3-12-2671 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Lea Kuuse Otsuse tegemise aeg ja koht 19. aprill 2013. a Tallinn Haldusasja number 3-12-2671 Haldusasi X OÜ kaebus Ettevõ

-is sätestatust. 7.Kaebaja on seisukohal, et kuna tegemist on kuudes arvestatava tähtajaga, tuleb tähtaega arvestada lähtuvalt

§ 136lg-st 3.

Nimetatud sätte kohaselt juhul, kui tähtpäeva saabumine on määratud kuudes arvutatava tähtajaga, saabub tähtpäev viimase kuu vastaval päeval. Kaebaja leiab, et vastavaks päevaks on numbrilt sama päev, mis oli sündmuse toimumise päev ehk millega seotakse tähtaja algus. Kuivõrd kanne äriregistrisse tehti 10.06.2011, on vastavaks päevaks, mil täitus 12 kuud kaebaja äriregistrisse kandmisest, 10.06.2012.a. HMS § 33 lg 3 kohaselt juhul, kui menetlustähtaja lõpp ei lange tööpäevale, lõpeb tähtaeg esimesel tähtpäevale järgneval tööpäeval. Sama regulatsioon tuleneb

§ 136lg 8.

Kuivõrd 10.06.2012 oli pühapäev, tuleb lugeda tähtpäev avalduse esitamiseks saabunuks puhkepäevale järgneval esimesel tööpäeval ehk esmaspäeval, 11.06.2012.a. Seetõttu leiab kaebaja, et tema taotlus oli tähtaegne ning vastustaja oleks pidanud tema taotluse vastu võtma. 8.Kaebaja ei nõustu EAS-i seisukohaga, et avalduse esitamise tähtpäev saabus 09.06.2012.a. Vastustaja ei ole lähtunud tähtpäeva arvutamsel seadusest ja on seetõttu jõudnud ebaõigele järeldusele, et kaebaja taotlus on mittetähtaegne. Vastustaja on põhjendanud mittetähtaegsust sellega, et 10.kuupäevale vastav päev on 9, jättes tähelepanuta seaduse regulatsiooni. 2 9.Kui kohus leiab, et puhkepäeva regulatsioon antud juhul ei kohaldu ja et viimane päev oli taotluse esitamiseks 10.juuni 2012, on kaebaja seisukohal, et esines mõjuv põhjus tähtaja ennistamiseks ja vastustaja oleks pidanud taotluse olenemata hilinemisest menetlusse võtma. III VASTUSTAJA SEISUKOHT 10.Vastustaja vaidleb kaebusele täies ulatuses vastu ning leiab, et see on põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata alljärgnevatel põhjendustel. 11.EAS nõustub kaebajaga osas, et tähtaegade arvutamisel tuleb lähtuda

regulatsioonist.

§ 136

lg 3 kohaselt kuudes arvutatava tähtaja määramisel saabub tähtpäev viimase kuu vastaval päeval. Vastustaja on seisukohal, et mõistet“vastav päev“ tuleb tõlgendada koostoimes

§ 135lg-ga 1.

Käesolevas vaidluses on keskseks küsimuseks kuidas sisustada mõistet „vastav päev“ ehk eelnimetatud sätte tõlgendamine koostoimes

§ 135

lg-ga 1.

§ 135

lg 1 sätestatust algab tähtaja kulgemine reeglina järgmisel päeval kell 0:00 pärast tähtaja algust kindlaksmäärava päeva möödumist või sündmuse toimumist. Sellest võiks esmapilgul järeldada, et „vastavaks päevaks“ tähtaja möödumisel on sama päev, st kui tähtaega arvutatakse kuudes mingi sündmuse toimumisest, mis leiab aset 10.06.2011 ja lõpeb samuti 10.06.2012. Riigikohus on siiski järjekindlalt leidnud, et „vastava päeva“ all tuleb mõelda mitte tähtaja arvutamise alguspäeva, vaid sündmuse toimumise päeva või kalendripäeva, millega seadus seob tähtaja kulgemise. Kuivõrd kaebaja kohta tehti äriregistris esmakanne 10.06.2011, siis möödus 12-kuuline starditoetuse taotlemise tähtaeg 09.06.2012, mis olnuks viimane päev starditoetuse taotluse esitamiseks (Riigikohtu lahend 3-2-1-19-02 p 7). Kuna starditoetuse korra tingimuste kohaselt ei tohi starditoetuse taotleja olla tegutsenud rohkem kui 12 kuud ehk 1 aasta ja tegutsemise alguseks loetakse äriregistrisse kandmise kuupäeva, millisest alates algab äriühingu õigusvõime, siis ei ole võimalik tõlgendada starditoetuse taotlemise kohta käivaid nõudeid selliselt, et taotlejaks sobib ka äriühing, kes taotlemise hetkel on juba tegutsenud 12 kuud + 1 päev (Riigikohtu lahend 3-2-1-95-08 punktid 11 ja 12). 12.Starditoetuse taotluse esitamise tähtaja arvestamisel ei oma tähendust, et taotluse esitamine langeb puhkepäevale. Starditoetuse kord ei keela taotluse esitamist puhkepäeval, mistõttu ei saa

§ 136

lõikes 8 toodud erisusest lähtuda, sama regulatsioon on ka Haldusmenetluse seaduse § 33 lg 3, kuid see puudutab menetlustähtaegu. Käesoleval juhul on aga tegemist materiaalõigusliku tähtajaga, millega kaasnevad kindlad õiguslikud tagajärjed. Tegemist ei ole menetlustähtajaga, kuna seda ei saa haldusorgan ise pikendada. Johtuvalt eeltoodust ei ole asjakohane Kaebaja kaebuse punktis 2.

1. toodud käsitlus. Samale seisukohale on asunud ka Riigikohus oma 29.01.2003 lahendi 3-2-1-6-03 punktis
2. 13.Samuti tuleb tähelepanuta jätta Kaebaja väited tähtaja ennistamise kohta, tähtaja ennistamist ei ole Kaebaja taotlenud. Otsuse vastuvõtmisel on EAS järginud starditoetuse korrast tulenevaid diskretsiooni piire ning kõiki asjaolusid arvesse võttes teinud Kaebaja mittevastavaks taotlejaks tunnistamise otsuse. Otsuse tegemisel on eeskätt lähtutud starditoetuse korra punktist 10.
3. Seega peab EAS kaebaja vastavaks tunnistamisel ja teiste alustava ettevõtja starditoetuse taotlejate taotlusi lahendades langetama otsused nii, et kõiki taotlejaid koheldakse võrdselt. Otsuse andmisel on järgitud kaalutlusreegleid ning haldusaktis ei esine diskretsioonivigu. 14.Kaebaja seisukoht, et Vastustaja on tähtaegade tõlgendamisel olnud pahatahtlik, on emotsionaalne ja ei ole kuidagi põhjendatud. Eelnevalt oli stardi- ja kasvutoetused rahastatud struktuurifondist, millise reeglid näevad selgelt ette abikõlblikkuse reeglid ja näiteks 3 abikõlblikkuse periood on määratud samuti 12-kuulise perioodiga. Kui abikõlblikkuse periood algab 10.06.2011, siis Kaebaja tõlgenduse kohaselt peaks see lõppema 10.06.2012, mis teeb aga kestuseks 12 kuud ja 1 päev, mis aga ei lähe kokku üldise loogikaga. Kõigil alustavatel ettevõtjatel on võrdsed võimalused toetust saada ja kõigile on kehtestatud ühesugused reeglid. Täiendavates seisukohtades on vastustaja märkinud 15.Puhkepäeva regulatsioon EAS arvates ei kohaldu ja seda on EAS varasemalt käsitlenud. Samas ei ole taotleja taotlenud EAS-ilt tähtaja ennistamist. Õigusruumis eristatakse menetlustähtaegu ja materiaalõiguslikke tähtaegu. EAS leiab, et taotlejale seatud nn „vanusepiirang“ on materiaalõiguslik tähtaeg, mille möödumisel ei ole võimalik enam tähtaega ennistada. Materiaalõigusliku tähtaja möödumisel ei ole võimalik taotlust sisuliselt menetleda ja see tuleb jätta läbi vaatamata. 16.Toetuse saamiseks saab taotlusi esitada e-teeninduse kaudu, samas on taotlejatel õigus esitada taotlusi ka muul viisil. Taotluse esitamise ajal kehtinud programmi korra p 9.4 kohaselt esitatakse taotlus toetuse saamiseks EASile elektrooniliselt digitaalallkirjaga või paberkandjal omakäeliselt allkirjastatult koos elektroonilise koopiaga või EASi kodulehel asuva portaali „Ekeskkond“ kaudu, mille esmakordseks kasutamiseks sõlmib taotleja „E-keskkonna“ kasutamise lepingu ning mille kohustuslikud tingimused on taotlejale kättesaadavaks tehtud EASi portaalis „E-keskkond“. Kui esineb tõrkeid e-keskkonnas, on võimalik taotlejal esitada näiteks digitaalallkirjastatud taotlus e-posti teel. Kaebaja on seda ka teinud, kuid tähtaja regulatsiooni kohaselt ei olnud võimalik taotlust menetlusse võtta. IV KOHTU PÕHJENDUSED 17.Kohus, tutvunud poolte seisukohtadega ja hinnanud asjas esitatud dokumentaalseid tõendeid nende kogumis ja vastastikuses seoses leiab, et kaebus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Oma seisukohta põhjendab kohus alljärgnevalt. 18.Stardi- ja kasvutoetuse programmi korra p.10.1 kohaselt võib starditoetuse taotlejaks olla Eestis asutamisel olev või mitte kauem kui taotluse registreerimisest 12 kuud tagasi äriregistrisse kantud ettevõtja, milles teine juriidiline isik võib omada kuni 25% osalust. Siinkohal märgib kohus, et koos kaebusega esitatud stardi ja kasvutoetuse programmi kord ( tl 7-24) kinnitati 02.07.2012 ja jõustus 09.07.2012, X OÜ esitas taotluse 11.06.2012 ning käesolevas haldusasjas vaidlustatud EAS–i juhatuse otsus on tehtud 03.07.
4. Seega on põhjendatud lähtuda enne ülalnimetatud stardi ja kasvutoetuse programmi korda kehtinud stardi ja kasvutoetuse programmi korrast (http://www.eas.ee/images/doc/ettevotjale/alustamine/start/programmi%20kord.pdf). 19.Menetlusosaliste vahel on tõusetunud vaidlus selle üle, millal lõppes X OÜ starditoetuse saamiseks taotluse esitamise tähtaeg. Vaidlus puudub asjaolu üle, et X OÜ esmakanne äriregistrisse tehti 10.06.2011.a. Samuti puudub menetlusosaliste vahel vaidlus selle üle, et starditoetuse taotlemise tähtaja saabumise arvestamisel tuleb lähtuda tsiviilseadustiku üldosa seaduses (

) tähtaja ja tähtpäeva kohta sätestatust. 4 20.

§ 135

lg 1 järgi algab tähtaja kulgemine järgmisel päeval pärast selle kalendripäeva või sündmuse saabumist, millega määrati kindlaks tähtaja algus, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. Viidatud sättest tulenevalt ei hakka tähtaeg kulgema mitte tähtaja algust määrava sündmuse toimumise päeval ega kindlaksmääratud kalendripäeval, vaid sündmusele või kalendripäevale järgneval päeval. Kohus nõustub menetlusosalistega, et eelnimetatud säte käesoleval juhul ei kohaldu ning ka Riigikohtu praktikast tulenevalt ei oma

§ 135

lg 1 olulist tähendust aastates, kuudes ja nädalates väljendatud tähtaegade möödumise arvutamisel( Riigikohtu tsiviilkolleegiumi otsus kohtuasjas 3-2-1-142-08 p 12) . 21.

§ 135

lg 2 tulenevalt lõpeb tähtaeg tähtpäeva saabumisel.

§ 136

lg 3 sätestab, et kui tähtpäeva saabumine on määratud kuudes arvutatava tähtajaga, saabub tähtpäev viimase kuu vastaval päeval . Riigikohtu praktika kohaselt tuleb „vastava päeva“ all mõista mitte tähtaja arvutamise alguspäeva, vaid sündmuse toimumise päeva või kalendripäeva, millega seadus seob tähtaja kulgemise ( näit. Riigikohtu tsiviilkolleegiumi otsused kohtuasjades 3-2-1-19-02 p.7; 32-1-116-07 p.15). EAS starditoetuse kord seob tähtaja alguse äriregistrisse kandmise päevaga, milleks on 10.06.2011.a ning mille üle puudub poolte vahel ka vaidlus.

§ 136lg 3 nimetatud vastavaks päevaks on seega 10.06.2012 .

Kohus nõustub vastustajaga selles, et kalendriaasta kaebuse esitaja äriregistrisse kandmise päevast möödus 09.06.2012, ent

alusel arvutatav tähtaeg võibki olla kalendriaastast pikem ( vt näit.Riigikohtu tsiviilkolleegiumi otsus kohtuasjas 3-2-1-82-07 p.12-15). Samuti märgib kohus, et vastustaja viidatud Riigikohtu lahenditest ei tulene vastustaja väljendatud seisukohti. 22.Seega taotluse esitamise viimaseks päevaks oli 10.06.2012.a, mis oli pühapäev.

§ 136

lg 8 sätestab, et kui tahteavalduse tegemiseks või kohustuse täitmiseks ettenähtud tähtpäev satub riigipühale või muule puhkepäevale, loetakse tähtpäev saabunuks puhkepäevale järgneval esimesel tööpäeval. Samasugune regulatsioon sisaldub ka HMS § 33 lg 3. Kohus ei jaga vastustaja seisukohta, mille kohaselt ei oma starditoetuse taotluse esitamise tähtaja arvestamisel tähendust, et taotluse esitamine langeb puhkepäevale, sest starditoetuse kord ei keela taotluse esitamist puhkepäeval.

§ 136

lg 8 sõnastusest ei tulene, et tähtpäeva saabumine puhkepäevale järgneval esimesel tööpäeval sõltub sellest, kas reaalselt oleks olnud puhkepäeval mingi tahteavalduse tegemine võimalik või mitte. 23.HMS § 54 kohaselt on haldusakt õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele. Kuna Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse 03.07.2012 otsuse tegemisel ei ole järgitud

eespoolnimetatud sätteid, kuulub vaidlustatud otsus tühistamisele. Ülaltoodust tulenevalt kuulub rahuldamisele ka kaebuse nõue EAS-i kohustamiseks otsustada uuesti X OÜ taotluse menetlusse võtmine. 24.Halduskohtumenetluse seadustiku (HkMS) § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. HkMS § 109 lg 1 sätestab, et menetluskulude väljamõistmiseks esitatakse kohtule enne kohtuvaidlusi menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid. Kaebuse esitaja menetluskuluks on kaebuse esitamisel tasutud riigilõiv 15 eurot (maksekorraldus tl 34), milline summa kuulub kaebuse esitaja kasuks EAS-ilt väljamõistmisele. /allkirjastatud digitaalselt/ Lea Kuuse kohtunik 5