3-12-1291/20

MÄÄ RUS Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised Tartu Ringkonnakohus Agu Timmi, Tiit Lõhmus, Maili Lokk

1. aprill 2013, Tartu 3-12-1291 Juri Golmakovi kaebus Viru Vangla 30.11.
2. a käskkirja nr 6.-3/2190-D, 09.04.
3. a käskkirja nr 6.-3/534-D ja 07.06.
4. a käskkirja nr 6.-3/974-D tühistamiseks, mittevaralise kahju hüvitamiseks ja kohustamiseks ravida välja kaebaja haigus Tartu Halduskohtu 06.08.
5. a määrus Juri Golmakovi määruskaebus Kirjalik menetlus Kaebaja Juri Golmakov Vastustaja Viru Vangla RESOLUTSIOON
6. Jätta määruskaebus rahuldamata.
7. Muuta osaliselt Tartu Halduskohtu 06.08.
8. a määruse põhjendusi, täiendades neid käesolevas määruses toodud põhjendustega. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
9. Juri Golmakov esitas 18.06.2012 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles taotles Viru Vangla 30.11.
10. a käskkirja nr 6.-3/2190-D, 09.04.
11. a käskkirja nr 6.-3/534-D ja 07.06.
12. a käskkirja nr 6.-3/974-D tühistamist, mittevaralise kahju hüvitamist ja kaebaja haiguse väljaravimiseks kohustamist.
13. Tartu Halduskohtu 06.08.
14. a määrusega tagastati J. Golmakovi kaebus halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 1 p-de 1 ja 4 alusel. Määruse põhjenduste kohaselt on kaebajal tühistamis- ja hüvitamisnõude osas läbimata kohustuslik kohtueelne menetlus ning kaebaja ravimist puudutava nõude lahendamiseks puudub halduskohtul pädevus, kuna tervishoiuteenuse osutamine või sellest keeldumine on eraõiguslik suhe. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
15. J. Golmakov esitas määruskaebuse, milles palus Tartu Halduskohtu 06.08.
16. a määrus tühistada, kuna kaebaja ei olnud kohustatud kohtueelset menetlust läbima, ta pöördus abi saamiseks korduvalt Viru Vangla meditsiiniosakonda ning talle määrati vaatamata terviseprobleemidele distsiplinaarkaristus tööst keeldumise eest.
17. Viru Vangla vastuses palutakse määruskaebus rahuldamata jätta. Kaebaja ei ole esitanud vaidlusaluste distsiplinaarkaristuse käskkirjade peale vaideid, mistõttu on tal läbimata kohustuslik kohtueelne vaidemenetlus. Haiguse ravimine on meditsiiniteenus ehk eraõiguslik suhe ning ravi võimaldamata jätmise õiguspärasuse kontrollimine ega vastavate kohustavate ettekirjutuste tegemine ei ole halduskohtu pädevuses. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
18. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse rahuldamiseks ei ole alust, kuid Tartu Halduskohtu 06.08.
19. a määruse põhjendusi tuleb täiendada.
20. Tartu Halduskohus tagastas J. Golmakovi kaebuse ravimiseks kohustamise nõude osas põhjendatult HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel, kuna kaebuse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses. Halduskohus on õigesti viidanud Riigikohtu halduskolleegiumi 21.12.
21. a otsusele haldusasjas nr 3-3-1-69-10, mille kohaselt tervishoiuteenuse osutamine, sealhulgas teenuse osutamisega või sellest keeldumisega tekitatud kahju hüvitamine toimub eraõiguslikus suhtes ja tekkinud vaidlused lahendatakse tsiviilkohtumenetluses maakohtus. Seega on kaebaja pöördunud enda haiguse ravimise kohustamiseks ekslikult halduskohtusse. Tervishoiuteenuse osutamist puudutavad vaidlused lahendatakse tsiviilkohtumenetluses ning kaebus tuleb esitada maakohtusse.
22. Vangistusseaduse (VangS) § 11 lg-st 5 tulenevalt on kinnipeetaval, karistusjärgselt kinnipeetaval ja vahistatul õigus esitada vangla haldusakti või toimingu peale kaebus halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud alustel ja korras tingimusel, et kinnipeetav, karistusjärgselt kinnipeetav või vahistatu on eelnevalt esitanud vaide vanglateenistusele või Justiitsministeeriumile ning vanglateenistus või Justiitsministeerium on vaide tagastanud, osaliselt rahuldanud, rahuldamata või tähtaegselt lahendamata jätnud. Käesoleval juhul kinnitab vastustaja, et käesolevas kohtuasjas vaidlustatud distsiplinaarkaristuse käskkirjade osas ei ole kaebaja vanglale esitanud vaideid ega muid pöördumisi. Kohtueelse menetluse läbimist ei väida ka kaebaja. Kuna kaebaja vaidlustab muuhulgas 07.06.
23. a käskkirja ning kaebus jõudis halduskohtusse juba 19.06.2012, siis on ilmselge, et kohtueelse menetluse läbimine sedavõrd lühikese ajaga ei olnud võimalik. Kaebaja on ekslikult leidnud, et ta ei olnud kohustatud kohtueelset menetlust läbima. Tulenevalt VangS § 11 lg-st 5 on distsiplinaarkaristuse käskkirjade tühistamise nõudega kohtusse pöördumise eelduseks vaidemenetluse läbimine. Seega on halduskohus kaebuse tühistamisnõude osas HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel õigesti tagastanud, kuna kaebajal oli kohtusse pöördudes läbimata kohustuslik kohtueelne menetlus.
24. Vastavalt VangS § 11 lg-le 8 on vangla tekitatud kahju hüvitamiseks kinnipeetaval, karistusjärgselt kinnipeetaval või vahistatul õigus halduskohtu poole pöörduda tingimusel, et kinnipeetav, karistusjärgselt kinnipeetav või vahistatu on eelnevalt esitanud riigivastutuse 2 seaduses sätestatud korras kahju hüvitamise taotluse vanglale ning vangla on taotluse tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätnud. Kaebaja ei ole täpsustanud, millega seoses on talle kahju tekitatud ning halduskohus ei ole selgitanud, kas hüvitamisnõue on tagastatud HKMS § 121 lg 1 p 4 või p 1 alusel. Kui hüvitamisnõue on seotud väidetava tööle sundimise, alusetu kartserikaristuse või kartserisse madratsi võimaldamata jätmisega, siis on kahju hüvitamise nõudega kohtusse pöördumise eelduseks vastava kahju hüvitamise taotlusega kohtueelse menetluse läbimine vanglas tulenevalt VangS § 11 lg-st
25. Antud juhul on vastustaja kinnitanud, et distsiplinaarkaristuse käskkirjade osas ei ole kaebaja vanglale esitanud vaideid ega muid pöördumisi, mistõttu nimetatud käskkirjadega põhjustatud kahju osas on kaebajal kohustuslik kohtueelne menetlus läbimata. Kaebaja on esitanud taotluse kartserisse päevaseks ajaks madratsi saamiseks 12.06.2012 ning Viru Vangla on taotluse rahuldamata jätnud 05.07.
26. Kuna kaebaja pöördus käesolevas asjas kohtusse juba 18.06.2012, siis kaebuse esitamisel ei saanud ka madratsi andmata jätmisega põhjustatud kahjunõude osas olla kohtueelne menetlus läbitud. Kui hüvitamisnõue on seotud ravi võimaldamata jätmisega, siis on tegemist vaidlusega eraõiguslikus suhtes, mille lahendamiseks halduskohtul puudub pädevus tulenevalt HKMS § 4 lg-st 1 ning vastav kahjunõue tuleks esitada maakohtule. Nii kohtueelse menetluse läbimata jätmisel kui ka halduskohtu pädevuse puudumisel kuulub kahju hüvitamise nõue tagastamisele vastavalt HKMS § 121 lg 1 p 4 või p 1 alusel, mistõttu halduskohus on kokkuvõttes tagastanud kaebuse õiguspäraselt.
27. Vastuseks määruskaebusele märgib kohus, et kohtueelse menetluse puhul ei oma tähtsust, kas kaebaja on pöördunud meditsiiniosakonda abi saamiseks või selgitanud tööst keeldumist terviseprobleemidega. Nimetatud asjaolud võivad osutuda oluliseks kaebuse sisulisel menetlemisel, kuid kohus saab kaebust sisuliselt menetleda vaid juhul, kui kaebajal on kohustuslik kohtueelne menetlus läbitud.
28. Eeltoodust tulenevalt on halduskohus põhjendatult J. Golmakovi kaebuse tagastanud. Agu Timmi Tiit Lõhmus 3 Maili Lokk