraudade kasutamise hirmust mitteminemist, ei puutu käesolevas vaidluses asjasse ning tuleb jätta tähelepanuta. Kaebajal oli võimalus oma usuliste vajaduste rahuldamiseks kohtuda kaplaniga oma kambris ning jättes selle võimaluse kasutamata, ei ole alust rääkida vastustaja poolt kaebaja usuliste vajaduste rahuldamise mittevõimaldamisest. Julgeolekuabinõude kohaldamise õiguspärasuse hindamisel ei saa lähtuda ka kaebaja oletuslikest väidetest, et kirikutes käivad tihti külalised vabadusest ja teistest riikidest ning näidatakse ka religioosseid filme. Kuna kaebaja ei väida, et tema lukustatud kambris viibimise ajal kirikus külalised käisid või mõnda filmi näidati ning tema jäi sellest ilma just seetõttu, et ta viibis lukustatud kambris, siis on ka toodud näited asjasse mittepuutuvad. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
20. Ringkonnakohus leiab, et Tartu Halduskohtu 02.02.
21. a otsus tuleb jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
22. VangS § 69 lg 1 sätestab, et täiendavaid julgeolekuabinõusid kohaldatakse kinnipeetavale, kes süstemaatiliselt rikub käesoleva seaduse või vangla sisekorraeeskirja nõudeid, kahjustab oma tervist või on suitsiidi- või põgenemiskalduvustega, samuti kinnipeetavale, kes on ohtlik teistele isikutele või vangla julgeolekule. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt on täiendavate julgeolekuabinõudena lubatud kinnipeetava vanglasisese liikumis- ja suhtlemisvabaduse piiramine, isiklike riiete kandmise ja kasutamise keelamine, kehakultuuriga tegemise keelamine, eraldatud lukustatud kambrisse paigutamine ja ohjeldusmeetmete kasutamine. 3 Kaebaja suhtes kasutati vangalasisese liikumis- ja suhtlemisvabaduse piiramist, kehakultuuriga tegelemise keelamist, eraldatud lukustatud kambrisse paigutamist ja ohjeldusmeetmena käeraudade kasutamist. Kaebaja on nii kaebuses kui ka apellatsioonkaebuses järjekindlalt väitnud, et tema puhul puudusid alused täiendavate julgeolekuabinõude kasutamiseks. Ringkonnakohus taolise kaebaja väitega ei nõustu. Vanemvalvur M.E. on ettekandes nr 3546 kinnitanud, et 01.11.2011 kella 13.45 paiku kasutas kaebaja vanglateenistujaga suhtlemisel ähvardavaid väljendeid ning lubas aknad segi peksta, endal veenid läbi lõigata ja valvureid rünnata (tl 54). Kuigi kaebaja on valvuri ettekandes toodu seadnud kahtluse alla, ei ole ta esitanud ühtki tõendit selle kohta, et valvuri ettekandes toodu ei vasta tõele. Ringkonnakohtul nagu ka halduskohtul puudub alus kahelda valvuri ettekandes, kuna valvuril puudub igasugune põhjus anda kaebaja suhtes süüstavaid ütlusi ja kaebajale kätte maksta nagu seda on väitnud kaebaja. Sisuliselt on kaebaja selline käitumine tingitud sellest, et valvur ei lubanud kaebajal kasutada dušši väljaspool duši all käimise aega.
23. Riigikohtu halduskolleegium on 13.11.
24. a lahendi nr 3-3-1-63-09 p-s 16 märkinud, et täiendavate julgeolekuabinõude kasutamise puhul on tegemist ennetava meetmega õigushüve kahjustuse vältimiseks, mille eesmärgiks ei ole karistamine, vaid õigushüvede kahjustamise vältimine. Ennetava meetme rakendamine toimub tulevikku suunatud prognoosi alusel, milles haldusorgan annab piiratud teabe pinnalt hinnangu, kas õigushüve kahjustus on tõenäoline. Täiendava julgeolekuabinõu kohaldamise õiguspärasuse hindamisel ei saa lähtuda sellest, kas kinnipeetav pani toime enda poolt lubatud tegusid. Kohtu ülesandeks on kontrollida vaid seda, kas esines kaalumisviga või mitte. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et antud juhul olid alused täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamiseks, täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise otsus on motiveeritud ja puudub alus selle õigusvastaseks tunnistamiseks.
25. Kuna ringkonnakohus leiab, et kaebaja suhtes täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine oli seaduslik, siis puudub ringkonnakohtul vajadus anda oma seisukohta ka eraldi kaebaja suhtes kohaldatud erinevate julgeolekuabinõude osas. Siiski peab ringkonnakohus selles osas vajalikuks märkida järgmist. Ringkonnakohus ei nõustu kaebaja seisukohaga, et tema üksikkambrisse paigutamine ja tema suhtes kambriväliselt käeraudade kasutamine on õigusvastane, kuna selline käitumine on vastuolus tema tervisliku seisundiga. Vastustaja on halduskohtule kinnitanud, et kaebajal ei esine haigusi, mille tõttu oleks tema üksinda kambris viibimine võimatu. Pealegi on vastustaja kinnitanud, et kaebaja mitteüksiolemist kambris on toetanud arst alles pärast seda, kui kaebaja suhtes olid juba täiendavad julgeolekuabinõud kohaldatud. Samuti ei ole kaebaja millegagi tõendanud, et käeraudade kasutamise tõttu ei olnud tal võimalik jalutamas käia. Kaebajal oli võimalus usulisi vajadusi rahuldada ning tal oli võimalik kokku saada kaplaniga ka lukustatud kambris. Kaebajal puudus õigus nõuda kiriku külastamist, kuna täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise eesmärgiks on just see, et piirata kaebaja suhtlemist temast lähtuva julgeolekuohu tõkestamiseks. Asjakohatud on kaebaja viited tema suhtes väidetavalt varem toimunud vanglapoolsetele õiguserikkumistele, kuna need ei saa olla aluseks täiendavate julgeolekuabinõude õigusvastseks tunnistamiseks. Seega on halduskohus õigustatult jätnud kaebaja kaebuse rahuldamata. Maili Lokk Madis Ernits 4 Agu Timmi