Obsah (5)
§ 99§ 100§ 101§ 108§ 96KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Mare Merimaa, Ande Tänav, Ülle Jänes Otsuse tegemise aeg ja koht 19.03.2013, Tallinn Tsiviilasja number 2-12-20757 Tsiviila
) § 96 ja 97 p 1 kohaselt on alaealine laps õigustatud saama ülalpidamist oma täisealiselt esimese astme ülenejalt sugulaselt.
§ 99
lg 1 kohaselt määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes ning sama paragrahvi lõike 2 kohaselt tuleb ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestada alaealise ülalpeetava puhul tema kasvatamise kulusid.
§ 100
lg 1 järgi antakse ülalpidamist üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatisena), kusjuures igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära (§ 101 lg 1). Otsuse kohaselt ei ole kostja tõendanud, et tasus hagejale elatist ka pärast 21.04.2011 ja on sellega rikkunud oma alaealise lapse ülalpidamiskohustust, mis on aluseks kostjalt elatise väljamõistmiseks kohtuotsusega (Riigikohtu lahend 3-2-1-33-11, p 18). Hageja taotles kostjalt igakuise elatise 175 euro välja mõistmist. Riigikohus asus lahendis 3-21-37-11 (p 12) seisukohale, et kohus peab kindlaks tegema iga lapse põhjendatud kulutused kuus, juhul kui hagetav elatis on suurem kui seaduses sätestatud miinimummäär. Seega tuleb käesolevas kohtulahendis hinnata, kas hageja nõutav elatis on põhjendatud või mitte ning kas hageja on tõendanud oma ülalpidamiskulusid. Arvestades, et hageja saab kohe 8-aastaseks ning hinnates esitatud dokumentaalseid tõendeid, mis tõendavad lapse ülalpidamiseks tehtavaid kulutusi, kuid ka seda, et osa lapsele tehtavatest kulutustest on üldtuntud kulud, mida tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 231 lg 1 kohaselt tõendada ei ole vaja, tuleb hageja põhjendatud kuludeks pidada hageja järgmisi kulusid. Asjaolu, et laps vajab elamiseks ja kasvamiseks toitu, on üldtuntud asjaolu, mida rohkete kaupluste tšekkidega tõendada ei ole vaja. Arvestades toidukorvi maksumust Tallinnas ja Harjumaal ja seda, et hageja elab 4-liikmelises leibkonnas ning on aktiivses kasvueas, kus üldteadaolevalt vajab lisaks igapäevastele toiduainetele ka puuvilju, juurvilju, mahlu, maiustusi jne, on 100 eurot mõistlik summa 8-aastase lapse toidurahaks kuus. Üldtuntud asjaoluks, mida TsMS § 231 lg 1 kohaselt tõendama ei pea, tuleb lugeda, et hageja vajab igapäevaselt riideid ja jalanõusid, laps on kasvueas, kus sage garderoobi uuendamine on hädavajalik ning kliimavööndist tulenevalt peab kandma erinevatel aastaaegadel erineva paksusega riideid. Arvestades riiete ja jalanõude hindu kaubandusvõrgus, on põhjendatud kulu lapse riietele ja jalanõudele kuus 50 eurot. Eluasemekulud alates 01.01.2011 kuni 31.08.2011 olid 81,75 eurot ja alates 01.09.2012 on 96,75 eurot. Hageja esitas eluasemekulude tõendamiseks 29.04.2009 sõlmitud üürilepingu üüri suurusega 2100 krooni kuus (lk 53-54), 06.09.2012 üürilepingu üüri suurusega 250 eurot kuus, pangakonto väljavõtte, mille kohaselt on L P kandnud üle A Lle ajavahemikul 2011
(7)3 jaanuar kuni aprill igakuiselt 150,19 eurot ja alates 2011 maist kuni juulini 190 eurot (lk 61), pangakonto väljavõtte, mille kohaselt on L P tasunud KÜ-le XX igakuiselt arveid korteri nr 33 elanikele vahendatud ja osundatud teenuste eest perioodil jaanuar kuni juuli 2011 keskmiselt 118,26 eurot kuus (lk 62), pangakonto väljavõtte, mille kohaselt on L P tasunud AS-le Eesti Energia perioodil jaanuar kuni august 2011 keskmiselt 18,72 eurot kuus (lk 63). Hageja elas koos oma perega alates 29.04.2009 kuni 2012. a augustini k.a A Llt üüritud korteris XX, Tallinnas, kus üüri suuruseks oli alates 2011 maist 190 eurot kuus (varasem üüri suurus ei oma tähtsust, sest hageja nõuab elatist alates 27.05.2011) ning kus kommunaalteenuseid maksti pere peale kokku 136,98 (118,26+18,72) eurot ning alates septembrist 2012 elab hageja koos perega S Rlt üüritud korteris XX, Tabasalus, kus üüri suuruseks on 250 eurot kuus. Kuna nimetatud üürilepingus on lepingupooled kokku leppinud, et eluruumi kõrvalkulud tasub üürnik ja kohtul puudub alus arvata, et need on nimetatud üüritud eluruumis väiksemad kui eelmises eluruumis, pidas kohus hageja põhjendatud eluasemekuluks kuus kuni 31.08.2012 (190+136,98) : 4 = 81,75 eurot ja alates 01.09.2012 (250+136,98) : 4 = 96,75 eurot. Arvestades, et hageja koolis, milleks on talle vaja osta kantseleitarbeid, töövihikuid, teatmeteoseid, ilukirjanduslikke teoseid, võimlemisriideid jne ning kord aastas ka koolikott, et tavapäraselt käivad koolis õppivad lapsed ka klassi ja/või kooliekskursioonidel ning külastavad ühiselt muuseume ja käivad teatrietendustel, tuleb pidada hageja põhjendatud koolikohustuse täitmisega seotud kuluks 30 eurot. Ka eeltoodu on üldtuntud asjaolu, mida TsMS § 231 lg 1 kohaselt tõendada ei ole vaja. Kuna enne kooli minekut käis hageja lasteaias, mida tõendavad L P pangakonto väljavõtted lasteaiatasu maksmise kohta (lk 40) ning lasteaia lõpetamise peo eest tasumise kohta (lk 38) ja OÜ-le Pildikompanii arve tasumise kohta (lk 39), tuleb 30 euro suurust kulu arvestada hageja ülalpidamisega seotud kuluks ka enne tema kooli minemist. Arvestades kino- ja teatripiletite hindu Tallinnas, samuti raamatute ja muude trükiste hindu ning ka seda, et hageja on alles 8-aastane, kelle arenguks on aegajalt vajalik osta ka mänguasju ja ka seda, et kõik lapsed käivad aegajalt basseinis ujumas või tegelevad muude lapse füüsilist arengut soodustavate tegevustega, mis kõik on seotud kulutustega, on põhjendatud hageja arenguga seotud kuluks kuus 25 eurot. Arvestades, et hageja elab käesoleval ajal Tabasalus ja elas enne seda Tallinnas, on põhjendatud arvestada tema ühiskondliku transporditeenuse kasutamiseks sõidupiletite ostmiseks 10 eurot kuus. Üldtuntud asjaoluks tuleb pidada seda, et iga inimene kasutab igapäevaselt hügieenitarbeid, käib aegajalt juuksuris ja vajab aegajalt ravimeid ja vitamiine. Nimetatud asjaolusid TsMS § 231 lg 1 kohaselt tõendada ei ole vaja. 25 eurot kuus on põhjendatud summa nimetatud kuluartiklite eest tasumiseks, arvestades sellega, et hageja elab kliimas, kus esineb sageli viirus- ja külmetushaigusi ning enda hügieeni eest hoolitsemine on elementaarne. Osaliselt tõendavad hageja tervishoiuga seotud kulutusi L P pangakonto väljavõtted (lk 36 ja 37). Hageja ei ole tõendanud, et tal on mobiiltelefon või muu elektrooniline seade, millega kaasneksid sidekulud, mistõttu nimetatud kuluartiklit kohus kostjalt elatise väljamõistmisel arvestada ei saa.
(7)4 Eeltoodu alusel oli hageja põhjendatud ülalpidamiskulu kuni 31.08.2012 321,75 eurot kuus ja on alates 01.09.2012 336,75 eurot kuus. Juhindudes
§ 101
lg 2 tuleb elatis kostjalt välja mõista pooles suuruses hageja põhjendatud ülalpidamiskulust.
§ 108
kohaselt võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist. Kuna kostja pärast 21.04.2011 lapse ülalpidamiseks elatist maksnud ei ole ja kostja väide elatise maksmisest sularahas, on paljasõnaline ja tõendamata, tuleb elatis kostjalt välja mõista ka tagasiulatuvalt. Arvestades, et väljamõistetava elatise suurus muutub 01.09.2012 kohtuotsuse p-s 11 toodud põhjendustel, kuulub kostjalt elatis väljamõistmisele perioodi 27.05.2011 kuni 31.08.2012 eest ehk 15 kuu ja 5 päeva eest kokku summas 2439,14 eurot {(15 x 160,88) + 25,94 /viie päeva elatis/} ja alates 01.09.2012 summas 168,38 eurot kuus. Apellatsioonkaebus Kostja palub maakohtu otsuse tühistada osas, milles kohus mõistis elatise välja suuremas summas kui 145 eurot. Hageja esitas tõendeid riiete ja hügieenivahendite kulutuste kohta kokku 14,25 euro ulatuses kalendrikuus, koolikohustuse täitmise kulutuste kohta tõendeid summas 4,54 eurot kuus, tervishoiu kulutuste kohta summas 7,20 eurot kalendrikuus. Lapse arenguga seotud kulutuste ja transpordikulude kohta tõendeid esitatud ei ole. Üldtuntud saab olla asjaolu, et lapsel on vaja riideid ja hügieenitarbeid, kuid üldtuntud ei ole asjaolu, et lapsele on vaja riideid 50 euro eest kalendrikuus ning hügieenitarbeid 25 euro eest kalendrikuus. Eeltoodud kulutuste üldtuntuks ning tõendatuks lugemisel on maakohus ilmselgelt oluliselt rikkunud menetlusõiguse normi. Kui aga hageja soovib elatise väljamõistmist seaduses sätestatust suuremas summas, siis tuleb hagejal esitada tõendeid. Selgitamiskohustuse täitmata jätmisest tulenevalt on maakohtu otsus kostjale üllatuslik ning kostja saab alles kohtuotsusest teada, et ta oleks oma vastuväited pidanud tõendama vaatamata asjaolule, et hageja hagi aluseks olevate asjaolude kohta tõendeid ei esitanud ning kohus luges need üldtuntuks. Vastustaja seisukoht Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu. Ringkonnakohtu seisukoht Kolleegium, olles ära kuulanud menetlusosaliste esindajad ning tutvunud toimikus olevate materjalidega, ei tuvastanud maakohtu poolt materiaalõiguse normi ebaõiget kohaldamist ega menetlusõiguse normi olulist rikkumist, mis annaks alust otsuse tühistamiseks. Maakohtu otsuse põhjendusi peab kolleegium vajalikuks täiendada.
§ 96ja § 97 p 1 järgi on vanem kohustatud oma alaealist last ülal pidama.
Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 24.10.2012 otsuses nr 3-2-1-118-12 on asutud seisukohale, et vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid. Eelkõige peab vanem täitma lapse ülalpidamise kohustust oma sissetuleku arvel, piisava sissetuleku puudumisel ka muu vara arvel. Vanemal on lapse ülalpidamise kohustusest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut ning vanem ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on väike. Vanemal on kohustus hoolitseda selle eest, et laps saaks kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise. Elatise suuruse määramisel tuleb lähtuda eelkõige lapse põhjendatud vajadusest, et tagada
(7)5 lapse arenguks piisavad vahendid. Lapse ülalpidamise kohustus on lapse mõlemal vanemal, millest ongi maakohus otsuse tegemisel juhindunud. Apellant ei nõustu sellega, et kohus on ülalpidamiskulude suurusi käsitanud üldteadaolevate asjaoludena. Õige on, et üldteadaolevaks asjaoluks TsMS § 231 lg 1 mõttes saab lugeda lapse ülalpidamise kulutuste tegemise vajalikkust, kuid konkreetsete kulude suurusi üldteadaolevaks lugeda ei saa. Kulutused võivad olla erinevad olenevalt lapse vajadusest ja vanemate võimalustest. Maakohus põhjendas, miks ta leiab, et lapse normaalseks arenguks kuus oli vaja teha kulutusi kuni 31.08.2012 321,75 euro ja alates 01.09.2012 336, 75 euro suuruses. Asjaolu, et lapse ülalpidamiskulude hindamisel tugines kohtunik ka oma elukogemustele, ei ole menetlusõigusnormi rikkumine. Otsus peab olema mitte ainult õige, vaid ka õiglane. Õige on, et hageja ei ole esitanud kõikide kululiikide kohta tõendeid, kuid kolleegium nõustub maakohtuga, et lapse normaalseks arenguks on vajalik teha kulutusi nii toidule, riietele, jalanõudele, eluasemele, koolitarvete ostmisele, transpordile, hügieenitarvetele kui ka vaba aja veetmisele. Riietele ja jalanõudele arvestatud 50 eurot kuus loeb ka kolleegium mõistlikuks kuluks. Koolikohustuse täitmisega seotud kuluks on maakohus lugenud kuus 30 eurot, mis hõlmab nii koolitarvete ostmist kui ka muuseumide ja teatrite külastamist, mis on lapse arenguks vajalik. Apellandi väide on küll õige, et selle kulu kohta ei ole esitatud piisavalt tõendeid, kuid kolleegium nõustub maakohtuga, et 30 eurot kuus on mõistlik summa, mis kooliskäival lapsel tekib nii vajalike koolitarvete, raamatute ostmisel kui ka kooliekskursioonidest osavõtmisel. Apellandi väidetel on hügieenitarvete kuludokumente esitatud üksnes 14,25 euro osas ja tervishoiukulu kohta 7,20 euro osas. Maakohus luges vajalikus kuluks hügieenitarvetele 25 eurot kuus, mis hõlmab ka juuksuriteenuse kasutamist, vitamiinide ostmist, ravimeid. Kolleegium nõustub maakohtuga, et eelnimetatud kulu 25 eurot kuus ei ole põhjendamatult suur summa. Õige on väide, et lapse arendamiseks vajaliku 25 euro kohta kuus ei ole hageja tõendeid esitanud, kuid maakohus on põhjendanud, et kino- ja teatrikülastused ning raamatute lugemine on lapse arenguks vajalik. Samuti tuleb 8-aastasele lapsele teha kulutusi mänguasjade ostmiseks. Kõigi eelnimetatud kulude katmine 25 euroga kuus võib isegi olla problemaatiline. Ka transpordikulu vajalikkust on maakohus põhjendanud. Maakohus on hinnanud tõendeid eluaseme ja kommunaalkulude osas ning sellest lähtudes on lugenud eluasemekuluks kuni 31.08.2012 91,75 eurot ja alates 01.09.2012 96,75 eurot kuus. Kolleegium ei tuvastanud maakohtu poolt menetlusõiguse normi rikkumist tõendite hindamisel. Kolleegium ei tuvastanud alust maakohtu otsuse osaliseks tühistamiseks ning elatise suuruse muutmiseks. Vastustaja on põhjendatult juhtinud tähelepanu, et alates 01.01.2013 on elatise miinimumsuuruseks 160 eurot. Kostjalt väljamõistetud summa ei erine oluliselt eelnimetatud summast. Kuivõrd apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, siis apellatsioonimenetluse kulud jäävad apellandi kanda.
(7)6 Mare Merimaa Ande Tänav Ülle Jänes
(7)7