KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Agu Timmi, Maili Lokk ja Madis Ernits Määruse tegemise aeg ja koht 19.04.2013, Tartu Haldusasja number 3-12-1118 Haldusasi Nikolai Lilitškini kaebus Tartu Vangla vastu kahju hüvitamise nõudes summas 10 eurot seonduvalt 08.07.2010 vanglaametnik A.B. iga toimunud intsidendiga Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 13.06.
- a määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Nikolai Lilitškini määruskaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Menetlusosalised Määruskaebuse esitaja Nikolai Lilitškin Vastustaja Tartu Vangla RESOLUTSIOON Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 13.06.
- a määrus muutmata. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse saamisest arvates. ASJAOLUD
- 31.05.2012 laekus Tartu Halduskohtule määruskaebuse esitaja kaebus Tartu Vangla vastu kahju hüvitamise nõudes summas 10 eurot selle eest, et valvur A.B. , sisenedes 08.07.2010 hommikul määruskaebuse esitaja kambrisse, nõudis, et määruskaebuse esitaja ütleks oma perekonnanime. See oli määruskaebuse esitaja arvates provokatsioon õigusvastaseks tegevuseks, kuna ametnik teadis tema nime. Määruskaebuse esitaja oli kambris üksi ja ametnikul oli olemas paigutuskaart koos määruskaebuse esitaja fotoga. Kaebuse kohaselt esitas määruskaebuse esitaja eelnevaga seoses vanglale ka kahjunõude. Kaebuses esitas määruskaebuse esitaja ka taotluse enda vabastamiseks riigilõivu tasumisest maksejõuetuse tõttu.
- Tartu Halduskohus jättis 13.06.
- a määrusega rahuldamata määruskaebuse esitaja taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks käesolevas haldusasjas kaebuse esitamisel ning andis määruskaebuse esitajale tähtaja riigilõivu tasumiseks summas 15,97 eurot. Kuigi puudub kahtlus määruskaebuse esitaja maksejõuetuses, ei ole halduskohtu hinnangul põhjendatud määruskaebuse esitaja vabastamine käesolevas asjas kaebuse esitamisel riigilõivu tasumisest, kuna määruskaebuse esitaja kahju hüvitamise kaebusel puuduvad eduväljavaated. Halduskohus selgitab, et Tartu Vangla kodukorra p 6.5 kohaselt kontrollib loendust teostav ametnik kinni peetava isiku vastavust paigutuskaardile ja ametniku nõudmisel ütleb kinni peetav isik oma nime. Vangistusseaduse (VangS) § 67 p 1 sätestab, et kinnipeetav on julgeoleku tagamiseks vanglas kohustatud täitma vangla sisekorraeeskirju ja alluma vanglateenistuse ametnike seaduslikele korraldustele. Halduskohus viitab Riigikohtu halduskolleegiumi 07.03.
- a määrusele haldusasjas nr 3-3-1-21-03 (p 13) ja Riigikohtu halduskolleegiumi 01.03.
- a otsusele haldusasjas nr 3-3-1-103-06 (p 14), ning selgitab, et kinnipeetava poolt korralduse täitmata jätmine saab olla õigustatud üksnes juhul, kui vanglaametniku korraldus vastab haldusmenetluse seaduse § 63 lg-s 2 loetletud tühise haldusakti tunnustele ning korralduse tühisus on ilmselge; üksnes kinnipeetava teistsugune arusaam seadusest ja sellega seonduv arvamus vanglaametniku korralduse seadusvastasusest ei anna kinnipeetavale õigust keelduda korralduse täitmisest. Halduskohus leiab, et käesoleval juhul on vähetõenäoline, et ametniku korraldus kinnipeetavale nime ütlemiseks oleks olnud ilmselgelt tühine, mistõttu oli korraldus määruskaebuse esitajale täitmiseks kohustuslik. Kõnealune korraldus ei saanud tekitada määruskaebuse esitajale taolist kahju, mis kuuluks riigivastutuse seaduse sätete alusel hüvitamisele. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS
- 09.07.2012 saabus kohtusse N. Lilitškini määruskaebus Tartu Halduskohtu 13.06.
- a määruse peale. Määruskaebuse kohaselt ei andnud halduskohus hinnangut, kas määruskaebuse esitaja suhtes toime pandud teod olid tema intensiivseks õiguste rikkumiseks või mitte. Määruskaebuse esitaja leiab, et seda, kas määruskaebuse esitaja õigusi on rikutud ja millisel määral kuulub õiguste rikkumise korral mittevaralise kahju hüvitamise taotlus rahuldamisele, saab halduskohus hinnata vaid kaebuse sisulisel läbivaatamisel.
- Vastustaja palub oma 10.08.2012 kohtule esitatud vastuses jätta määruskaebus rahuldamata. Vastustaja nõustub halduskohtu järeldusega, et määruskaebuse esitaja kirjeldatud vanglaametniku käitumist ei ole alust pidada õigusvastaseks ning see ei saanud kahjustada isiku õigusi ja vabadusi määral, et kõne alla võiks tulla mittevaralise kahju hüvitise väljamõistmine riigivastutuse seaduse § 9 lg 1 alusel. VangS § 6 lg-st 1 tulenev vangistuse täideviimise eesmärk suunata kinnipeetavat õiguskuulekale käitumisele ja kaitsta õiguskorda hõlmab endast ühelt poolt meetmete võtmist ja kinnipeetavale tingimuste loomist, mis võimaldaksid tal taasühiskonnastuda, teiselt poolt aga kinnipeetava allutamist vanglas valitsevale korrale kui raamistikule kinnipeetava suunamisel. Tulenevalt VangS § 67 p-st 1 ja Tartu Vangla kodukorra p-st 6.5 on määruskaebuse esitaja vangistuses viibimise ajal kohustatud ametnikult korralduse saamisel ütlema oma nime, olenemata sellest, kuidas ta ennast selle juures tunneb. Kui korralduse peale nime ütlemine põhjustab määruskaebuse esitajale kannatusi või on ebameeldiv, tuleb tal seda lihtsalt taluda, sest nime ütlemise kohustus on vanglas kinnipidamisega kaasnev paratamatus, mis ilmselgelt ei ületa vangistustega kaasnevate kannatuste vältimatut taset, mis annaks alust rääkida väärikuse alandamisest. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
- Ringkonnakohus leiab, et halduskohtu määrus on seaduslik ning määruskaebuse rahuldamiseks puudub alus.
- Ringkonnakohus nõustub halduskohtu määruses toodud põhjendustega ning märgib vastuseks määruskaebusele järgmist. Riigikohtu halduskolleegium on selgitanud, et maksejõuetu isiku võib 2 riigilõivust vabastamata jätta siis, kui õigust, mida kaebusega kaitsta soovitakse, ei saa pidada kaebaja jaoks oluliseks või kui kaebus on perspektiivitu (nt Riigikohtu halduskolleegiumi 22.06.
- a määrus nr 3-3-1-20-10, p 15; Riigikohtu halduskolleegiumi 04.10.
- a määrus nr 3-3-1-64-10, p 10). Samuti on Riigikohtu halduskolleegium asunud seisukohale, et kohus ei pea riigilõivust vabastamise taotluse rahuldamata jätmiseks andma hinnangut nii kaitstava õiguse olulisusele kui ka kaebuse perspektiivikusele, vaid ka kumbki alus eraldiseisvana on piisavaks põhjenduseks taotluse rahuldamata jätmisel (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 11.11.
- a määrus nr 3-3-1-79-10, p 8). Seega on kohtupraktikas peetud võimalikuks hinnata kaebuse eduväljavaateid enne kaebuse menetlusse võtmist menetlusabi taotluse lahendamisel. Sellise võimaluse näevad ette halduskohtumenetluse seadustiku § 111 lg-d 1 ja 3 ning nende aluste rakendamise korral ei ole kaebaja maksejõuetus oluline. Antud juhul on halduskohus hinnanud kaebuse eduväljavaateid ning piisava põhjalikkusega selgitanud, miks oli vanglaametniku antud vaidlusalune korraldus seaduslik ega saanud tekitada määruskaebuse esitajale tema poolt kirjeldatud kahju.
- Eeltoodust tulenevalt on halduskohus põhjendatult jätnud määruskaebuse esitaja kaebuse esitamisel riigilõivu tasumise kohustusest vabastamata. Agu Timmi Maili Lokk 3 Madis Ernits