3-11-2888 KOHTUMÄÄRUS riigilõivust vabastamise taotluse lahendamise ja kaebuse läbi vaatamata jätmise kohta Kohus Tallinna Halduskohus Kohtukoosseis Kohtunik Annika Vendik Määruse tegemise aeg ja koht 04.02.2013 Pärnu kohtumaja Haldusasja number 3-11-2888 Haldusasi H P kaebus kohustada vastustajaid solidaarselt heastama kaebajale kaebaja 03.11.1997.a. avalduse lahendamisel õigusvastase tegevusega tekitatud kahju; alternatiivselt mõista välja kahju solidaarselt Saare maavanemalt ja Mustjala Vallavalitsuselt Menetlusosalised ja nende Kaebaja H. P esindajad Vastustajad Mustjala vald Saare maavanem Kirjalikus menetluses RESOLUTSIOON
- Jätta rahuldamata H P riigilõivust vabastamise taotlus.
- Jätta läbi vaatamata H P kaebus haldusasjas 3-11-
- Edasikaebamise kord ASJAOLUD Määrusele võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu Pärnu kohtumaja kaudu arvates määruse kättesaamisest. nr 3-11-2888 09.12.2011 saabus kohtusse H. P´i kaebus kohustada vastustajaid solidaarselt heastama kaebajale kaebaja 03.11.1997.a. avalduse lahendamisel õigusvastase tegevusega tekitatud kahju; alternatiivselt mõista välja kahju solidaarselt Saare maavanemalt ja Mustjala Vallavalitsuselt. Kaebaja esitas taotluse menetluse peatamiseks (tl 6-10). 12.12.2011 küsiti vastustajatelt seisukohata menetluse peatamise osas (tl 26). 15.12.2011 Mustjala vald nõustus haldusasja nr 3-11-2888 peatamisega (tl 29-30). 04.01.2012 määrusega jäeti kaebus käiguta (tl 32-34). 23.01.2012 esitas kaebaja riigilõivust vabastamise taotluse (tl 37-39). 16.04.2012 määrusega võeti kaebus menetlusse ning peatati haldusasjas nr 3-11-2888 menetlus kuni haldusasjas nr 3-07-1059 lahendi jõustumiseni (tl 60-61). 07.01.2013 määrusega uuendati haldusasja menetlus (tl 66-97). 23.01.2013 esitas kaebaja kaebuse täienduse KOHTU PÕHJENDUSED Käesolevas haldusasjas esitas H. P 09.12.2011 kohtule kaebuse, milles taotleb Saare maavanema 23.2007 korraldustega nr-d 351; 352 ja Mustaja Vallavalitsuse 18.01.2007 korraldustega nr-d 6; 7 ning muude õigusvastaste haldusaktide ja toimingutega kaebaja poolt 03.11.1997 maa erastamiseks esitatud avalduse lahendamisega tekitatud kahju solidaarselt heastamist, alternatiivselt mõista välja kahju solidaarselt Saare maavanemalt ja Mustjala Vallavalitsuselt. Kaebuses märgib kaebaja vastustajate õigusvastase tegevuse kohta: vaidlustatud korralduste osas ei viidud haldusmenetlust läbi nõuetekohaselt ja tähtaegselt, mistõttu ei saa korralduses olla kooskõlas avalduse esitamise ajal ega korralduste vastuvõtmise aja õigusega. Kaebuse kohaselt on vastustajate korralduste alusel tekkinud olukord, mille tulemusel ei vasta erastatav maa maakorralduse nõuetele ning kaebaja on pidanud seetõttu peatama tootmistegevuse puidutöökojas, mis on põhjuslikus seoses vastustajate tegevuse(tuse)ga kaebaja erastamistaotluse lahendamisel ning mille tagajärjel on kaebajal tekkinud kahju. Kaebuse õiguslikuks aluseks on kaebuses märgitud riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lg
- Kaebuse kohaselt on kaebaja oma seisukohad ja väited korralduste nr-d 351, 352, 6, 7 õigusvastasuse kohta esitanud haldusasjas nr 3-07-1059, milles tehtavast lahendist sõltub käesoleva haldusasja lahend (tl 7, 7 pöördel, 9). Kaebaja poolt 23.01.2013 esitatud kaebuse täienduses on kaebaja seisukohal, et kaebajale on vastustajate poolt tekitatud kahju maa ostueesõigusega erastamisel olenemata haldusasjas nr 3-07-1059 tehtud lahendist (tl 69-71). H. P esitas 21.05.2007 Tallinna Halduskohtule kaebuse haldusasjas nr 3-07-1059, mille hiljem täpsustatud nõudeks jäi taotlus tunnistada õigusvastaseks Mustjala Vallavalitsuse 18.01.2007 korraldused nr 6 ja nr 7 ning Saare maavanema 23.04.2007 korraldused nr 351 ja nr 352 osas, milles nendega jäeti rahuldamata H. P 03.11.1997 avaldus 0,8 ha maa ostueesõigusega erastamiseks. Kaebaja tõi oma põhjendatud huvina välja tulevikus kahju hüvitamise nõude esitamise kavatsuse. Tallinna Halduskohtu
- detsembri 2011 otsusega jäeti H P kaebus rahuldamata. Tallinna Ringkonnakohtu
- septembri 2012.a. otsusega jäeti H P apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu
- detsembri
- a otsus haldusasjas nr 3-07-1059 muutmata. Nimetatud kohtuotsused on jõustunud. RVastS § 7 lg 1 alusel võib isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist. 3-11-2888 Haldusasjas nr 3-07-1059 on kohtuotsusega tuvastatud, et H. Ple maa erastamise tema poolt soovitud 0,8 ha ulatuses muutsid võimatuks maa tagastamise korraldused. Asjaolu, et H. P ei ole tähtaegselt vaidlustanud Kuidu ja Niidi maaüksuste tagastamise korraldusi, on kindlaks tehtud Tallinna Halduskohtu 05.06.2008.a. määruses haldusasjas nr 3-07-1059, millega muu hulgas lõpetati menetlus Mustjala Vallavalitsuse 12.12.2002 korralduse nr 266 tühistamise nõudes. Nimetatud määrus on jõustunud. Haldusasjas nr 3-07-1059 on antud hinnang ka H. P väidetele erastamisavalduse lahendamisega ebamõistliku viivitamise osas ning asutud seisukohale, et H. P kaebuse rahuldamiseks puudub alus ka seoses väidetava õigusvastase viivitusega vaidlustatud korralduste andmisel (Tallinna Ringkonnakohtu
- septembri 2012.a. otsuse p 18). H. Ple tehti erastatava maa piiride kulgemise ettepanek Mustjala Vallavalitsuse
- detsembri
- a korralduse nr 266 lisaks oleval asendiplaanil. H. P nõustus temale maa erastamisega Mustjala Vallavalitsuse
- detsembri
- a korralduses nr 266 langetatud põhimõttelise otsustuse järgi, kuna allkirjastas katastriüksuse plaani ja piiriprotokolli. Samuti leidis kohus, et kui kaebajale on erastatud pumbamaja kui tehnorajatise alune ja teenindamiseks vajalik maa alusetult, ei riku see kaebaja õigusi, kuna vastab tema enda sooviavaldusele. Haldusasjas ei ole tuvastatud vastustajate tegevuse õigusvastasust kaebaja poolt 03.11.1997 maa erastamiseks esitatud avalduse lahendamisel ning on jõutud järeldusele, et kaebaja poolt vaidlustatud korraldused on õiguspärased. Tulenevalt eeltoodust ei ole vastustajad oma tegevusega kaebaja poolt kaebuses esile toodud õigusi avalik-õiguslikus suhtes rikkunud ning kaebajale kahju tekitanud. Seetõttu on kaebus perspektiivitu. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 151 lg 2 p 1 kohaselt kohus võib jätta määrusega kaebuse läbi vaatamata, kui pärast kaebuse menetlusse võtmist ilmnevad HKMS § 121 lõikes 2 sätestatud asjaolud. HKMS § 121 lg 2 p 1 sätestab, et kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus, eeldades, et tema faktilised väited on tõendatud. Kuna kaebajale ei saanud kaebuses kirjeldatud asjaoludel kahju tekkida, tuleb kaebus jätta Kaalutlusõigusläbi vaatamata. Kaebuse esitaja on kohtult taotlenud menetlusabi riigilõivu tasumisest vabastamist. HKMS § 111 lg 3 kohaselt isikule ei anta menetlusabi, kui tema menetluses osalemine on ebamõistlik, eelkõige kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus, kaebajale asjast tulenev võimalik kasu on ebamõistlikult väike võrreldes kohtumenetluse eeldatavate kuludega või kaebusega ei ole võimalik saavutada kaebuse eesmärki. Kuivõrd käesoleval juhul kaebus jäetakse läbi vaatamata, siis menetlusabi taotlus tuleb jätta rahuldamata. /allkirjastatud digitaalselt/ Annika Vendik Kohtunik