KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Maie Seppo Otsuse tegemise aeg ja koht
- aprill 2013, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number Tsiviilasi 2-13-10805 Tsiviilasja hind 3 500 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja ME(isikukood XXX, elukoht XXX) Asja läbivaatamine Kohtuistungil 23.04.2013 ME hagi KE vastu abielu lahutamise nõudes Kostja KE(isikukood XXX, elukoht XXX) RESOLUTSIOON
- Hagiavaldus rahuldada.
- Lahutada ME (isikukood XXX) ja KE(isikukood XXX) vahel Rapla Maavalitsuses sõlmitud abielu, mille kohta on koostatud abielukt nr XXX.
- Jätta Kaire Eule abielu ajal kantud perekonnanimi E.
- Abielu lõpeb kohtus abielu lahutamise korral päeval, millal kohtuotsus jõustub.
- Poolte menetluskulud jätta poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsus edasikaebamisele ei kuulu. Hageja nõue, hagiavalduse aluseks olevad asjaolud Poolte abielu sõlmiti XXX Rapla Maavalitsuses, mille kohta on koostatud abieluakt nr XXX. Hageja palub poolte abielu lahutada, kuna poolte abielulised suhted on pöördumatult lõppenud. Poolte kooselu lõppes 2009 aastal ja kostja kolis tagasi Eestisse. Poolte abielust on sündinud neli last, kes elavad kõik hageja juures Soome Vabariigis. Pooled kasvatasid koos ka 23.09.2001 sündinud kostja poega, kes samuti elab käesoleval ajal hageja juures. Pooled leppisid kokku, et lapsed jäävad hageja juurde elama. 23.04.2013 kohtuistungil jääb hageja hagiavalduse juurde ja palub abielu lahutada. Kostja seisukoht Kostja on 23.04.2013 kohtuistungil abielu lahutamisega nõus. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, kuulanud 23.04.2013 kohtustungil ära hageja ja kostja ning hinnanud kõiki tõendeid kogumis, leiab, et hagi tuleb rahuldada. Rahvusvahelise eraõiguse seaduse (REÕS) § 60 lg 1 kohaselt abielu lahutamisele kohaldatakse käesoleva seaduse §-s 57 nimetatud õigust lahutusmenetluse alustamise ajal. REÕS § 57 lg 2 kohaselt, kui abikaasadel on elukoht eri riikides, kuid neil on ühine kodakondsus, määratakse abielu üldised õiguslikud tagajärjed selle riigi õigusega, mille kodanikud nad on. Käesoleval juhul on hagejal Eesti kodakondsus ja ta elab Soome Vabariigis. Kostjal on Eesti kodakondsus ja elab Eesti Vabariigis. Seega kuulub kohaldamisele Eesti perekonnaseadus. Perekonnaseaduse (PKS) § 63 kohaselt abielu lõpeb, kui abikaasa sureb või kui abielu lahutatakse. PKS § 65 lg 2 alusel abielu lahutatakse kohtus, kui abikaasad vaidlevad abielu lahutamise või lahtutusega seotud asjaolude üle või kui perekonnaseisuasutus ei ole pädev abielu lahutama. PKS § 67 lg 1 kohaselt võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Tulenevalt PKS § 67 lg 2 abielusuhete lõppemist eeldatakse, kui abikaasad on elanud vähemalt kaks aastat eraldi. Kuna hageja elukoht ei ole Eestis, siis on käesoleval juhul võimalik poolte abielu lahutamine üksnes kohtus. Hageja ei pea abielu jätkamist võimalikuks, kuna poolte abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Hageja ja kostja kinnitasid 23.04.2013 toimunud kohtuistungil kohtule, et nad soovivad abielu lahutada. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et poolte abielusuhted on pöördumatult lõppenud ning poolte kooselu taastamine ei ole võimalik. Abielulist kooselu pooltel enam ei ole, pooled elavad eri riikides, kumbki pool ei soovi abielu jätkata ning seega tuleb abielu lahutada. Nimeseaduse § 11 lg 1 kohaselt abielu lahutamisel taastatakse isiku avalduse alusel tema varem kantud perekonnanimi, muidu säilib isiku abielu ajal kantud perekonnanimi. 23.04.2013 toimunud kohtuistungil soovib kostja jätta endale abielu ajal kantud perekonnanimi E. TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Seega tuleb poolte menetluskulud jätta kummagi poole enda kanda. TsMS § 630 lg 2 kohaselt ei või apellatsioonkaebust esitada, kui mõlemad pooled on apellatsioonkaebuse esitamise õigusest kohtule tehtud avalduses loobunud. Pooled loobusid 23.04.2013 kohtuistungil apellatsioonkaebuse esitamise õigusest ning vastavalt poolte kokkuleppele käesolev kohtuotsus edasikaebamisele ei kuulu. /allkirjastatud digitaalselt/ Maie Seppo kohtunik 2
🔗 Ametlikule allikale
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.