MÄÄ RUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Madis Ernits, Agu Timmi, Tiina Pappel Määruse tegemise aeg ja koht
- aprill 2013, Tartu Haldusasja number 3-13-300 Haldusasi Nikolai Lebedevi kaebus Tartu Vangla vastu kahju hüvitamiseks summas 500 eurot Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 13.03.
- a määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Nikolai Lebedevi määruskaebus Asja läbivaatamise kuupäev Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 13.03.
- a määrus muutmata. Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest. Edasikaebamise kord ASJAOLUD
- N. Lebedev esitas Tartu Halduskohtusse kaebuse Tartu Vangla vastu kahju hüvitamiseks summas 500 eurot. Kaebaja viibis 03.11.-22.11.2012 meditsiiniosakonnas, kuna tema diabeet ja tervislik seisund oli nälgimise tõttu muutunud kriitiliseks. Kaebajat ei lubatud 02.12.2012 kirikusse jumalateenistusele ning talle ei võimaldatud jalutuskäike. Kaebaja taotles enda riigilõivust vabastamist ja riigi õigusabi (tl 4-5 ).
- Tartu Halduskohtu 13.03.
- a määrusega jäeti rahuldamata kaebaja taotlus riigi õigusabi võimaldamiseks. Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 6 lg 1 kohaselt võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. Käesolevas asjas on tuvastatud õigusabi taotleja maksejõuetus. Kaebajale ei ole samas põhjendatud riigi kulul advokaadi andmine. Kaebaja on esitanud kohtule arusaadavate nõuetega kaebuse, mida kohus saab menetleda. Enne käesoleva kaebuse esitamist on kaebaja läbinud nõuetekohaselt kohustusliku kohtueelse menetluse ilma advokaadi abita. Lisaks kehtib halduskohtumenetluses uurimisprintsiip, mille eesmärk on kaitsta isikute subjektiivseid avalikke õigusi ja avalikku huvi, sõltumata protsessiosaliste õiguslikest teadmistest ja materiaalsetest võimalustest õigusabi hankimisel, nagu on rõhutatud Riigikohtu 16.10.
- a määruses haldusasjas nr 3-3-1-41-
- MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
- N. Lebedev esitas määruskaebuse, milles palus Tartu Halduskohtu 13.03.
- a määrus tühistada. Kaebaja pole majandusliku seisundi tõttu võimeline endale kaitsjat valima, seega ei suuda ta ka kaitsta oma õigusi terve Tartu Vangla vastu. Lisaks ei tunne kaebaja kõiki seadusi, millele oma õiguste kaitseks saab tugineda. Kohus ei saa keelduda kaebajale kaitsjat andmast ainult sellepärast, et ta on kohustusliku kohtueelse menetluse läbinud ilma kaitsja abita. VASTUSTAJA VASTUVÄITED
- Tartu Vangla palub jätta N. Lebedevi määruskaebuse rahuldamata. RÕS § 7 lg 1 p 1 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. Isiku võimekus ise oma õigusi kaitsta ei sõltu mitte seaduste tundmisest, vaid eelkõige sellest, kas isiku arusaamisvõime toimuvast vaidlusest on objektiivne ning kas ta suudab ennast piisavalt selgelt kohtule ning vastaspoolele väljendada ning oma taotlusi arusaadavalt esitada. Kuna kaebaja suutis kohustusliku kohtueelse menetluse läbida ilma advokaadi abita, siis on ta võimeline ka oma nõudeid ning nende põhjendusi kohtus esitama. Tulenevalt halduskohtumenetluses valitsevast kohtu uurimisprintsiibist ning sellest, et kaebajalt ei nõuta kaebuse õiguslikku põhjendamist, vajaliku seaduse otsib kohus, siis ei ole kaebaja õigusalaste teadmiste vähesuse tõttu võrreldes vastustajaga halvemas positsioonis. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
- Ringkonnakohus leiab, et N. Lebedevi määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ning Tartu Halduskohtu 13.03.
- a määrus muutmata.
- HKMS § 110 lg 2 järgi kohaldatakse menetlusabi andmisele advokaadi õigusabi eest tasumisel käesolevas peatükis sätestatut üksnes niivõrd, kuivõrd riigi õigusabi seaduses ei ole sätestatud teisiti. Halduskohus on tuvastanud, et kaebajal ei ole piisavalt rahalisi vahendeid advokaadi teenuse eest tasumiseks. Samas ei ole isiku maksejõuetus iseenesest piisav alus riigi õigusabi andmiseks. Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 7 lg 1 p 1 kohaselt riigi õigusabi ei anta, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu seisukohaga, et N. Lebedev on võimeline ise kohtus oma õigusi kaitsma. Kaebaja on läbinud kohustusliku kohtueelse menetluse ning on esitanud halduskohtule arusaadava kaebuse, millest nähtuvad nii kaebuse nõue kui ka kaebuse faktiline põhjendus. Kaebus on halduskohtu poolt menetlusse võetud. Arusaadavalt on sõnastatud ka ringkonnakohtule esitatud määruskaebus. Seega on kaebaja käesoleva menetluse vältel korduvalt tõestanud, et suudab enda seisukohti kohtule arusaadavalt esitada.
- Vastuseks määruskaebusele selgitab ringkonnakohus, et tulenevalt uurimisprintsiibist on kohtul haldusasjades kohustus kaebajat vajadusel suunata ja abistada. Seega ei ole 2 halduskohtumenetluses oluline, et kaebajal oleksid õigusalased teadmised. Uurimispõhimõttest tulenevalt selgitavad nii halduskohus kui ka ringkonnakohus enda initsiatiivil välja kaebuse menetlemiseks vajalikud asjaolud, seadusesätted ning võimaliku kohtupraktika. RÕS § 7 lg-s 1 on toodud riigi õigusabi andmisest keeldumise alused ning ühe või mitme aluse esinemisel on riigi õigusabi andmine välistatud. Kuna käesoleval juhul on kaebaja ise võimeline kaitsma oma õigusi, s.t esineb RÕS § 7 lg 1 p-s 1 sätestatud riigi õigusabist keeldumise alus, siis ei ole riigi õigusabi andmine võimalik. Seetõttu ei ole vajalik hinnata kaebuse edukuse väljavaateid, asja tähendust menetlusabi taotlejale ega kaebajale asjast tulenevat võimalikku kasu. Kaebaja arvamus, nagu kaitseks halduskohus kohtumenetluses vangla õigusi ja huve, on oletuslik ega tugine tõenditele. /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Madis Ernits Agu Timmi Tiina Pappel 3