KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Aili Maasik Otsuse tegemise aeg ja koht 19.04.2013 Tallinn Haldusasja number 3-11-2345 Haldusasi R.S.i kaebus Tallinna Vangla 10.08

) § 67 p 1 ja Tallinna Vangla kodukorra (edaspidi Kodukord) punkti 14.11.1 nõuete rikkumise eest kartserisse paigutamisega viieks ööpäevaks (tl 10-11). Käskkirja kohaselt seisnes distsipliinirikkumine selles, et kinnipeetav suitsetas ajal ja kohas, mil kinnipeetaval puudus selleks õigus. Tallinna Vangla 27.09.2011 vaideotsusega nr 1-13/37017-1 jäeti R.S.i vaie vangla 10.08.2011 käskkirja nr 1069-d peale rahuldamata (tl 18-22).

1. 03.10.2011 esitas R.S. Tallinna Halduskohtule kaebuse Tallinna Vangla 10.08.2011 käskkirja nr 1069-d tühistamiseks. Kohus võttis kaebuse 24.10.2011 määrusega menetlusse ja määras 01.04.2013 määrusega kirjalikku menetlusse. 1 KAEBUSE ESITAJA SEISUKOHT
2. Kaebuse esitaja leiab, et käskkiri on seadusvastane. Kaebuse esitajale heideti ette seda, et ta 13.07.2011 kella 20.57 paiku suitsetas neljanda üksuse esimese korruse kambris nr 48 akna juures. Käskkirjast tulenevalt on kaebuse esitaja sellise käitumisega rikkunud Kodukorra punkti 14.11.1.1, mille kohaselt on vangistussektsioonidesse paigutatud kinnipeetavatel lubatud suitsetada ainult jalutuskäigu ajal jalutushoovis selleks ettenähtud kohas. 3.1 Käskkirjas märgiti, et kinnipeetavat on allkirja vastu tutvustatud vangistusalastest õigusaktidest tulenevate kohustega vanglas ning isik on teadlik, et vajaminevaid õigusakte on tal võimalik saada inspektor-kontaktisiku vahendusel. Kaebuse esitaja on oma esindajale selgitanud, et talle tutvustati Kodukorda Tallinna Vanglas 16.12.2009 ning et nimetatud kuupäeval kehtinud kodukorra redaktsioon kinnipeetavatele suitsetamist kaebuse esitajale ette heidetud ajal ja kohas ei keelanud. Hilisemaid Kodukorra muudatusi ei ole talle Tallinna Vanglas tutvustatud ehk allkirja vastu teatavaks tehtud. Kodukorra terviktekstist nähtub, et Kodukorda on alates selle kehtestamisest muudetud neljal korral, sh kolmel korral peale R.S.ile 16.12.2009 allkirja vastu tutvustamist. Kaebuse esitaja eeldab, et Tallinna Vanglal puudub dokument, millest nähtuks, et kaebuse esitajat on allkirja vastu tutvustatud Kodukorra selle redaktsiooniga, mis muuhulgas sätestas, et vangistussektsioonidesse paigutatud kinnipeetavatel on lubatud suitsetada ainult jalutuskäigu ajal jalutushoovis selleks ettenähtud kohas. Vastasel korral oleks Tallinna Vangla sellisele dokumendile juba vaidemenetluse käigus vähemalt viidanud. 3.2

§ 11

kohaselt käesolevas seaduses ja selle alusel ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse sätteid, arvestades käesoleva seaduse erisusi.

§ 105

lg 22 kohaselt tehakse vangla kodukord allkirja vastu teatavaks vanglasse saabuvale kinnipeetavale, vahistatule või karistusjärgselt kinnipeetavale, samuti avaldatakse vangla kodukord vangla veebilehel. Kaebuse esitaja jaoks on ilmne, et samasugune põhimõte kehtib ka vangla kodukorra muudatuste suhtes. Kaebuse esitaja arvates on seadusandja üheks peamiseks eesmärgiks sellise range ja imperatiivse regulatsiooni kehtestamisel välistada juba eos võimalikud vaidlused, mis tõusetuvad muuhulgas kinnipeetavate poolt vangla kodukorras sisalduvatest käitumisreeglitest teadlik olemisest. Kõnealusest haldusorganile, sh ka Tallinna Vanglale seadusega pandud selgesõnalise kohustuse täitmisest ei vabasta asjaolu, et vangla kodukord, sh selle muudatused on tehtud kinnipeetavale teatavaks mõnel muul viisil (nt antud kinnipeetavale kambrisse või paigaldatud infostendile). 3.3 Kuna Kodukorra redaktsiooni, mille kohaselt on vangistussektsioonidesse paigutatud kinnipeetavatel lubatud suitsetada ainult jalutuskäigu ajal jalutushoovis selleks ettenähtud kohas, ei olnud kaebuse esitajale tema poolt väidetavalt toime pandud distsipliinirikkumise ajaks allkirja vastu teatavaks tehtud, siis ei saanud see reguleerida ka tema õigusi ega kohustusi ning seega tekitada talle distsiplinaarvastutust teatud kohustuste rikkumise eest. Ainuüksi seetõttu on käskkiri seadusvastane ja kuulub tühistamisele.

1. Kaebuse esitaja on oma esindajale selgitanud ka seda, et Tallinna Vanglas on ta mittesuitsetaja staatuses, kusjuures ta on paigutatud mittesuitsetajate kambrisse. Kuigi see asjaolu iseenesest ei välista kinnipeetava poolt selleks mitte ettenähtud ajal ja kohas suitsetamist, ei saaks seda siiski kinnipeetava suhtes distsiplinaarvõimu kohaldamisel jätta tähelepanuta.
2. Väidetava distsipliinirikkumise ajal viibisid neljanda üksuse esimese korruse kambris nr 48 ka teised kinnipeetavad, keda võidi kaebuse esitajaga segamini ajada. Seda enam, et distsipliini rikkumine tuvastati vanglaametnike poolt visuaalse jälgimise teel ning märkimisväärselt distantsilt (Tallinna Vangla nõupidamisruumi aknast), mis võib muuta selle asjaolu kaheldavaks ning seega ka ebausaldusväärseks. 2
3. Kaebuse esitaja peab vajalikuks toonitada, et vangistuse ajal on piiratud isiku põhiseaduse §-st 20 tulenev õigus vabadusele, samuti võimalus teostada vabadusõigusega olemuslikult seotud õigusi.

§-s 651 on sätestatud kartserisse paigutamisega kaasnevad kinnipeetava õiguste ja vabaduste täiendavad piirangud. Kartserisse paigutamisega piiratakse seega oluliselt kinnipeetava vabadusi ja õigusi võrreldes vanglas üldiselt kehtiva režiimiga. Riigikohtu halduskolleegium oma 22.03.2006 otsuses nr 3-3-1-2-06 leidnud, et kinnipeetava paigutamine kartserisse on vastavalt vangistusseaduse § 63 lg-le 1 kõige rangem distsiplinaarmeede. Edasi leidis kolleegium, et seejuures tuleb kartserisse paigutamist pidada intensiivselt põhiõigusi riivavaks ning kinnipeetava seisundit märgatavalt halvendavaks karistuseks. Kolleegium järeldas, et selle karistuse olemust ja tagajärgi silmas pidades on Euroopa Nõukogu Ministrite Komitee soovituses Rec

§ 67

punkti 1 ning Kodukorra punkti 14.11.1 nõuete rikkumise eest kartserisse paigutamisega viieks ööpäevaks. Käskkirja kohaselt seisnes R.S.i rikkumine selles, et ta 13.07.2011 kella 20.57 ajal suitsetas neljanda üksuse esimese korruse kolmanda akna juures, mis ei ole suitsetamiseks ettenähtud aeg ega koht. 9.

§ 67

punkti 1 kohaselt on kinnipeetav julgeoleku tagamiseks vanglas kohustatud täitma vangla sisekorraeeskirju ja alluma vanglaametnike seaduslikele korraldustele. Justiitsministri 30.11.2000 määruse nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ (edaspidi VSE ) § 82 lg 2 kohaselt võib kinnipeetav vanglas suitsetada üksnes selleks ettenähtud ja vastavalt märgistatud kohtades ja ajal, millal kinnipeetaval on õigus seal viibida. Kodukorra punkti 14.11.1 kohaselt on kinni peetaval isikul lubatud suitsetada ainult selleks ettenähtud märgistatud kohtades ja ettenähtud aegadel. Kodukorra punkti 14.11.1.2 kohaselt on vangistussektsiooni paigutatud kinnipeetaval võimalik suitsetada jalutuskäigu ajal jalutushoovis. 10. Tulenevalt

§ 63

lg-st 1 on antud seaduse, vangla sisekorraeeskirjade või muude õigusaktide nõuete süülise rikkumise eest kinnipeetavale lubatud kohaldada distsiplinaarkaristusi, milleks on: 1) noomitus; 2) ühe lühi- või pikaajalise kokkusaamise keelamine; 3) töölt eemaldamine kuni üheks kuuks; 4) kartserisse paigutamine kuni 45 ööpäevaks. 11.

§ 64

lg 1 kohaselt viib läbi ning selgitab distsiplinaarmenetluse asjaolud välja vanglateenistus. Vastavalt sama paragrahvi lõikele 2 informeeritakse kinnipeetavat distsipliinirikkumisest, milles teda süüdistatakse ning kinnipeetaval on õigus anda selgitusi.

§ 64

lg 3 kohaselt distsiplinaarmenetluse käik protokollitakse, millele kirjutab alla distsiplinaarmenetluse läbi viinud vanglaametnik. Vastavalt sama paragrahvi lõikele 4 määrab 3 distsiplinaarkaristuse vanglateenistus distsiplinaarmenetluse läbi viinud vanglaametniku ettepanekul. Distsiplinaarkaristuse määramine vormistatakse käskkirjana ja seda tuleb põhjendada.

1. Tallinna Vangla on seisukohal, et distsiplinaarmenetlus on läbi viidud kooskõlas menetlusnormidega ning Tallinna Vangla neljanda üksuse peaspetsialist-üksuse juhi 10.08.2011 käskkiri nr 1069-d on antud kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta, vastav vorminõuetele ja ei esine tühise haldusakti tunnuseid.
2. Kaebuse esitaja distsipliinirikkumine on tõendatud Tallinna Vangla julgeolekuosakonna spetsialisti Rait Toomi, julgeolekuosakonna juhataja Jaanus Liba ja Justiitsministeeriumi sisekontrolli talituse sisekontrolöri Marek Tüki 13.07.2011 ettekandega nr
3. Nimetatud ettekandest nähtub, et 13.07.2011 kell 20.57 kinnipeetav R.S. suitsetas neljanda üksuse esimese korruse kolmanda akna juures. Suitsetamine selleks mitteettenähtud kohas ja ajal on vastuolus

§ 67punktist 1 ning Tallinna Vangla kodukorra punktist 14.11.1 tulenevate nõuetega.

Seega on tegemist distsipliinirikkumisega, mille eest võis kaebuse esitajat karistada distsiplinaarkorras.

1. Kaebuse esitaja viibib Tallinna Vanglas alates 16.12.2009 (ajavahemikul 19.10-16.11.2010 Viru Vanglas). Tallinna Vangla direktori asetäitja halduse alal direktori ülesannetes 28.05.2011 käskkirja nr 36 „Tallinna Vangla direktori 16.04.2009 käskkirjaga nr 21 kinnitatud „Tallinna Vangla kodukord“ muutmine“ punktiga 2 täiendati Kodukorda punkti 14.11 ja vastavate alapunktidega, milles sätestati kinni peetavate isikute suitsetamise kord Tallinna Vanglas. Nimetatud käskkirja punkti 5 kohaselt pandi inspektor-kontaktisikutele kohustus tutvustada käskkirja kinni peetavatele isikutele. Käskkirja, millega kehtestati kinnipeetavate suitsetamise kord Tallinna Vanglas, andmise ajal oli kaebuse esitaja paigutatud II eelvangistushoone kambrisse nr 336 (ajavahemikul 25.05-19.06.2011). Tallinna Vanglas väljakujunenud praktika kohaselt tutvustatakse eelvangistushoone kambritesse paigutatud kinnipeetavatele kõiki vangla direktori antud üldkorraldusi inspektor-kontaktisikute poolt suuliselt ning üks koopia käskkirjast antakse ka kambrisse. On väheusutav, et käskkirja just R.S.ile ei tutvustatud. Distsipliinirikkumise toimepanemise ajal paiknes kaebuse esitaja Tallinna Vangla neljandas üksuses, kus on koridori seinale paigaldatud infostend, millele riputatakse alati kõik kinnipeetavate kohta antavad üldkorraldused, et kinnipeetavatel oleks ka hiljem võimalik käskkirja sisuga uuesti tutvuda või seda meelde tuletada. Samas võib kaebuse esitaja väidet, et ta ei teadnud Tallinna Vanglas kehtestatud suitsetamise korrast, üleüldse otsituks pidada. Kaebuse esitaja on Tallinna Vanglas viibinud piisavalt pika aja jooksul, et teada, et kinnipeetavatel on keelatud kambris omada sigarette, mistõttu need võetakse peale jalutuskäigult, kus on lubatud sigarettide omamine ja suitsetamine, tulekut vanglateenistuse hoiule. Sigarettide hoiule võtmine toimub igapäevaselt, mistõttu on ebausutav, et R.S. ei olnud kuni 13.07.2011 distsipliinrikkumise toimepanemiseni aru saanud, et kambris ei tohi suitsetada. Samuti on väheusutav, et kinnipeetavad suitsetamise korrast omavahel ei räägi ning R.S. ei ole vestlusi kuulnud ega neis osalenud. Seega isegi juhul, kui R.S.ile ei tutvustatud suitsetamise korra muutmise käskkirja allkirja vastu, oli ta teadlik, et vangistussektsiooni paigutatud kinnipeetaval on võimalik suitsetada vaid jalutuskäigu ajal jalutushoovis.
2. Tallinna Vangla nõustub kaebuse esitajaga selles, et mittesuitsetaja staatus ei välista kinnipeetava suitsetamist. Seda enam, et 16.12.2009 on R.S. täitnud ja allkirjastanud kinnipeetava infolehe, millele ta on muuhulgas märkinud, et on suitsetaja ning soovib viibida kambris koos suitsetajatega.
3. Tõenäoline ei ole, et vanglateenistuse ametnikud võisid mõnda kaaskinnipeetavat R.S.iks pidada Distsiplinaarmenetluse materjalidest nähtub, et enamus kinnipeetavatest olid vanglateenistuse ametnik R. Toomile tuttavad, kuid kindluse mõttes kontrolliti kinnipeetavate isikud üle ka Riikliku kinnipeetavate, karistusjärgselt kinnipeetavate, arestialuste ja vahistatute registrist (edaspidi Kinnipeeturegister). Seega tuvastati R.S. nii vanglateenistuse ametniku poolt kui ka Kinnipeeturegistri abil. Samuti ei ole distants nõupidamiste ruumi ja neljanda üksuse vahel selline, mis ei võimalda kinnipeetavate isikuid tuvastada. Nimelt asuvad hooned üksteise kõrval ning neid eraldab vaid madal telliskivisein, metallribid ja okastraat. 4
4. Kaebuse esitaja esindaja on seisukohal, et käesoleval juhul ei esine erandlikke asjaolusid, mis õigustanuks kaebuse esitaja suhtes rangeima distsiplinaarkaristuse valikut ja määramist. Kaebuse esitaja esindaja viitamine 22.03.2006 lahendile nr 3-3-1-2-06 on asjakohatu ning seda põhjusel, et haldusasja kohaselt paigutati kinnipeetav kartserisse õigusvastaselt, kuna distsiplinaarkaristuse käskkiri tühistati. Käesoleval juhul ei ole kaebuse esitaja distsiplinaarkaristust kehtetuks tunnistatud ega teda ka õigusvastaselt kartserisse paigutatud. Samuti on asjakohatu kaebuse esitaja viitamine Riigikohtu 16.05.2011 määruse nr 3-3-1-95-10 punktile 7, kuna Riigikohus ei ole nimetatud punktis andnud sisulist hinnangut, kas distsipliinirikkumise eest määratud kartserikaristus on toimepandud rikkumisega proportsionaalne.
5. Käskkirjast nähtub, et karistuse valikul on raskendava asjaoluna arvestatud kehtivate distsiplinaarkaristuste olemasolu. Kinnipeeturegistri andmetel oli R.S.il distsipliinirikkumise toimepanemise ajal kaks kehtivat distsiplinaarkaristust. Kergendavad asjaolud puuduvad. Samuti arvestati karistuse määramisel, et vales kohas suitsetamine võib kahjustada põhjendamatult nii teiste kinnipeetavate, kui ka vanglateenistuse ametnike tervist, kes on sunnitud liikuma ja viibima tulenevalt teenistusülesannetest või muudel põhjustel ruumides, kus ei tohi suitsetada. Samuti põleva suitsuga ringiliikumine selleks mitteettenähtud kohtades, eirates tuleohutusnõudeid, võib tulekahju tekkimisel ohustada vangla julgeolekut. Ka nähtub vaidlustatud käskkirjast, et karistuse määramisel on arvestatud, et antud distsipliinirikkumise eest ei ole otstarbekas määrata noomitust ega ühe lühi- või pikaajalise kokkusaamise keelamist, kuna tegemist oleks liiga leebe karistustega toimepandud rikkumise eest. Töölt eemaldamist ei ole otstarbekas määrata, kuna kinnipeetav ei tööta. Kartserisse paigutamine toob kinnipeetava jaoks kaasa reaalsed tagajärjed ning seeläbi teeks kinnipeetav karistusest ka vajalikud järeldused. Suunamaks kinnipeetavat õiguskuulekale käitumisele ja vanglas kehtestatud korra järgimisele on proportsionaalne ja kõige efektiivsem kinnipeetavat karistada kartserisse paigutamisega viieks ööpäevaks. Kuna seadusest tulenevalt on kinnipeetavale võimalik distsipliinirikkumise eest määrata karistuseks kartserisse paigutamine 45 ööpäevaks, siis konkreetsel juhul viieks ööpäevaks kartserisse paigutamine ei ole toimepandud rikkumise suhtes ebaproportsionaalselt raske karistus. KOHTU PÕHJENDUSED
6. Kohus, hinnanud poolte esitatud põhjendusi ja tõendeid nende kogumis leiab, et kaebus on põhjendamata ja tuleb jätta rahuldamata. Kohtu põhjendused on järgmised.
7. Käesolev kaebus on esitatud Tallinna Vangla 10.08.2011 käskkirja nr 1069-d tühistamiseks. Tallinna Vangla 10.08.2011 käskkirjaga nr 1069-d karistati R.S.i

§ 67

p 1 ja Kodukorra punkti 14.11.1 nõuete rikkumise eest kartserisse paigutamisega viieks ööpäevaks. Käskkirja kohaselt seisnes distsipliinirikkumine selles, et kinnipeetav suitsetas ajal ja kohas, mil kinnipeetaval puudus selleks õigus. 21.

§ 67

p 1 kohaselt on kinnipeetav julgeoleku tagamiseks vanglas kohustatud täitma vangla sisekorraeeskirju ja alluma vanglateenistuse ametnike seaduslikele korraldustele. VSE § 82 lg 2 kohaselt võib kinnipeetav vanglas suitsetada üksnes selleks ettenähtud ja vastavalt märgistatud kohtades ja ajal, millal kinnipeetaval on õigus seal viibida. Kodukorra punkti 14.11.1 kohaselt on kinni peetaval isikul lubatud suitsetada ainult selleks ettenähtud märgistatud kohtades ning ettenähtud aegadel ja kodukorra punkti 14.11.1.2 kohaselt on vangistussektsiooni paigutatud kinnipeetaval võimalik suitsetada jalutuskäigu ajal jalutushoovis. Kaebaja on kinnipeetava infolehel märkinud 16.12.2009, et ta suitsetab ja 16.11.2010 märkinud, et ta ei suitseta (tl 76 pöördel-78). Kohus nõustub kaebajaga, et asjaolu, kas kaebaja määratleb ennast suitsetajana või mittesuitsetajana ei välista kinnipeetava poolt selleks mitte ettenähtud ajal ja kohas suitsetamist. Käesoleval juhul on distsiplinaarmenetluse protokollist (tl 73-74) ja distsiplinaarmenetluses kogutud tõenditest (tl 74 pöördel – 76) nähtuvalt distsiplinaarmenetluses 5 kindlaks tehtud, et 13.07.2011 kell 20.57 kinnipeetav R.S. suitsetas neljanda üksuse esimese korruse kolmanda akna juures kambris nr

1. Inspektor-kontaktisiku M.Pendini 25.07.2011 õiendist (tl 75 pöördel) nähtuvalt ei ole kaebaja distsiplinaarmenetluses soovinud kirjalikult omapoolseid seletusi anda, on aga suuliselt väitnud, et tema ei suitsetanud ja on mittesuitsetaja. Kohtule esitatud kaebuses kaebuse esitaja ei eita 13.07.2011 kell 20.57 viibimist neljanda üksuse esimese korruse kambris nr 48 ega väida kohtule, et ta tegelikult seal ei suitsetanud. Kohtule esitatud kaebuses on kaebaja märkinud, et väidetava distsipliinirikkumise ajal viibisid neljanda üksuse esimese korruse kambris nr 48 ka teised kinnipeetavad, keda võidi kaebuse esitajaga segamini ajada. Tallinna Vangla julgeolekuosakonna spetsialisti R.Toomi, julgeolekuosakonna juhataja J.Liba ja Justiitsministeeriumi sisekontrolli talituse sisekontrolöri M.Tüki 13.07.2011 ettekandest nr 1606 (tl 74 pöördel-75) nähtub, et 13.07.2011 kell 20.57 kinnipeetav R.S. suitsetas neljanda üksuse esimese korruse kolmanda akna juures. Julgeolekuosakonna juhataja J. Liba 27.07.2011 täiendavast selgitusest (tl 76) nähtub, et enamus kinnipeetavatest olid Tallinna Vangla julgeolekuosakonna spetsialistile R.Toomile nägupidi tuttavad, aga kindluse mõttes kontrolliti isikud üle ka kontrollimisel kaasas olnud arvutist Kinnipeeturegistrist. Seega on kontrollimisel välistatud kaebaja segi ajamine mõne teise kinnipeetavaga ning tõendatud, et 13.07.2011 kell 20.57 kinnipeetav R.S. suitsetas neljanda üksuse esimese korruse kolmanda akna juures kambris nr
2. Seega pani kaebaja toime VSE § 82 lg 2 ja Kodukorra p 14.11.1 rikkumise. Tegemist on distsipliinirikkumisega, mille eest võis kaebuse esitajat karistada distsiplinaarkorras.
3. Kaebaja leiab, et kuna väidetavalt toime pandud distsipliinirikkumise ajal kehtivat Kodukorra redaktsiooni ei olnud kaebuse esitajale allkirja vastu teatavaks tehtud, siis ei saanud see reguleerida ka tema õigusi ega kohustusi ning seega tekitada talle distsiplinaarvastutust teatud kohustuste rikkumise eest. Tallinna Vangla direktori asetäitja halduse alal direktori ülesannetes 28.05.2010 käskkirjaga nr 36 (tl 78 pöördel-79) on Kodukorda täiendatud punktiga 14.11 ja vastavate alapunktidega. Kaebajale on 16.12.2009 ja 16.11.2010, seega ka pärast 28.05.2010 käskkirjaga Kodukorra täiendamist punktiga 14.11, allkirja vastu tutvustatud vangistusalaseid õigusakte (tl 76 pöördel - 78), millest nähtuvalt on kaebajale selgitatud, mida reguleerib vangistusseadus ja teised õigusaktid, eraldi on selgitatud

§-s 67 sätestatut, samuti on selgitatud, et lisaks loetletule on üheks tähtsamaks õigusaktiks Tallinna Vangla kodukord, mida saab samuti inspektor-kontaktisiku käest tutvumiseks küsida. Lisaks on nähtuvalt vastustaja vastusest kaebusele Tallinna Vanglas väljakujunenud praktika kohaselt kaebajale tutvustatud ka käskkirja, millega kehtestati kinnipeetavate suitsetamise kord Tallinna Vanglas ning üks koopia käskkirjast antud kambrisse ja kaebajal oli võimalik Kodukorraga tutvuda ka Tallinna Vangla neljanda üksuse koridori seinale paigaldatud infostendilt. Kaebaja ei ole vastustaja nimetatud väidetele vastu vaielnud ega neid ümber lükanud, kuigi vastustaja vastuse kaebusele on kohus kaebaja esindajale edastanud ja kaebaja esindaja on kinnitanud selle kättesaamist (tl 85). Kohtul puudub alus vastustaja vastavasisulistes väidetes kahelda. Kohus nõustub ka vastustajaga, et kaebaja väidet, et ta ei teadnud Kodukorras kinnipeetavatele sätestatud suitsetamise korda, tuleb pidada otsituks. Kord kehtis ja seega seda rakendati kinnipeetavate suhtes alates 2010.aasta märtsist. Kodukorra punkti 14.11.1 kohaselt on kinni peetaval isikul lubatud suitsetada ainult selleks ettenähtud märgistatud kohtades ning ettenähtud aegadel ja kodukorra punkti 14.11.1.2 kohaselt on vangistussektsiooni paigutatud kinnipeetaval võimalik suitsetada jalutuskäigu ajal jalutushoovis. Kodukorra punkti 14.11.2 kohaselt kinni peetavale isikute lubatud tubakatooted ja suitsetamistarbed hoiustatakse vanglateenistuse poolt selleks ettenähtud laegastes. Kinni peetavale isikule väljastatakse tubakatooted ja suitsetamistarbed igakordselt enne jalutusboksi või jalutushoovi minekut. Kinni peetav isik on peale jalutusboksist või jalutushoovist naasmist kohustatud tubakatooted ja suitsetamistarbed panema selleks ettenähtud laekasse. Seega oli kaebajal vähemalt igapäevaste jalutuskäikude ajal võimalik teada saada ja näha Kodukorras kinnipeetavatele sätestatud suitsetamise korra rakendamist kinnipeetavate suhtes. Eeltoodust tulenevalt pidi kaebaja Kodukorras kinnipeetavate suitsetamise korda reguleerivaid sätteid teadma ja teadma ka seda, et nende eiramise näol on tegemist süülise käitumisega. 6 24.

§ 63

lg 1 kohaselt vangistusseaduse, vangla sisekorraeeskirjade või muude õigusaktide nõuete süülise rikkumise eest võib kinnipeetavale kohaldada distsiplinaarkaristusi, milleks on noomitus; ühe lühi- või pikaajalise kokkusaamise keelamine; töölt eemaldamine kuni üheks kuuks; kartserisse paigutamine kuni 45 ööpäevaks. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt võetakse distsiplinaarkaristuse valikul arvesse vangistuse täideviimise eesmärki, milleks

§ 6

lg 1 kohaselt on kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele ja õiguskorra kaitsmine. Vaidlustatud käskkirjas on juhtumi tehiolusid arvestades leitud, et kinnipeetav pani toime distsipliinirikkumise. Vales kohas suitsetamine võib kahjustada nii teiste kinnipeetavate, kui ka vanglateenistuse ametnike tervist, kes on sunnitud liikuma ja viibima tulenevalt teenistusülesannetest või muudel põhjustel ruumides, kus ei tohi suitsetada. Samuti põleva suitsuga ringiliikumine selleks mitteettenähtud kohtades, eirates tuleohutusnõudeid, võib tulekahju tekkimisel ohustada vangla julgeolekut. Käskkirjas on karistuse valikut põhjendatud. Käskkirjas on leitud, et arvestades menetluse käigus selgunud kõiki asjaolusid ning kinnipeetava õiguskuulekale käitumisele suunamiseks, ei ole otstarbekas talle määrata noomitust ega ühe lühi- või pikaajalise kokkusaamise keelamist, kuna tegemist on liiga leebe karistusega toimepandud rikkumise eest. Töölt eemaldamist ei ole otstarbekas määrata, kuna kinnipeetav ei tööta. Kartserisse paigutamine tooks tema jaoks kaasa reaalsed tagajärjed ning seeläbi teeks kinnipeetav karistusest ka vajalikud järeldused. Käskkirjas on leitud, et suunamaks kinnipeetavat õiguskuulekale käitumisele ja vanglas kehtestatud korra järgimisele, on proportsionaalne ja kõige efektiivsem kinnipeetavat karistada kartserisse paigutamisega viieks ööpäevaks. Käskkirjas on arvestatud karistust raskendava asjaoluna kaebajal kehtivate distsiplinaarkaristuste olemasolu. Kergendavad asjaolud puuduvad. Kohtu hinnangul ei ole kaebajale määratud karistus ilmselgelt ebaproportsionaalne. Vastustaja on õigesti arvestanud varasemate kehtivate distsiplinaarkaristuste olemasolu vastutust raskendava asjaoluna ning esile toonud, et vales kohas suitsetamine võib kahjustada nii teiste kinnipeetavate, kui ka vanglateenistuse ametnike tervist ning võib tulekahju tekkimisel ohustada vangla julgeolekut. Käskkirjas on põhjendatud, miks muud karistused ei täida karistuse eesmärki. Põhjendamatu ei ole ka vastustaja hinnang noomituse ja lühi- või pikaajalise kokkusaamise keelamise ebapiisavuse kohta. Sellistel eeldustel on õigustatud valida karistuse liik, mille tagajärg on kinnipeetavale vahetult tunnetatav. Vastasel juhul ei pruugi karistus omada vajalikku eripreventiivset mõju.

§ 63lg 1 p 4 võimaldab kinnipeetava kartserisse paigutada kuni 45 ööpäevaks.

Kaebajale on kaevatava käskkirjaga määratud 5-ööpäevane kartserikaristus. Kohus leiab, et vastustaja on oma kaalutlusõigust nõuetekohaselt rakendanud ja kartserikaristuse kestvus on proportsionaalne, arvestades toime pandud rikkumist ja kehtivate distsiplinaarkaristuste olemasolu. Kaebaja leiab, et kuna vaidlustatud käskkirja motivatsioonist ei nähtu nimetatud kehtivad distsiplinaarkaristused, on käskkiri selles osas motiveerimata ja selles osas kontrollimatu. HMS § 58 kohaselt ei saa haldusakti kehtetuks tunnistamist nõuda üksnes põhjusel, et haldusakti andmisel rikuti menetlusnõudeid või et haldusakt ei vasta vorminõuetele, kui eelnimetatud rikkumised ei võinud mõjutada asja otsustamist. Kaebaja ei ole väitnud ega tõendanud, et kaebajal vaidlustatud käskkirja andmise ajal kehtivad distsiplinaarkaristused puudusid.

1. Kohus leiab, et Tallinna Vangla 10.08.2011 käskkiri nr 1069-d on piisavalt selge ja üheselt mõistetav ning kohtu poolt kontrollitav, selles ei esine kaalutlus- ega vormivigu. Kuna kohus on tuvastanud, et rikkumine leidis aset ja kaebajat karistati õiguspäraselt ning vaidlustatud käskkiri on nii faktiliselt kui õiguslikult õiguspärane, siis puudub alus Tallinna Vangla 10.08.2011 käskkirja nr 1069-d tühistamiseks.
2. 01.01.2012 kehtima hakanud HKMS § 285 lg 1 näeb ette, et enne selle seadustiku jõustumist tehtud menetlustoimingute korral kohaldatakse menetluskulude jaotusele ja nende väljamõistmisele seni kehtinud halduskohtumenetluse seadustikus sätestatut. Kaebaja vabastati maksejõuetuse tõttu riigilõivu tasumisest kaebuse esitamisel Tallinna Halduskohtu 24.10.2011 määrusega. Kuni 31.12.2011 kehtinud HKMS § 95 lg 1 sätestas, et kui kaebuse esitaja oli riigilõivu tasumisest 7 vabastatud, mõistab kohus kaebuse rahuldamise korral teiselt poolelt tasumisele kuulunud riigilõivu riigituludesse. Sarnane regulatsioon sisaldub ka kehtiva HKMS § 118 lg-s
3. Käesoleval juhul teeb kohus otsuse kaebaja kahjuks, seega pole kaebaja menetluskulusid kelleltki välja mõista ning need jäävad riigi kanda (kuni 31.12.2011 kehtinud HKMS § 95 lg 1 ja kehtiva HKMS § 109 lg 3). HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti (kuni 31.12.2011 kehtinud HKMS § 92 lg 1). Vastustaja pole menetluskulude hüvitamist taotlenud ning neid välja ei mõisteta (kuni 31.12.2011 kehtinud HKMS § 93 lg 1 ja kehtiva HKMS § 109 lg 1). /allkirjastatud digitaalselt/ Aili Maasik Kohtunik 8