← Eesti

3-13-70/16

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Einar Vene, Tiina Pappel, Madis Ernits Määruse tegemise aeg ja koht 06.05.2013, Tartu Haldusasja number 3-13-70 Haldusasi Maksu- ja Tolliameti taot

§ 1361lg 4 ls 2, HKMS § 265 lg 5, HKMS § 235 lg 3).

ASJAOLUD 1. OÜ Lusikas on 18.12.2009 asutatud ettevõte, mille juhatuse liikmeks on alates 04.06.2012 H.P. Ettevõtte tegevjuht on M.L. . Maksu- ja Tolliamet (MTA) kontrollib Lõuna maksu- ja tollikeskuse 08.10.2012. a korralduse nr 12.2-3/10886-1 (tl 9-10) alusel OÜ Lusikas tagastusnõude (käibemaksu enammakse) õigsust perioodil 2012. a juuli ja august. 2. OÜ Lusikas kontrollimise tingis asjaolu, et OÜ Lusikas esitas 23.08.2012 ja 27.09.2012 parandatud andmetega 2012. a juulikuu ning 20.09.2012 2012. a augustikuu käibedeklaratsioonid, milles oli deklareeritud käibemaksu enammakset vastavalt 2674,76 eurot ja 3960,83 eurot. OÜ Lusikas poolt 2012. a juulikuu käibedeklaratsioonis deklareeritud käibemaksu enammakse summas 2674,76 eurot tagastati OÜ Lusikas ettemaksukontole. 3. Kontrollimise käigus selgus, et OÜ Lusikas oli 2012. a juulikuu käibemaksuarvestuses deklareerinud sisendkäibemaksu summas 4272,27 eurot. Sisendkäibemaksu hulgas oli OÜ Lusikas kajastanud käibemaksu kokku summas 2034,60 eurot OÜ-lt Alport (registrikood 11170805) saadud Samelini, Ringtee ja Sisustuskaubamaja kohvikutes teostatud remonditööde eest 10.07.2012. a arve nr 10-07 (tl 12, käibemaks 1075,60 eurot) alusel ja 11.07.2012. a arve nr 11-07 (tl 13, käibemaks 959,00 eurot) alusel. Tasumise kohta esitas OÜ Lusikas kassa väljamineku orderid (tl 14-15, 17). OÜ Lusikas oli väljastanud OÜ-le Alport 10.07.2012 kassa väljamineku orderi (nr-

  1. ta)arve nr 10-07 tasumise kohta summas 6453,60 eurot ning 11.07.2012 kassa väljamineku orderi (nr-
  2. ta)arve nr 11-07 tasumise kohta summas 5754,00 eurot. Arvete väljastajaks on märgitud Rauno H. . 2012. a augustikuu käibemaksuarvestuses oli OÜ Lusikas deklareerinud sisendkäibemaksu summas 6112,99 eurot. Sisendkäibemaksu hulgas oli OÜ Lusikas kajastanud käibemaksu summas 1043,20 eurot OÜ-lt Alport saadud remonditööde eest 02.08.2012. a arve nr 02-08 (tl 16) alusel. OÜ Lusikas oli väljastanud OÜ-le Alport 02.08.2012 kassa väljamineku orderi (nr-
  3. ta)arve nr 02-08 tasumise kohta summas 6259,20 eurot (tl 16). Ka selle arve väljastajaks on märgitud R.H. . OÜ Alport on 27.09.2005 asutatud ettevõte, mille juhatuse liikmeks ajavahemikul 15.01.2012 kuni 27.08.2012 oli R.H. ning alates 27.08.2012 on OÜ Alport juhatuse liikmeks V.L. . Kuna OÜ Alport juriidilisele aadressile, juhatuse liikme V.L. e elukoha aadressile ja e-posti aadressidele edastatud korraldused ei andnud tulemust, väljastas maksuhaldur 18.12.2012 väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu OÜ-le Alport korralduse nr 12.2-3/10886-20, milles andis seletuse andmiseks ja OÜ Alport poolt OÜ-le Lusikas 2012. a juuli- ja augustikuus koostatud ja väljastatud arvete alusel teostatud tehingutes tähendust omavate dokumentide esitamiseks tähtaja, kuid OÜ Alport jättis maksuhalduri korralduse täitmata. 4. Kontrollimise käigus selgus veel, et OÜ Lusikas oli 2012. a juuli- ja augustikuus teinud kulutusi sõiduki(
  4. te)kütuse (B95, diisel, autogaas) soetamiseks ja auto hoolduseks kokku summas 3168,09 eurot, s.h käibemaks 528,02 eurot ja deklareerinud sisendkäibemaksu. OÜ Lusikas juhatuse liikme H.P. 06.11.2012. a seletuse kohaselt oli OÜ Lusikas omandis kolm sõidukit – Renault Kangoo, Citroen ja Ford Transit kaubabussid. Kütuse soetamise eest oli tasutud nii sularahas, kui ka OÜ-le Lusikas ja maksuhaldurile taotluse esitamise ajal veel teadmata isikutele kuuluvate pangakaartidega. OÜ Lusikas ei olnud pidanud arvestust sõidukulude osas sõidupäeviku näol. Maanteeameti andmetel ei olnud perioodil 01.07.2012 31.08.2012 liiklusregistris OÜ Lusikas nimele vastutava kasutajana ja kasutajana sõidukeid ja väikelaevu, alla 12-meetrise kogupikkusega laevu ja jette registreeritud. Liiklusregistri andmetel on Renault Kangoo, registreerimismärgiga XXX omanik M.T. ja kasutajad H.T. ja R.T. Nimetatud isikud ei ole OÜ-ga Lusikas seotud. Liiklusregistri andmetel oli OÜ Lusikas nimele omanikuna registreeritud 22.11.2012 kaubikud Citroen Jumper (diisel) registreerimismärgiga XXX ja Ford Transit 280S VAN (diisel), registreerimismärgiga XXX. Mõlema sõiduki kasutajaks oli registreeritud J. L., kes ei ole OÜ Lusikas töötaja, küll aga on J. L. OÜ Lusikas asutaja ja ajavahemikul 18.12.2009 kuni 25.01.2012 osanik 5. 11.01.2013 saabus Tartu Halduskohtusse MTA taotlus anda maksukorralduse seaduse (

) § 1361 lg 1 ja § 130 lg 1 p 6 alusel luba täitetoimingu sooritamiseks sissenõude pööramise teel rahalistele nõuetele ja varalistele õigustele Eesti Vabariigi kasuks (Maksu-ja Tolliameti kaudu) summas 3 605,82 eurot, valides meetmena aresti seadmise OÜ Lusikas ettemaksukontole. Maksuhaldur on kogutud tõendeid analüüsides jõudnud järeldusele, et OÜ Lusikas ei ole soetanud Samelini, Ringtee ja Sisustuskaubamaja kohvikutes teostatud remonditöid OÜ-lt Alport ega soetanud kogu kütust ettevõtluse tarbeks. 2 - Taotluse kohaselt ei ole OÜ Lusikas 10.07.

  1. a arve nr 10-07, 11.07.
  2. a arve nr 11-07 ning 02.08.
  3. a arve nr 02-08 alusel soetanud OÜ-lt Alport remonditöid alljärgnevatel põhjustel: 1) OÜ Lusikas juhatuse liikme H.P. ja tegevjuhi M.L. i seletused on omavahel vastuolulised ja ei ole seetõttu usutavad ja usaldusväärsed. H.P. väitel organiseeris OÜ-le Lusikas kohvikute remonditööde teostamiseks inimesed P. samuti väitis H. P., et remonditööde eest sularahas tasumisest oli juttu P. ja ettepaneku tegi OÜ Lusikas. M.L. i väitel aga oli remonditööde eest sularahas tasumise ettepaneku teinud OÜ Alport. H.P. sõnul tasuti remonditööde eest objektil remonditööde lõpetamise järgselt arve korraga, M.L. i sõnul aga teostati tasumisi ositi ja kassa väljamineku order vormistati siis, kui oli tasutud arve viimane osa. H.P. väitis, et ta analüüsis remonditööde teostamiseks OÜ Alport poolt esitatud hinnapakkumist tegevjuhiga, s.t M.L. iga. M.L. i sõnul aga tema ei osalenud hinnapakkumise kokkuleppe protsessis. H.P. sõnul oli Priit käinud remondiobjektidel olukorraga tutvumas OÜ Lusikas tegevjuhiga. M.L. i sõnul oli OÜ Alport esindaja A. H. käinud enne tööde alustamist kohvikutes ja oli vaadanud objektid üle; M.L. oli A. H. ile öelnud, mida objektidel on vaja teha; 2) H.P. ei ole teatanud maksuhaldurile taotluse esitamise ajani, vaatamata maksuhalduri korduvatele pöördumistele, Priidu perenime ja kontaktandmeid; 3) OÜ-l Lusikas ei olnud kohvikutes remonditööde teostamise eest tasumiseks piisavalt rahalisi vahendeid, selleks pidi OÜ Lusikas võtma laenu. H.P. sõnul oli ta andnud OÜ-le Lusikas laenu 5000 eurot. OÜ Lusikas SEB panga arvelduskonto väljatrükist nähtub, et OÜ-le Lusikas oli küll 31.08.2012 andnud laenu 10 000,00 eurot Veeuss OÜ, kuid rohkem tõendeid, s.h ka Veeuss OÜ-ga sõlmitud laenulepingut, laenude andmise kohta OÜ Lusikas maksuhaldurile esitanud ei ole. Seepärast on maksuhalduri hinnangul kohvikute remonditööde eest tasumine sularahas arvetel märgitud ulatuses kaheldav; 4) OÜ Alport endine juhatuse liige R.H. i seletuse kohaselt ei teadnud ta äriühingut OÜ Lusikas ega selle juhatuse liikmeid ja esindajaid. Ta polnud nendega kunagi kohtunud ega olnud teadlik sellest, et OÜ Alport oli osutanud remonditeenust OÜ-le Lusikas. R.H. i isa A. H. on öelnud, et tema korraldas OÜ-ga Lusikas remonditööd ja oskab nendest tehingutest rohkem rääkida. R.H. i sõnul ei olnud tema OÜ-le Lusikas arveid koostanud ja väljastanud; 5) OÜ Alport endise osaniku Pellin Nero OÜ juhatuse liikme ja osaniku A. H. i seletused ja OÜ Lusikas juhatuse liikme H.P. ning tegevjuhi M.L. i seletused olid vastuolulised ja ei ole seetõttu usutavad ja usaldusväärsed. A.H.i sõnul oli OÜ-le Lusikas remonditeenuse osutamise vahendajaks A. O. A. H. i sõnul oli A. O. kaasas olnud P., kelle perenime A. H. ei teadnud. A. H. i väitel leidis töömehed, hankis ehitusmaterjalid ja suhtles tellijaga A. O., kes jälgis objektidel ka remonditööde teostamist ja lahendas kõiki jooksvaid küsimusi; H.P. väitel oli ehitusmaterjalid toonud OÜ Alport. A. H. i väitel remonditööde hinnapakkumise koostamiseks oli objektidel tutvumas käinud A. O., A. H. ei olnud objektidel käinud. A. H. i sõnul oli A.O. talle öelnud, milliseid töid oli vaja teha, kui palju ja millist materjali kulub ning milline võiks olla objektide lõikes teenuse osutamise hind. A. H. oli koostanud OÜ-le Lusikas remonditööde hinnapakkumise A. O. poolt esitatud andmete alusel; 6) OÜ Alport esitas maksuhaldurile maksustamisperioodide
  4. a juuli- ja augustikuu kohta käibedeklaratsioonid alles 02.10.2012, kuigi käibedeklaratsioon tuleb maksuhaldurile esitada maksustamisperioodile järgneva kuu
  5. kuupäevaks; 7) OÜ Alport oli käibemaksukohustuslane (nr EE100998915) 15.10.2005 kuni 06.09.
  6. OÜ Alport kustutati käibemaksukohustuslaste registrist käibemaksuseaduse (KMS) § 22 lg 31 alusel, kuna maksukohustuslase ettevõtlusega tegelemine ei olnud tõendatud; 3 8) OÜ Alport ja juhatuse liige V.L. ei ilmunud maksuhalduri korralduste alusel märgitud tähtaegadel maksuhalduri juurde, et anda teavet ja esitada dokumendid
  7. a juulis ja augustis OÜ Lusikas kohvikutes remonditööde teostamise kohta. Samuti ei ole V.L. vastanud maksuhalduri e-kirjadele. Maksuhaldurile ei ole teada V.L. e õige asu-/elukoha aadress, aktiivne e-posti aadress ega telefoninumber. - OÜ Lusikas ei ole maksustamisperioodil
  8. a juuli ja august soetanud kogu kütust summas 3168,09 eurot, s.h käibemaks 528,02 eurot ettevõtluse tarbeks, alljärgnevatel põhjustel: 1) OÜ Lusikas juhatuse liikme H.P. seletus oli vastuolus Maanteeameti päringu vastusega. H.P. väitel on OÜ Lusikas omandis kolm sõidukit – Renault Kangoo, kaubabussid Citroen ja Ford Transit. Maanteeameti 29.11.
  9. a vastusest maksuhalduri päringule selgus, et perioodil
  10. a juuli kuni august liiklusregistris OÜ Lusikas nimele, vastutava kasutajana ja kasutajana sõidukeid ei olnud registreeritud; 2) OÜ Lusikas tegevjuht M.L. seletuse kohaselt soetas OÜ Lusikas sõiduki Renault Kangoo M. T. 15.11.2011 koostatud müügilepingu alusel. M.L. väitis, et M. T. kokkuleppeliselt peale osamaksete tasumist (sularahas) läheb sõiduki omandiõigus üle OÜ-le Lusikas. M.L. lubas esitada maksuhaldurile e-posti kaudu selle sõiduki eest tehtud osamakseid kinnitavad dokumendid hiljemalt 21.12.
  11. Kuni taotluse koostamise ajani ei ole M.L. esitanud maksuhaldurile sõiduki eest osamaksete tasumist tõendavaid dokumente, samuti kuulub kõnealune sõiduk veel endiselt M. T.; 3) OÜ Lusikas oli tasunud kütuse soetamise eest erinevate pangakaartidega. M.L. ei osanud selgitada, kellele kuuluvad kõnealused pangakaardid; 4) OÜ Lusikas esitas 11.01.2013 küll digiallkirjastatult töötajate L. K. ja M.L. i töölepingud, kuid nendel puudusid osapoolte allkirjad. H.P. märgib kaaskirjas, et töölepingud kehtisid kontrollitaval perioodil sellisel kujul, mida kinnitab digitaalselt allkirjastatult lepingute saatmisviis maksuhaldurile 11.01.
  12. Maksuhaldur sellise väitega ei nõustu, kuna lepingutest ei nähtu, et osapooled oleks lepingud allkirjastanud digitaalselt ning osapooled ei ole lepingutes esitatud õigusi ja kohustusi kinnitanud ka käsitsi kirjutatud allkirjaga. Seega on lepingud üheltpoolt tööandja OÜ Lusikas ja teiselt poolt töövõtjate L. K. ja M.L. i poolt kinnitamata. - Maksuhaldur on jõudnud järeldusele, et OÜ Lusikas on teadlikult kajastanud oma raamatupidamise- ja maksuarvestuses OÜ Alport nimel koostatud arveid ja kogumahus kütuse soetamise tšekke, kuigi tegelikult pole arvel näidatud remonditeenust soetanud OÜ-lt Alport ega pole kütus soetatud täielikult ettevõtluse tarbeks, et seeläbi tekitada OÜ-le Lusikas võimalus deklareerida tegelikust suuremas summas sisendkäibemaksu ning alusetult deklareeritud enammakstud käibemaks riigilt välja petta. Maksuhaldur on kasutanud ära KMS § 34 lg-s 2 sätestatud võimaluse pikendada tagastusnõude kontrollimisega seoses selle tagastusnõude täitmise tähtaega 90 päeva võrra. Arvestades eeltoodut ja kontrolli tulemusena OÜ-le Lusikas võimaliku maksuotsusega määratava rahalise nõude suurust, kokku 3605,82 eurot, on maksuhalduril tekkinud põhjendatud kahtlus, et pärast kohustuse määramist äriühingule võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks.
  13. Halduskohus rahuldas 14.01.
  14. a määrusega MTA taotluse, andis MTA-le loa OÜ Lusikas ettemaksukontole aresti seadmiseks Eesti Vabariigi kasuks (MTA kaudu) summas 3 605,82 eurot. Halduskohus leiab, et taotlejal on põhjendatud alus väita, et haldustoiminguks loa andmata jätmisel võib OÜ Lusikas oma tegevuse tulemusena muuta end maksejõuetuks ehk määratava võimaliku rahalise nõude hilisema sissenõudmise võimatuks. OÜ-l Lusikas puudub kinnisvara ning kahe kaubiku (Citroen Jumper ja Ford Transit) realiseerimine võimalikus täitemenetluses 4 on aega- ja ressurssinõudev tegevus.
  15. a juuli- ja augustikuu käibedeklaratsioonidel deklareeritud enammakstud käibemaksusumma on oluliselt suurem sama majandusaasta eelnevate maksustamisperioodide tagastusnõuetest. Lisaks ei ole OÜ Lusikas perioodil detsember 2011 – november 2012 deklareerinud tasumisele kuuluvat käibemaksu, vaid käibemaksu enammakset kokku summas 11 042,55 eurot. Seega on ettevõtte kulud suuremad kui tulud, sest ettevõte ei deklareeri 0-määraga maksustatavat käivet ega ka maksuvaba käivet. Ettevõtte rahavoog on negatiivne ning on väga tõenäoline, et ettevõttel puuduvad rahalised vahendid maksuotsusega määratud summa tasumiseks. Kohtu hinnangul on võimaliku maksuotsuse tegemine tõenäoline. OÜ Lusikas juhatuse liikme H.P. ja tegevjuhi M.L. i seletused on vastuolulised. Remonditööde teostamiseks ei olnud osaühingul piisavalt vahendeid ning laenulepingute sõlmimise kohta puuduvad tõendid. R.H. ei tea äriühingut OÜ Lusikas ega selle juhatuse liikmeid ja esindajaid. Samuti on vastuolulised A. H. i ja M.L. i seletused. Remonditöid väidetavalt teostanud OÜ Alport on 06.09.2012 käibemaksukohustuslaste registrist kustutatud, sest tema ettevõtlusega tegelemine ei ole tõendatud. OÜ Alport juhatuse liige V.L. ei ole olnud maksuhaldurile kättesaadav. H.P. seletus sõidukite omamise kohta oli vastuolus Maanteeameti päringu vastusega. Kütuse eest on tasutud erinevate pangakaartidega, mille kuuluvus on teadmata ning sõiduk Renault Kangoo kuulub endiselt M. T.. Eeltoodust tulenevalt ja arvestades maksumenetluse ja võimaliku kohtumenetluse pikkust nõustub kohus taotlejaga, et on vajalik, proportsionaalne ja põhjendatud täitmist tagavate toimingute sooritamine enne rahalise nõude või kohustuse määramist, kuna ennetavate meetmete mitterakendamise korral võib haldusakti täitmine olla raskendatud või koguni muutuda võimatuks.
  16. OÜ Lusikas esitas 26.01.2013 määruskaebuse, milles palub tühistada Tartu Halduskohtu 14.01.
  17. a määrus ning jätta MTA taotlus rahuldamata. Määruskaebuse kohaselt ei olnud täidetud kõik maksukorralduse seaduse (

) §-st 1361 tulenevad eeltingimused ennetavate täitetoimingute sooritamiseks loa andmiseks. OÜ Lusikas esitas määruskaebuses järgmised vastuväited. - Ei ole tõenäoline, et MTA poolt läbiviidava kontrolli tulemuseks on rahalise nõude või kohustuse määramine. Asjaolust, et müüja/teenuse osutaja ei käitu maksuõigussuhetes õiguspäraselt, ei tulene, et OÜ Lusikas oleks käibemaksu maha arvanud alusetult. MTA ei ole astunud samme tuvastamaks ehitustööde tegelikku teostamist või mitteteostamist OÜ Lusikas poolt märgitud objektidel. Kui ostja on käitunud heauskselt, siis puudub alus piirata ostjal sisendkäibemaksu mahaarvamise õigust. OÜ Lusikas pahauskset käitumist ei ole vastustaja tõendanud. - OÜ Alport juhatuse liikme V.L. e mitteilmumist maksuhalduri juurde ei saa pidada õigusvastaseks. MTA-l tuleks algatada menetlus OÜ Alport maksukohustuste täitmise kontrollimiseks, mitte püüda tuvastada kolmanda isiku õigusrikkumisi läbi OÜ Lusikas suhtes toimuva menetluse. - Ettevõtte varade hulk, töötajaskond ning ka käive on uute toitlustuskohtade avamise järel sisuliselt kolmekordistusid. On loomulik, et uue söögikoha avamise eel tuli kõikjal teha ka väiksemaid või suuremaid ehituslikke töid. Samuti on loomulik sedavõrd suure laienemise korral laenuvahendite kaasamine. MTA-le on esitatud laenuleping OÜ Lusikas ning H.P. vahel. Rohkem laenusummasid

  1. aasta juulis-augustis ei laekunud ning varasemate või hilisemate laenulepingute esitamine ei saa olla seotud ettevõtte käibedeklaratsioonide kontrollimisega. OÜ Lusikas kinnitab, et kogu ostetud kütus on kasutatud ettevõtluse huvides lepinguliste kohustuste täitmiseks. - Ettevõtte tegevus ei viita soovile maksukohustuse täitmisest kõrvale hoiduda. Maksumaksja tegevusest ei tulene põhjendatud kahtlust, et äriühing muutuks rahatuks või sundtäitmine oleks võimatu. 5 - Halduskohtu vaidlustatud määruses puudub üheselt mõistetav juhis tagatise esitamiseks maksukohustuste täitmiseks. MTA poolt Tartu Halduskohtule esitatud taotlus viitab küll tagatise andmise võimalusele, kuid ei määratle tagatise liiki ega suurust. OÜ Lusikas on seisukohal, et tegemist on olulise menetlusveaga, mis tingib Tartu Halduskohtu vaidlustatud määruse tühistamise määruskaebuse läbivaatamisel. - MTA tegevus on vastuolus põhiseaduse ning hea halduse tavaga. MTA on OÜ Lusikas käibedeklaratsioonide õiguspärasuse uurimisel rakendanud meetmeid, mis pole mõistlikud ega proportsionaalsed. Samuti ei küsinud MTA enne Tartu Halduskohtu poole pöördumist maksumaksja seisukohti ega andnud võimalust esitada kirjalikke märkusi või tähelepanekuid. - Tartu Halduskohtu otsus on sisuliselt põhjendamata, sisaldades tõele mittevastavaid hinnanguid OÜ Lusikas maksevõime või varade likviidsuse kohta. Halduskohus ei ole üritanudki selgitada välja ettevõtte tegelikku majanduslikku olukorda. Määruskaebuse esitaja palub mõista riigilt OÜ Lusikas kasuks välja määruskaebuse koostamisel ning läbivaatamisel kantud menetluskulud.
  2. MTA ei nõustu määruskaebusele esitatud vastuses määruskaebuses toodud põhjendustega ning palub jätta OÜ Lusikas määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 14.01.
  3. a määrus muutmata. MTA põhjendab enda seisukohta alljärgnevalt. - MTA taotlus sisaldab

§ 136¹ lg-s 2 nõutud andmeid ning maksuhaldur on taotlust piisaval määral põhistanud.

Taotluse selgituste ja lisatud materjalide pinnalt ei ole MTA arvates võimalik järeldada, et MTA hinnang on ilmselt alusetu ja maksu määramine on igal juhul välistatud. - Määruskaebuses ei ole esitatud põhjendusi ega tõendeid, mis kummutaksid maksuhalduri ja ka halduskohtu väiteid. - Käesoleva vaidluse esemeks ei ole kontrollimenetluses tehtud toimingute õigusvastasus, mistõttu on määruskaebuses toodud sellekohased väited asjassepuutumatud. Täitmist tagavate toimingute kohaldamine enne rahalise nõude või kohustuse määramist ei sõltu mingil viisil kontrollimenetluses tehtud toimingutest, mistõttu nende võimalik õigusvastasus (millised OÜ Lusikas väited on maksuhalduri hinnangul alusetud) ei saa tuua kaasa taotluse esitamise õigusvastasust. - Määruskaebuse esitaja väited, et maksu määramine on ilmselgelt välistatud, ei ole veenvad. Maksumenetluse kestel kogutud ja kohtule esitatud tõendite pinnalt ei ole võimalik järeldada, et maksu ei määrata. - MTA ei nõustu määruskaebuse esitaja väitega, et maksuhaldur ei ole astunud samme tuvastamaks ehitustööde tegelikku teostamist või mitteteostamist OÜ Lusikas poolt, kuivõrd nn eelaresti taotlusest nähtuvalt oli selle koostamise hetkeks maksuhaldur väljastanud korraldusi mitmetele kolmandatele isikutele ja on ka hilisemalt jätkanud menetlustoimingute läbiviimisega. Taotluses ei ole maksuhaldur OÜ-le Lusikas ette heitnud OÜ-ga Alport seonduvaid asjaolusid, vaid on kontrolli käigus ilmnenud asjaoludena need välja toonud, kuivõrd need viitavad kõnekalt sellele, et OÜ Alport ei teosta jätkusuutlikku majandustegevust ja ei ole seega reaalselt tegutsev äriühing. Ka ei ole maksuhaldur ette heitnud, et A. H. i ja OÜ Lusikas esindajate ütlustes esinevad vastuolud, vaid on selle asjaolu äramärkimist taotluses vajalikuks pidanud. Sealjuures ei nõustu MTA OÜ Lusikas väitega, et tehingute asjaosaliste vahelistes seletustes esinev vastuolu hõlmab pisidetaile, kuivõrd ütluste vastuolud hõlmavad siiski tehingute teostamise asjaolusid. - MTA ei nõustu ka väitega, et varasemate või hilisemate laenulepingute esitamine ei saa olla seotud ettevõtte käibedeklaratsioonide kontrollimisega, kuivõrd kui laenuks saadud vahendeid kasutati

  1. a juuli- ja augustikuus teostatud remonditööde eest tasumiseks, siis on asjakohane maksuhaldurile esitada tasumise asjaolude kinnitamiseks kõik sellele laienevad 6 tõendusmaterjalid, olenemata sellest, et need võivad jääda nö väljapoole kontrollitavast perioodist. - Tõendamata ja paljasõnaline on OÜ Lusikas poolt esitatud põhjendus, et seoses ettevõtlusega sõidetakse mootorsõidukitega igapäevaselt ligikaudu 300 km ja kinnitus, et maksustamisperioodil
  2. a juuli- ja augustikuus soetatud kütus on kasutatud ettevõtluse huvides, täitmaks lepingulisi kohustusi. OÜ Lusikas raamatupidamisarvestuses oli registreeritud ja arhiveeritud sõiduki kütuse (bensiin, diisel ja autogaas) ostukviitungeid, millelt nähtub, et OÜ Lusikas on koguseliselt soetanud
  3. a juuni- kuni augustikuus kokku 2938,33 ühikut. Transpordikulude osas OÜ-l Lusikas arvestus puudub. - Taotluse esitamise eesmärk oli eelkõige tõenäolise maksukohustuslase hilisemat sissenõudmist takistava tegevuse ärahoidmine. MTA on taotluses välja toonud, et OÜ Lusikas on kajastanud oma maksuarvestuses ebaõigesti tehinguid ja kulutusi, ning põhjendatud kahtlus seisneb selles, et OÜ Lusikas võib ka edaspidi pahatahtlikult käituda ning kahjustada sellega Eesti Vabariigi huve. Selline olukord (kahtlus) vähendab ka usaldust äriühingu tulevase võimaliku maksukohustuse täitmise suhtes, mistõttu tuleb pidada põhjendatuks nn eelaresti kohaldamist, sest vastasel juhul võib tasumisele kuuluv maksusumma jääda riigieelarvesse laekumata. - MTA ei nõustu OÜ Lusikas väitega, et halduskohus ei ole käsitlenud OÜ Lusikas õigust anda riigile tagatis maksukohustuste täitmiseks. Nii halduskohus kui maksuhaldur on märkinud, et maksuhaldur lõpetab täitetoimingud nõuetele vastava tagatise esitamisel või täitetoimingu sooritamise tinginud asjaolu äralangemisel. - MTA on seisukohal, et maksuhalduri täitetoimingud ei too kaasa selliseid isiku õiguste piiranguid, mis mõjutaksid oluliselt tema majandustegevust ning võiksid kaasa tuua pöördumatuid negatiivseid tagajärgi. Küll aga võivad need abinõud olla oluliseks garantiiks avaliku huvi seisukohast. Asjaolu, et maksuhaldur on tagastusnõude täitmise tähtaja pikendamise võimalused ammendanud, ei tähenda, et ettemaksukonto arestimine ei ole lubatav, kui

§ 136¹ kohaldamise eeldused on täidetud.

Eelaresti seadmine määruskaebuse esitaja ettemaksukontole ei võimalda tal küll kõnealust rahasummat kasutada, kuid arvestades avalikku huvi maksude laekumisel tuleb äriühingu ettevõtlusvabaduse ja omandi puutumatuse riivet lugeda sobivaks (eesmärk tagada maksude laekumine on legitiimne), vajalikuks (eesmärki ei ole võimalik saavutada leebemate vahenditega) ja mõõdukaks (tekitav koormus maksukohustuslasele ei ole tunduvalt suurem saavutatavast tulemusest) ehk proportsionaalseks. OÜ-l Lusikas oli võimalus esitada pärast halduskohtu määrusest teadasaamist tagatis, valides tagatise liigi vastavalt

§-s 122 sätestatule. - Seadusest ei tulene, et enne täitmist tagavate vahendite rakendamist peaks isikut informeerida või temalt küsima selgitust, mistõttu on määruskaebuse esitaja sellekohased etteheited põhjendamatud. MTA palub jätta menetluskulud OÜ Lusikas enda kanda. Vastustajale saadetud dokumentidest ei nähtu OÜ Lusikas poolt ühelegi advokaadile esindusvolituse andmist. Esitatud määruskaebusest nähtuvalt on selle allkirjastanud OÜ Lusikas juhatuse liige H.P. Seega on MTA seisukohal, et OÜ Lusikas ei ole osalenud käesolevas kohtumenetluses lepingulise esindaja, vaid seadusliku esindaja, s.o juhatuse liikme kaudu. Samuti puuduvad andmed selle kohta, et OÜ Lusikas oleks kasutanud nõustajat.

  1. Ringkonnakohus andis 27.03.
  2. a määrusega MTA-le tähtaja taotluses puuduste kõrvaldamiseks ning andmete esitamiseks tagatise kohta, mille esitamisel maksuhaldur lõpetab täitetoimingud, ning kaebajale tähtaja tagatise suuruse osas seisukoha esitamiseks. 7 MTA teatas 03.04.
  3. a kirjaga nr 6-4-/851-4, et täpsustab taotlust ja esitab tagatise suuruseks 4 687,57 eurot. Kaebaja jättis võimaluse tagatise suuruse osas seisukoha esitamiseks kasutamata. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  4. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 14.01.
  5. a määruse resolutsioon muutmata, täiendades määruse põhjendusi käesoleva määruse põhjendustega.
  6. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 264 lg 1 kohaselt annab kohus seadusega sätestatud juhtudel haldustoimingu tegemiseks loa ja pikendab seda.

§ 1361

lg 11 kohaselt esitatakse täitmist tagavate toimingute sooritamise loa taotlus halduskohtule, mille tööpiirkonnas maksukohustuslase elu- või asukoht on.

§ 1361

lg-st 1 ja § 130 lg 1 p-st 6 tuleneb nende koostoimes, et kui maksude tasumise õigsuse kontrollimisel tekib põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks, võib MTA piirkondliku struktuuriüksuse juhataja teha halduskohtule taotluse loa saamiseks, et pöörata sissenõue rahalistele nõuetele ja varalistele õigustele maksukorralduse seadusega või täitemenetlust reguleerivate õigusaktidega sätestatud korras. 12. Ringkonnakohus leiab, et

§ 1361

eesmärk on tagada maksuvõla sissenõudmise võimalus pärast maksukohustuslasele rahalise nõude või kohustuse määramist ning vältida olukorda, et isik saaks tõenäoliselt tekkiva maksuvõla tasumise kohustuse kartuses end varatuks muuta. Halduskohus otsustab maksuhaldurile täitmist tagavate toimingute sooritamiseks loa andmise olukorras, kus tuleb tegutseda ennetavalt ja puuduvad kindlad tõendid isiku käitumise kohta tulevikus. Loa taotlemise ja selle andmise aluseks on prognoos, kus maksuhalduril ja halduskohtul tuleb hinnata isiku maksukohustusest kõrvalehoidva käitumise võimalikkust ja kahjulike tagajärgede saabumise tõenäosust.

§ 1361

lg-s 1 nimetatud loa andmine ei eelda absoluutset kindlust, et maks määratakse või selle tasumisest kõrvalehoidumine aset leiab, vaid piisab põhjendatud kahtlusest, et maks võib jääda tasumata. Taotlus esitatakse enne maksude tasumise õigsuse kontrolli lõppemist ja rahalise nõude või kohustuse määramist, mistõttu ei saa ega pea maksuhalduril olema välja kujunenud lõplikku seisukohta maksukohustuse määramisel tähtsust omavate faktiliste asjaolude tõendatuse suhtes ja seda ei pea taotluse lahendamisel hindama ka kohus. Kohtu ülesandeks on kontrollida, kas maksuhalduri poolt esile toodud faktiliste asjaolude põhjal on maksukohustuse määramine käimasoleva kontrolli raames võimalik.

§-st 1361 tuleneb seega kõige üldisemalt nõue, et maksuhaldur peab oma taotlust põhistama vastavalt HKMS §le 63 ja sooritatavad täitmist tagavad toimingud peavad olema eesmärki (tulevase tõenäolise maksukohustuse sissenõudmise võimalikkuse tagamine) arvestades maksukohustuslase suhtes proportsionaalsed (s.o sobivad, vajalikud ja mõõdukad). 13. Ringkonnakohus võtab enne meetmele proportsionaalsuse seisukohalt üldhinnangu andmist seisukoha määruskaebuse esitaja vastuväidete suhtes. - Ringkonnakohus leiab, et kogutud ja kohtule esitatud andmete pinnal tuleb pidada tõenäoliseks, et MTA poolt läbiviidava kontrolli tulemuseks on rahalise nõude või kohustuse määramine. Määruskaebuse esitaja hea- või pahausksuse küsimus tuleb välja selgitada maksumenetluses ning see ei mängi täitmist tagavaks toiminguks loa andmise menetluses rolli. 8 - Käesolevas menetluses ei ole määrava tähtsusega ühe konkreetse isiku mitteilmumine maksuhalduri juurde, vaid käesolevas menetlusstaadiumis kogutud tõendid nende kogumis, mille pinnalt on tõenäoline, et maksuhalduri tehtud järeldused peavad paika. - Ringkonnakohus ei kahtle ehitustööde vajalikkuses, et avada uut toitlustuskohta. Maksuõiguse seisukohalt on aga määrava tähtsusega, kas väidetavad tööd on tehtud väidetud käibemaksukohustuslaste poolt väidetud ajal ja väidetud viisil. Kas kõik asjaolud on nii, nagu väidab määruskaebuse esitaja, või mitte, tuleb välja selgitada maksumenetluses. Paljasõnalisest kinnitusest, et kogu ostetud kütus on kasutatud ettevõtluse huvides lepinguliste kohustuste täitmiseks, ei piisa kontrolli käigus kogutud tõendite ümberlükkamiseks. - Ennetavate täitmist tagavate toimingute sooritamiseks ei pea maksuhaldur ega halduskohus asuma seisukohale, et äriühing muutub rahatuks või sundtäitmine oleks võimatu. Määruskaebuse esitajal on võimalik ennetav täitmist tagav toiming tagatise esitamisega lõpetada.

§ 121kohaselt peab maksuhaldur määrama tagatise suuruse.

Sellele juhtis hiljuti tähelepanu ka Riigikohus (vrd RKÜKm 27.11.2012, 3-3-1-15-12, p 50j). Esialgne halduskohtule esitatud MTA taotlus ei sisaldanud tagatise suurust. Ringkonnakohus asus seisukohale, et tegemist on kõrvaldatava puudusega ja andis 27.03.

  1. a määrusega MTAle tähtaja taotluses puuduste kõrvaldamiseks ning andmete esitamiseks tagatise kohta, mille esitamisel maksuhaldur lõpetab täitetoimingud, ning kaebajale tähtaja tagatise suuruse osas seisukoha esitamiseks. MTA teatas 03.04.
  2. a kirjaga nr 6-4-/851-4, et täpsustab taotlust ja esitab tagatise suuruseks 4 687,57 eurot. Kaebaja jättis võimaluse tagatise suuruse osas seisukoha esitamiseks kasutamata. - Ringkonnakohus selgitab, et täitmist tagavaks toiminguks loa andmise menetluses ei saa eelnevalt ära kuulata menetlusosalise seisukohta, sest vastasel korral kaotaks meede oma mõjususe. Menetlusosaline kuulatakse ära määruskaebemenetluses, kus tal on võimalus esitada oma märkused või tähelepanekud. Samuti on kohtutel kohustus arvestada menetlusosalise õigustega ning hinnata maksuhalduri poolt taotletud meetmete proportsionaalsust. - Täitmist tagavaks toiminguks loa andmise menetluses ei ole vajalik ega võimalik välja selgitada maksukohustuslase maksevõimet, tema varade likviidsust ega ettevõtte tegelikku majanduslikku olukorda. Need küsimused kuuluvad arutamisele maksumenetluses.
  3. Maksuhaldur on kasutanud ära KMS § 34 lg-s 2 sätestatud võimaluse pikendada tagastusnõude kontrollimisega seoses selle tagastusnõude täitmise tähtaega 90 päeva võrra. Samas ei ole maksuhalduril õnnestunud selle perioodi jooksul saada kõiki maksumenetluses otsuse tegemiseks vajalikke tõendeid. Ringkonnakohus leiab, et arvestades maksumenetluse ja võimaliku kohtumenetluse pikkust, on vajalik, proportsionaalne ja põhjendatud täitmist tagavate toimingute sooritamine enne rahalise nõude või kohustuse määramist, kuna ennetavate meetmete mitterakendamise korral võib haldusakti täitmine olla raskendatud või muutuda võimatuks. Olukorras, kus ennetavate täitetoimingute teostamata jätmise korral pole välistatud, et maksud jäävad lõpptulemusena riigile üldse laekumata, on maksude laekumine vaadeldav kaaluka avaliku huvina. Määruskaebuse esitaja leiab, et ennetavate meetmete kohaldamine tema suhtes on ebaproportsionaalne. Samas ei ole määruskaebuse esitaja esitanud omalt poolt kaalukaid tõendeid ega andmeid, mis annaksid alust eeldada, et käesoleval juhul võiksid olla täitmist tagavad toimingud sooritatud ebaproportsionaalses mahus. Samuti ei ole määruskaebuse esitaja väitnud, et eksisteeriks muid sama efektiivseid vahendeid võimaliku maksukohustuse täitmise tagamiseks. Antud juhul ei saa järeldada, et loa esemeks oleva täitetoimingu mõju määruskaebuse esitaja õigustele ja huvidele on sedavõrd intensiivne, et kaalub eelnimetatud avaliku huvi üles. Ringkonnakohus leiab kokkuvõttes kõiki asjaolusid kaaludes, et käesoleval juhul on proportsionaalne, s.t sobiv, 9 vajalik ja mõõdukas, anda maksuhaldurile luba OÜ Lusikas ettemaksukontole aresti seadmiseks summas 3 605,82 eurot.
  4. Kuna määruskaebuse esitaja taotlus jääb rahuldamata, jäävad tema väidetavad kulud tema enda kanda (HKMS § 108 lg 1). Kuna MTA ei ole esitanud kulude hüvitamise taotlust, siis ei kuulu määruskaebuse esitajalt midagi täiendavalt väljamõistmisele.
  5. Eeltoodust tulenevalt jääb määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 14.01.
  6. a määruse resolutsioon muutmata. Ringkonnakohus täiendab määruse põhjendusi käesoleva määruse põhjendustega. Einar Vene /allkirjastatud digitaalselt/ Tiina Pappel /allkirjastatud digitaalselt/ 10 Madis Ernits /allkirjastatud digitaalselt/

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.