Obsah (4)

§ 121§ 4§ 6§ 104

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna halduskohus Kohtunik Hurma Kiviloo Määruse tegemise aeg ja koht 22. aprill 2013, Tallinn Haldusasja number 3-13-739 Haldusasi O.K.’i kaebus Tallinna Munitsipaalpolitsei tege

§ 121lg 4, § 204 lg-d 1 ja 2).

ASJAOLUD

1. 05.04.2013 sai kohus O.K.’i kaebuse Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti tegevusega tekitatud kahju hüvitamiseks.
2. Kaebusest nähtuvalt 02.09.2012 parkis mootorsõiduk regitreerimismärgiga xxx xxx keelatud kohas. Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti (MUPO) kohtuväline menetleja inspektor Liina Sulg on koostanud kaebajale, kui väidetavale mootorsõiduki eest vastutavale isikule, trahviteate väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 541 lg 1 p 2 alusel ja otsustanud määrata kaebajale karistuseks hoiatustrahv summas 20 eurot.
3. Kaebaja taotleb hoiatustrahvi tühistamist ja MUPO poolt tekitatud kahju summas 127,68 eurot hüvitamist, lisaks nõuab kaebaja pangakonto kohest vabastamist ja sõiduauto xxxxx vabastamist aresti alt. Arest on seatud kohtutäitur Hille Kudu büroo asetäitja Reelika Nuudi poolt, tuginedes MUPO nõudele. KOHUS LEIAB 4.

§ 4

lg 1 kohaselt halduskohtu pädevuses on avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda.

§ 6

lg 1 kohaselt halduskohtumenetluses loetakse haldusaktiks haldusakt haldusmenetluse seaduse § 51 tähenduses, haldusleping haldusmenetluse seaduse § 95 tähenduses, samuti üksikjuhtumit reguleeriv halduse siseakt. Tulenevalt

§ 6

lg-st 2 halduskohtumenetluses loetakse haldusorgani toiminguks haldusorgani poolt haldusmenetluses tehtud toiming, samuti haldusorgani tegevusetus ja viivitus avalik-õiguslikus suhtes. Vastavalt RVastS § 7 lg-le 1 isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, võib nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada käesoleva seaduse §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega.

1. Kohus, analüüsinud kaebuse asjaolusid ja nõudeid, on seisukohal, et kaebaja on sisuliselt vaidlustanud: 1) kohtuvälise menetleja tegevust/toiminguid trahviteate/hoiatustrahvi koostamisel, kohtutäituri tegevust täitedokumendi täitmisel; 2) kulusid, mis on kaebajal tekkinud eraeluliste toimingute tegemisel: telefonikõned, autorent asutuste külastamiseks, Maanteeametist tõendi saamise kulu, kaebuse koostamine - kokku 127,68 eurot.
2. Kohus selgitab järgmist: esiteks, kohtuvälise menetleja tegevuse vaidlustamiseks on ette nähtud kord VTMS-is. VTMS § 545 lg 1 kohaselt, kui mootorsõiduki eest vastutav isik ei nõustu määratud hoiatustrahviga, on tal õigus kolmekümne päeva jooksul trahviteate kättesaamisest arvates trahviteade vaidlustada. VTMS § 545 lg 2 kohaselt kaebus trahviteate peale esitatakse kirjalikult trahviteate koostanud kohtuvälisele menetlejale VTMS § 54 6 lg 5 järgi trahviteate kättetoimetamine toimub käesoleva seadustiku § 543 kohaselt ning selle vaidlustamine käesoleva seadustiku § 545 lõigete 1 ja 2 kohaselt. Seega niisugused vaidlused ei allu halduskohtule. Kohtutäituri tegevuse vaidlustamiseks on kord ette nähtud täitemenetluse seadustikus (TMS). TMS § 217 lg 1 kohaselt võib täitemenetluse osaline esitada kohtutäituri otsuse või tegevuse peale täitedokumendi täitmisel või täitetoimingu tegemisest keeldumisel kohtutäiturile kaebuse kümne päeva jooksul alates päevast, kui kaebuse esitaja sai teada või pidi teada saama otsuse või toimingu tegemisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Sama paragrahvi lg 2 järgi saab käesoleva paragrahvi lg-s 1 nimetatud tähtaja kohtutäitur ennistada tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. TMS § 218 lg 1 sätestab, et kaebuse kohta tehtud kohtutäituri otsuse peale võib menetlusosaline esitada otsuse kättetoimetamisest arvates kümne päeva jooksul kaebuse maakohtule, kelle tööpiirkonnas kohtutäituri büroo asub. Kohtutäituri otsuse või tegevuse peale ilma eelnevalt kohtutäiturile kaebust esitamata kohtule kaevata ei saa. Nähtuvalt eeltoodust on TMS-i kohaselt kohtutäituri otsuste või tegevuse vaidlustamise asjades menetlejaks maakohus. Kui kaebuse esitaja leiab, et kohtutäituri tegevusega on tema õigusi rikutud, tuleb esitada oma seisukohad ja kaebused TMS sätestatud korras esmalt kohtutäiturile ning seejärel vajadusel maakohtule. Teiseks: kaebaja poolt väidetav otsene tekitatud kahju kokku summas 127,68 eurot ei ole käsitletavad avalik-õiguslikus suhtes tekitatud kahjuna, mille hüvitamine toimub RVastS alusel halduskohtus. Kui kaebajal on tekkinud mingid kulud seoses kohtuvälise menetleja tegevusega väärteoasja menetlemisel ja/või kohtutäituri tegevusega, siis ka sel pinnal tekkinud kahju hüvitamise vaidluste lahendamine kuulub maakohtu pädevusse. Seega antud juhul ei ole tegemist

§ 6

lg 1 ja lg 2 kohaste haldusaktide ega toimingutega, milliste vaidlustamine kuuluks

alusel halduskohtu pädevusse, kuna selleks näeb seadus ette teistsuguse korra. 7. Tulenevalt

§ 121

lg 1 p-st 1 kohus tagastab kaebuse selle esitajale, kui vaidluse lahendamine ei kuulu halduskohtu pädevusse. Kuna kaebaja on sisuliselt vaidlustanud kohtuvälise menetleja tegevuse/toimingud trahviteate koostamisel ning kohtutäituri tegevuse, samuti kas lepingulistest suhetest tekkinud või kohtuvälise menetleja ja kohtutäituri tegevusega põhjustatud kulud, siis ei kuulu O.K.’i kaebuse lahendamine halduskohtu pädevusse. Kaebajal on võimalik seaduses sätestatud korras ja tähtaegadel pöörduda oma õiguste kaitseks vastavalt VTMS-le kohtuvälise menetleja ja vastavalt TMS-le kohtutäituri ning seejärel vajadusel maakohtu poole. Maakohtu poole on õigus pöörduda ka kahjude hüvitamiseks. 8.

§ 104lg 5 p 2 kohaselt tasutud riigilõiv tagastatakse, kui kohus tagastab kaebuse.

Kuna kaebuse esitamisel on tasutud 05.04.2013 riigilõivu 15,00 eurot, ning kohus tagastab kaebuse, siis on kaebajal õigus taotleda tasutud riigilõivu tagastamist RLS § 12 jj sätestatud korras. /allkirjastatud digitaalselt/ Hurma Kiviloo Kohtunik