Obsah (4)

§ 22§ 1§ 29§ 150

KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Ruth Sild Määruse tegemise aeg ja koht 07. mai 2013 Haapsalu kohtumaja Tsiviilasja number 2-12-13082 Tsiviilasi OÜ Paadikuur väljakuulutamiseks Menetlusosalis

§ 22

lg 5 peab ajutine haldur esitama võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuste kohta ning märkima, kas maksejõuetuse põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu, raske juhtimisviga või muu asjaolu. PankrS § 28 lg 2 kohaselt loetakse raskeks juhtimisveaks juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani liikme poolt oma kohustuse rikkumist tahtlikult või raske hooletuse tõttu. 8.

1. Ajutine haldur on arvamusel, et võlgnik on maksejõuetu kuna võlgniku suutmatus rahuldada võlausaldajate nõudeid ei ole tulenevalt võlgniku majanduslikust olukorrast ajutine. Võlgnikul puudub sisuliselt igasugune vara, samas on võlgnikul teadaolevaid kohustusi vähemalt summas 47 782,66 eurot, millest tulenevalt võlgniku vara ei kata võlgniku kohustusi. Võlgniku omanikud on teavitanud, et võlgniku majandustegevuse jätkamiseks puudub perspektiiv. 8.
2. Võlgnik toob oma seletuses maksejõuetuse põhjuste kohta välja, et maksejõuetuse põhjuseks on võlgnikust mittesõltuv õnnetusjuhtum, so 25.02.2012 toimunud tulekahju, milles hävis kogu võlgniku vara ja millest tulenevalt tekkisid võlausaldajad, kelle nõudeid võlgnik rahuldada ei suuda. 8.
3. Suurem osa võlgniku kohustustest on tekkinud pärast 25.02.2012 aset leidnud tulekahju. Võlgniku poolt viidatud kohustus Toomas Tikka ees on võlgniku arvamusel suures osas vaieldav ja sellest tulenevalt ei ole võlgnik seda täitnud. Nimetatust tulenevalt ajutine haldur nõustub võlgniku poolt toodud põhjendusega maksejõuetuse tekkimise osas. Asjaolusid, mis viitaksid, et võlgniku maksejõuetus oleks ilmnenud juba varem, ajutise halduri hinnangul ei leidu. 8.
4. Samas märgib ajutine haldur, et maksejõuetuse põhjuseks oleva 25.02.2012 toimunud tulekahju tekkepõhjused on ebaselged. Samuti toimub asjas kriminaalmenetlus, mille käigus on võimalik tuvastada lõplikud tekkepõhjused ja asjaolud, millest võiksid ilmneda 6 teoreetilised võimalused esitada kahjunõue hoolsuskohustuse täitmata jätmise tõttu juhatuse liikme vastu. 8.
5. Ajutise halduri hinnangul on samuti üheks maksejõuetuse tekkimise põhjuseks asjaolu, et võlgnik ei ole ettevõtte vara kindlustanud võimalike õnnetusjuhtumite suhtes. Kuivõrd on sellisel juhul tegemist võlgniku juhatuse liikme poolt käibes vajaliku hoole järgimata jätmisega, on võimalik analüüsida edasises pankrotimenetluses, kui kohus võlgniku suhtes pankroti välja kuulutab. 8.
6. Ajutine haldur on seisukohal, et maksejõuetuse põhjuseks on muu asjaolu PankrS § 22 lg 5 mõistes. IX. ANDMED TAGASIVÕITMISE JA TAGASINÕUDMISE VÕIMALUSTE KOHTA 9.
7. Ajutine haldur ei ole võlgniku arvelduskonto väljavõtete ega muude dokumentide põhjal tuvastanud võlgniku poolt tehtud tehinguid või sõlminud kokkuleppeid, mis annaksid selgelt alust nende tagasivõitmisele. Pärast 25.02.2012 arveldusarvelt väljavõetud sularaha osas on võlgniku esindaja esitanud kassa väljamineku orderid ja kirjaliku selgituse (lisa 7). Võlgniku esindaja on esitanud selgituse, et summas 1 080,00 eurot on olnud OÜ Pinkerton poolt tehtud ettemaks tööde teostamiseks, mis on OÜ Pinkerton vaikival nõusolekul üle antud MTÜ-le Puulaevaselts Vikan, kes on tegelik tööde teostaja. Ajutine pankrotihaldur on seisukohal, et selget tagasivõitmise või tagasinõudmise võimalust nimetatud tehingus ei leidu. Samas on edasises menetluses võimalik analüüsida sellise tehingu otstarbekust ja asjaolusid. X. LÕPPJÄRELDUSED 10.
8. Ajutise halduri hinnangul on võlgnik maksejõuetu. Võlgnik tunnistab pankrotiavalduses ka ise maksejõuetust.

§-ile 31 lg 4 kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on on maksejõuetu. 10.2.

§-ile 29 lg 1 kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Lg 2 kohaselt võib kohus lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Lg 3 kohaselt kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa. 10.

1. Kuna võlgnikul puudub vara menetluse jätkamiseks ja selgeid tagasivõitmise võimalusi ei ole, leiab ajutine haldur, et pankroti väljakuulutamine ei ole põhjendatud ning menetlus tuleks lõpetada raugemisega. Juhul kui pankrotiavalduse esitanud võlgnik või keegi võlausaldajatest, võlgnik ise või kolmas isik soovib siiski menetluse kulusid kanda, on võimalik pankrot välja kuulutada. 7 10.
2. Ajutise halduri hinnangul Ametlikes Teadaannetes avaldatavas kuulutuses võiks kohaseks deposiidi summaks pidada 2000 eurot. 10.
3. Samas juhul kui keegi eelnimetatud isikutest tasub deposiiti pankrotimenetluse kulude katteks kohtu määratud summa ja kohus kuulutab välja võlgniku pankroti, olen nõus jätkama võlgniku pankrotihaldurina. Kohtu seisukoht Kohus, kuulanud ära võlgniku esindaja seletuse, ajutise pankrotihalduri seisukoha ja uurinud kirjalikke tõendeid, leiab, et on põhjendatud pankrotimenetluse lõpetamine raugemise tõttu. Võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks. Pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) § 29 lg 1 kuni 3 kohaselt kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Kohus võib lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa. 08.06.2012 kohtumäärusega andis kohus võlausaldajatele, võlgnikule ja kolmandatele isikutele 30 päeva aega 2000 euro tasumiseks kohtu deposiiti pankrotimenetluse kulude katteks. Väljavõte kohtumäärusest on avaldatud 08.06.2012 väljaandes Ametlikud Teadaanded. Viimane päev raha tasumiseks kohtu deposiiti oli 09.07.
4. Kohtu määratud ajaks ja kuni käesoleva ajani ei ole keegi kohtu deposiiti tasunud kohtu määratud summat Paadikuur OÜ pankrotimenetluse kulude katteks. Ajutise halduri aruande kohaselt on võlgnikul on kohustusi 47 782,66 euro eest. Suuremad võlausaldajad on K. M. 21 218,66 euro, J. R. 10 000 euro, T. T. 8 500 euro ja A. I. 5 000 euroga. Võlgnikul puudub kinnisvara. Võlgniku ainuke teadaolev vara on arvelduskontol olev 8,71 eurot. Kohus nimetatud seisukohaga täies ulatuses ei nõustu. Kohus, olles tutvunud kriminaalasja nr 12750000011 materjalidega, leiab, et mitte kõik võlgniku ja ajutise halduri poolt ajutise halduri aruandes näidatud võlgniku kohustused ei ole tegelikkuses võlgniku kohustused. Kohtule on esitatud eksitavaid andmeid. Kohus on tutvunud kriminaalasja nr 12750000011 toimikuga PankrS § 3 lg 3 alusel, mis sätestab, et pankrotiasja menetlev kohus peab omal algatusel võtma tarvitusele abinõud, et selgitada välja asjaolud, millel on pankrotimenetluse seisukohalt tähtsust, ja korraldama selleks vajalike tõendite kogumise. Eeltoodud sätte alusel on kohus käesoleva tsiviilasja materjalide juurde võtnud koopiatena osad kriminaalasjas tunnistajate ja kannatanute poolt antud ütlused ning dokumendid. Võlgniku pankrotiavalduses ja ajutise halduri aruandest tuleneb üheselt, et võlgnik kasutas oma majandustegevuseks Tallinna mnt 83 Uuemõisa alevikus Ridala vallas Läänemaal asuvat 8 Ridala vallalt renditud ehitist. Võlgnik ei ole kordagi kohtule avaldanud, et tegelikult oli hoones ka kaasüüriline K. M. Asjaolu, et kaasüüriliseks oli K. M., on tõendatud kriminaalasjas nr 12750000011 asjatundja arvamusega tulekahju tekkepõhjuste kohta /tl 118/, kus Kiur Mölder on menetlusbüroo juhtivinspektor V. I. avaldanud, et tema kui kaasüürilise kahjuks tulekahju tagajärjel on 21 218,66 €, seoses jaht „Dago“ kahjudega. K. M. poolt 28.02.2012 antud seletusega /tl 121122/ on tõendatud, et K. Mölder rentis Tallinna mnt 83 asuvat hoonet alates
5. septembrist
6. Samast ajast teostas K. M. oma jahti „Dago“ remonti Tallinna mnt 83 hoones. Kriminaalasja materjalide hulgas on mitteeluruumi rendileping, mille osapoolteks on Ridala Vallavalitsus ja FIE K. M.. Rendilepingu objektiks on Tallinna mnt 83 asuva laohoone suletud netopindalaga 250 m 2 /tl 123-126/. Kannatanu K. M. ülekuulamisest nähtub, et ta kasutas kuuri oma jahi hoidmiseks, samuti puidutööde ja paadiremondi tegemiseks. Kuuri teist osa kasutas Vaido Viiluste. Kuur oli tinglikult jagatud pikki pooleks /tl 128/. Kannatanu A. T. ütluste kohaselt hoidis K. M. oma Jahti Dago kuuris umbes 2004 aastast alates. Jahti remontisid nad koos K. M.. Kuuri teist osa rentis Valdo Viiluste ja pärast tema surma kasutas seda tema poeg Vaido Viiluste /tl 132/. Kannatanu A. I. ütluste kohaselt ei viinud ta oma purjepaati FolkBoat purjetähisega EST-12 remonti firmasse, vaid eraisikule Vaido Viilustele. Kokkulepe paadi remontimiseks oli eraisikuga. Remondi eest tasus A. I. ettemaksuna 1500 eurot ja 500 eurot kandis Vaido Viiluste ema pangaarvele detsembris
7. Kokku on tasunud Vaido Viilustele 2000 eurot. Kinnitab, et tal on Vaido Viilustega sõlmitud kirjalik leping aprillis 2012, et Vaido Viiluste tasub talle 5000 eurot /tl 134-136/. Kriminaalasja materjalide hulgas on kokkulepe hüvitise maksmiseks seoses Folkboat „Kati“ hävimisega põlengus /tl 137/. Kriminaalasja materjalide hulgas on kuriteoteade, milles J. R. on esitanud kahjunõude summas 14 025 eurot /tl 138-139/ ja jahi remondileping koos remonditingimustega ning maksekorraldus ja kindlustuspoliis /tl 141-155/. Nimetatud tõenditega on tõendatud, et võlgniku ja J. R. vahel oli sõlmitud jahi remondileping. Kohus on seisukohal, et arvestades kriminaalasjas kogutud tõendeid ning asjaolu, et kriminaalmenetluse lõpetamise määrust on jõustunud, ei ole põhjendatud arvata Paadikuur OÜ kohustuste hulka võlgniku ja ajutise halduri poolt märgitud võlgniku kohustusi K. M. ees summas 21 218,66 eurot ja A. I. ees summas 5000 eurot. FIE Kiur Mölder oli rendipinna kaasrentnik ja hoidis oma jahti Dago Tallinna mnt 83 vähemalt septembrist
8. Kohtule ei ole esitatud mitte ühtegi tõendit jaht Dago seotuse kohta OÜ-ga Paadikuur. Samuti ei ole kohtule esitatud tõendeid, et OÜ Paadikuur on süüdi K.M. kahju tekkimises. A. I. ütluste kohaselt ei ole ta oma purjepaati toonud remonti Paadikuur OÜ-sse, kokkulepe oli tal eraisik Vaido Viilustega. Remonttööde eest raha maksmine Vaido Viilustele isiklikult ja Vaido Viiluste ema arveldusarvele kinnitab samuti, et OÜ Paadikuur ei olnud kohustusi A. I. ees. V. Viiluste ja A. I. vahel sõlmitud kirjalik kokkulepe kinnitab, et tegemist oli kahe eraisiku vahelise tehinguga. Kohtule ei ole esitatud tõendeid, et OÜ Paadikuur on süüdi A. I. kahju tekkimises. Kohus ei pea võimalikuks arvata eraisik Vaido Viiluste kohustusi võlausaldajate ees OÜ Paadikuur kohustusteks. Tõendatud on, et OÜ Paadikuur on kohustus Ridala valla ees summas 64 eurot. J. R. ees summas 14 025 eurot, M. L. ees summas 3000 eurot ning vaieldav kohustus T. T. ees summas 8500 eurot. 9 Ajutises pankrotimenetluses ei ole tuvastatud selgelt vara tagasivõitmise ja vara tagasi nõudmise võimalusi. Samas on kriminaalasjas üle kuulatud kannatanu M. L. väitnud, et tasus Vaido Viiluste kätte sularahas 1000 eurot ja Kaire Viiluste pangaarvele mootorpaadi remondi eest 1200 eurot. Mootorpaat viidi remonti OÜ-sse Paadikuur. M. L. on esitanud hagiavalduse 3000 euro nõudes kriminaalasjas nr
9. Kannatanu ütlustest tuleneb, et tegemist on paadi hävimisel tekkinud kahjuga. 3200 eurot on Vaido Viiluste kinnitusel ta saanud eraisikuna materjalide ostmiseks /tl 181/. Eeltoodu alusel on tõendatud, et võlgniku on kohustusi vähemalt summas 17 089 eurot ja kui arvestada ka vaieldava kohustusega T. T. ees, siis 25 589 euro eest. Võlgnikul on vara 8,71 eurot.

§ 1

lg 2 võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohus leiab, et olukorras, kus võlgniku majandustegevus on lõppenud, kohustusi ei ole suudetud täita, on võlgnik maksejõuetu ja see ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Võlgniku tervendamise võimalust ei esine. Kohus nõustub ajutise pankrotihalduri aruandes toodud seisukohaga, et pankrotimenetlus tuleb lõpetada pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Kohus nõustub ajutise pankrotihalduri seisukohaga, et maksejõuetuse tekkimise põhjuseks muu asjaolu pankrotiseaduse § 22 lg 5 mõttes. Rasket juhtimisviga ei ole tuvastatud, mis oleks põhjustanud võlgniku maksejõuetuse pankrotiseaduse § 28 lg 2 mõttes. Ametlikes Teadaannetes tuleb avaldada pankrotimenetluse lõpetamise teade

§ 29lg 4. Pankr

S § 29 lg 8 järgi kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused. Dokumentide hoidjaks tuleb vastavalt Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 46 alusel määrata tema nõusolekul Paadikuur OÜ seaduslik esindaja Vaido Viiluste. Pankrotimenetluse kulud

§ 150lg. 4 otsustab kohus pankrotimenetluse raugemise korral pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. Pankr

S § 23 lg 1 kuni 3 kohaselt ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot. Ajutise halduri poolt kohtule esitanud taotluse kohaselt on ajutisel halduril kulunud käesolevas pankrotimenetluses 12 tundi. Ajutise halduri tunnitasu suuruseks on 70 eurot tunnis. Ajutise halduri tasu on 840 eurot. Ajutise halduri kulud on 100,90 eurot. Tasule ja kuludele lisandub käibemaks summas 188,18 eurot. Tasu palub ajutine haldur välja mõista OÜ Advokaadibüroo Kraavi&Partnerid OÜ arveldusarvele nr 221050996778. 10 Kohus leiab, et ajutise halduri poolt taotletav tasu on mõistlik ja vastab halduri poolt tehtud tööle ja kvalifikatsioonile. PankrS § 23 lg 4-6 sätestavad, et kui võlgniku avalduse alusel alustatud pankrotimenetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks). Kohus ei määra ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamist riigi vahenditest, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik on maksnud kohtu deposiiti ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste katteks kohtu poolt määratud summa. Kohus võib ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Ajutises pankrotimenetluses on tuvastatud, et võlgnikul on vara 8,71 eurot. Ajutine haldur on esitanud taotluse 397 eurot välja mõista riigi vahenditest ja 732,08 eurot välja mõista võlgnikult. Nimetatud taotlus tuleb rahuldada. Ruth Sild /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 11