Obsah (5)

§ 651§ 657§ 163§ 171§ 174

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus, tsiviilkolleegium Kohtukoosseis Tiit Kollom, Ele Liiv, Ande Tänav Otsuse tegemise aeg ja koht 26.märts 2013, Tallinn Tsiviilasja number

) § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud

1. H-K P ja H-K P esitasid 05.10.2012 Harju Maakohtule hagiavalduse, milles palusid TK Plt välja mõista hagejate ülalpidamiseks elatise alammääras alates hagi esitamisest 05.10.
2. 20.11.2012 esitasid hagejad täiendava nõude, paludes kostjalt välja mõista hagejatele elatise tagasiulatuvalt perioodi 06.10.2011 kuni 05.10.2012 eest kokku summas 867,12 eurot.
3. Hagi põhjenduste kohaselt tasub kostja elatist ebaregulaarselt ja elatise alammäärast väiksemas summas. Hagejad elavad koos emaga, üksi on raske lapsi ülal pidada ning kahe lapse kulud järjest suurenevad ja elu kallineb. Kostja vastuväited
4. Kostja vaidles hagile vastu. Kostja ülalpidamisel on ka kolmas laps J-E P, kes on raske puudega ja kelle vajadustega tuleb samuti arvestada. Kohtuistungil nõustus kostja tasuma elatist kummagi lapse kasuks kehtivas alammääras. Kostja ei nõustunud tasuma elatist aasta tagantjärele, kuna temal ja hagejate esindajal ei olnud kokkulepet juba tasutava elatise summa suurendamiseks. J-E P emaga kostja enam koos ei ela ja tasub ka selle lapse ülalpidamiseks 110 eurot igas kuus. Esimese astme kohtu lahend ja selle põhjendused
5. Maakohus rahuldas hagi osaliselt. Kohus mõistis T-K Plt välja kummagi hageja ülalpidamiseks alates 05.10.2012 igakuise elatise perekonnaseaduse (PKS) § 101 lg-s 1 sätestatud määras, so pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, kuni hagejate täisealiseks saamiseni. Kohus jättis rahuldamata hagi elatise väljamõistmiseks tagasiulatuvalt perioodi 06.10.2011 kuni 05.10.2012 eest. Hagejate menetluskulud jäid 50% ulatuses hagejate kanda ja 50% ulatuses kostja kanda ning kostja menetluskulud jäid kostja kanda.
6. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis annaks aluse elatise väljamõistmiseks alla alammäära. Kostja nõustus hagejate nõudega.
7. Poolte vahel ei ole vaidlust, et kostja tasus hagejate ülalpidamiseks elatist kummagi hageja kasuks ajavahemikus
8. oktoobrist kuni
9. detsembrini 95,86 eurot (kokku 191,72 eurot),
10. veebruaris kummagi hageja kasuks 115 eurot (kokku 230 eurot) ja alates
11. märtsist kuni hagi esitamiseni kummagi hageja kasuks 110 eurot (kokku 220 eurot). Hagejate esindaja esitas
12. märtsis kostjale nõude tasuda kummagi hageja kohta elatist 1750 krooni summana, kust on tulumaks juba maha arvestatud.
13. Ajavahemikus
14. oktoober kuni
15. detsember oli elatise alammäär 139 eurot kuus ja kostja tasus kummagi hageja kasuks 95,86 eurot kuus. Alates
16. jaanuarist on elatise alammäär 145 eurot kuus ning kostja tasus elatist kummagi hageja kasuks keskmiselt 109 eurot kuus. Kuna kostja täitis tasumise kohustust kummagi hageja 2 kasuks ligi 2/3 suuruses summas regulaarselt igas kuus, ei mõistnud kohus elatist välja tagasiulatuvalt. Apellatsioonkaebus ja selle põhjendused
17. Hagejad paluvad maakohtu otsuse tühistada osas, millega kohus jättis hagi rahuldamata ja menetluskulude jaotuse osas ning teha selles osas uus otsus, millega mõista kostjalt hagejate kasuks välja elatis tagasiulatuvalt ühe aasta eest kokku summas 867,12 eurot perioodi 06.10.2011 kuni 05.10.2012 eest ning jätta hagejate menetluskulud kostja kanda.
18. Kohus leidis, et ei esine asjaolusid, mis tingiks elatise väljamõistmise alla alammäära. Perioodil 06.10.2012 kuni 05.10.2012 ei esinenud kostjal asjaolusid, mis oleksid takistanud tal lastele elatise tasumist miinimummääras.
19. Kostja tasus elatist 2/3 osas, nagu tuvastas ka maakohus. Hagejad taotlevad siiski elatise kogu summa tasumist tagantjärele, kuivõrd selline võimalus on seaduses sätestatud ja ei esine ühtegi asjaolu, miks ei peaks puudujäävat elatise osa kostjalt välja mõistma.
20. Kuivõrd kohus tuvastas, et hagejate kohtusse pöördumine oli põhjendatud ja vajalik, on õiglane jätta hagejate menetluskulud täies ulatuses kostja kanda. Vastustaja seisukoht
21. Kostja palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ning maakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohtu seisukoht
22. Vastavalt

§ 651

lg-le 1 kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud, so osas, millega kohus jättis elatise tagasiulatuvalt välja mõistmata ning menetluskulude jaotuse osas. Maakohtu otsus on jõustunud osas, millega mõisteti kostjalt hagejate kasuks välja igakuine elatis alates 05.10.2012. 14. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust kohtuotsuse tühistamiseks vaidlustatud osas.

§ 657

lg 1 p 1 alusel jätab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse rahuldamata ja kohtuotsuse muutmata, kuid täiendab maakohtu otsuse põhjendusi.

1. Maakohus ei selgitanud pooltele, et nad peavad oma väiteid tõendama ega teinud ettepanekut esitada tõendeid oma väidete kinnitamiseks. Kuna maakohus ei täitnud oma selgitamiskohustust, võttis ringkonnakohus mõlema poole esitatud uued tõendid asja juurde.
2. Maakohus tuvastas hagejate esitatud e-kirjade alusel, et hagejate esindaja esitas 09.03.2009 kostja ema kaudu kostjale nõude, et kostja tasuks kahe lapse ülalpidamiseks elatist kokku 3500 krooni (223,69 eurot) kuus. Kostja seda nõudmist suures osas ka täitis. Sisuliselt oli tegemist PKS § 100 lg 3 kohase kokkuleppega, mis ei välista ega piira seadusest tuleneva nõude esitamist, arvestades kokkuleppega ettenähtut. Arvestades kokkulepet, oleks kostja pidanud tasuma 12 kuu jooksul elatist kahele hagejale 2684,28 eurot. Panga väljavõtetega on tõendatud, et kostja tasus aasta jooksul enne hagi esitamist 2536,88 eurot. Hagejate väitel lisandub sellele 40 eurot, mille kostja tasus 12.04.2012, so kokku on kostja tasunud 2576,88 eurot. Seega tasus kostja aasta enne hagi esitamist rahas 40 eurot nõutust vähem.
3. Asja materjalist ei järeldu, et hagejad või nende esindaja oleks esitanud enne hagi esitamist kostjale konkreetse nõude 09.03.2009 e-kirjas märgitust suurema summa tasumiseks. 15.02.2013 menetlusdokumendile lisatud kostja ema e-kirjast seda ei nähtu. Kuigi PKS § 101 lg 1 kohaselt ei või elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool 3 Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, ei tähenda see iseenesest seda, et poolte kokkuleppel ei võiks tasutav elatis olla väiksem.
4. Ringkonnakohtu hinnangul tuleb antud juhul arvestada lisaks tasutud elatusrahale asjaoluga, et kostja on oma ema kaudu ostnud vaidlusalusel ajavahemikul hagejatele riideid, jalanõusid, aksessuaare ning kandnud ühistranspordi, koolivälise tegevuse ja meelelahutuse kulusid. Kostja poolt kohtule esitatud kviitungite ja muude maksedokumentidega on tõendatud aasta enne hagi esitamist tehtud järgmised kulutused: koolireis Pariisi 100 eurot (t lk 140), sõidukaartidele 98 eurot (t lk 144,145,155), bussipiletitele 20 eurot (t lk 147, 148), riietele, jalatsitele ja aksessuaaridele 173,83 eurot (t lk 149-153). Ringkonnakohus ei arvestanud seejuures kviitungeid, mis kajastasid oste väljaspool vaidlusalust ajavahemikku. Samuti arvestab ringkonnakohus kingade ostmise jaoks antud raha 30 eurot (t lk 155) ja kulutusi meelelahutusele (t lk 151, 156-163) summas 121,10 eurot. Kokku on tehtud kulutusi 542,93 eurot, mis ületab oluliselt rahas vähem tasutud 40 eurot. Kostja ema poolt hagejate arvetele kantud selline taskuraha, mida hagejad võisid kulutada oma soovi kohaselt, kostja ülalpidamiskohustuse täitmiseks lugeda ei saa.
5. Kostja kinnitas, et ta on oma emale eelnimetatud kulutused hiljem hüvitanud. Seega ei ole tegemist vanaema poolt hagejatele tehtud kingitustega. Kostja seletas ringkonnakohtu istungil, et asjad osteti hagejate osavõtul ning nende soovil ja valikul. Kohtul puudub alus eeltoodus kahelda. Hagejad möönavad 20.11.2012 maakohtule esitatud menetlusdokumendis, et kostja ja tema ema on eelnimetatu osas kulutusi teinud, kuid hagejad peavad neid ebavajalikeks. 15.02.2013 ringkonnakohtule esitatud menetlusdokumendis märgivad hagejad, et nendeni on jõudnud ainult üks asi. Millist asja hagejad konkreetselt silmas peavad, ei ole märgitud. Hagejate väited on seega vastuolulised ja seetõttu ebausaldusväärsed. Ringkonnakohus võtab otsuse tegemisel aluseks kostja poolt esile toodud asjaolud, mis ei ole menetluse kestel muutunud, samuti neid kinnitavad kostja tõendid. Seega on tõendatud, et kostja täitis aasta enne hagi esitamist hagejate ülalpidamiskohustust piisavas ulatuses ja regulaarselt ning maakohus jättis hagi selles osas õigesti rahuldamata.
6. Maakohus jättis hagi osalise rahuldamise tõttu hagejate menetluskulud

§ 163lg 1 alusel õigesti osaliselt hagejate enda kanda.

Kuna ringkonnakohus jätab vaidlustatud kohtuotsuse muutmata ja apellatsioonkaebuse rahuldamata, kannavad

§ 171lg 1 järgi apellatsioonimenetluse kulud hagejad.

21.

§ 174

lg 1 esimese lause kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

§ 174

lg 3 kohaselt esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule. Tiit Kollom Ele Liiv Ande Tänav 4