← Eesti

3-11-2009/136

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtukooseis Kohtunik Tiina Pappel Otsuse tegemise aeg ja koht 16. aprillil 2012. a, Tallinnas Haldusasja number 3-11-2009 Haldusasi OÜ Erkk

§ 4

lg 1 kohaselt peab metsamaterjali veoks üleandmisel üleandja vedajale tõendama metsamaterjali valdamise seaduslikkust ja vedaja selles veenduma. Metsamaterjali valdamise seaduslikkust tõendavateks dokumentideks on: 1) raieõiguse või metsamaterjali võõrandamise või muu eraõiguslik leping või suulise lepingu sõlmimise korral kirjalik akt; 2) kinnisasja asukohajärgse Keskkonnaministeeriumi maakonna keskkonnateenistuse raiet lubava märkega metsateatis; 3) isikut tõendav dokument.

§ 4

lg 2 sätestab, et kui metsamaterjali omanik ja vedaja on erinevad isikud, siis peab metsamaterjali vedajal veol väljaspool metsamaterjali omaniku kinnistut avalikult kasutatavatel teedel „Teeseaduse“ § 4 tähenduses kaasas olema metsamaterjali omaniku antud metsamaterjali sortimenti, kogust ja kuuluvust tõendav veoseleht.

§ 5

lg 1 kohaselt sisaldab veoseleht andmeid metsamaterjali päritolu, veose lähte- ja sihtkoha, metsamaterjali omaniku, veoki ja veokijuhi ning metsamaterjali saaja kohta.

§ 5

lg 2 kohaselt vormistatakse veoseleht iga koorma kohta eraldi, välja arvatud § 5 lõikes 3 toodud tingimustel.

§ 5

lg 3 kohaselt võib metsamaterjali vedu samale saajale samast lähtekohast samasse sihtkohta toimuda ühe veoselehe alusel juhul, kui sellele märgitakse andmed antud veoselehe alusel kõikide koormate lähetamise ja vastuvõtmise kohta ja kui vedu toimub kümne järjestikuse kalendripäeva jooksul. Seega on veokijuhtide ütluste hindamisel oluline tuvastada ka seda, kas viimased veendusid metsamaterjali valdamise seaduslikkuses ehk tutvusid metsamaterjali võõrandamise lepingu, metsateatise ja metsamaterjali valdaja / omaniku esindaja isikut tõendava dokumendi ning neile allkirjastamiseks esitatud veoselehega või mitte.

  1. Tunnistaja A K andis kriminaalmenetluses ütlused, mille kohaselt ei olnud ta kindel, kas ta veoselehtedele märgitud lähtekohtadest vedusid tegi. Reiu platsi kohta väitis tunnistaja esmalt, et on sealt küll metsamaterjali peale võtnud, kuid ei oska öelda, kas ka vedanud; seejärel ei osanud aga öelda, kas tõi sealt endale materjali või tegi kellelegi teisele teenust. Tunnistaja kinnitusel tema lähtekohti ei kontrollinud ning veoselehed olid alati eeltäidetud, st. veose lähtekoht ette kirjutatud. Tunnistajale esitatud 36 veoselehest vaid kahe puhul (0322 ja 0358) kinnitas tunnistaja, et veoselehel olev allkiri on tema kirjutatud; ülejäänud veoselehtede puhul ei olnud tunnistaja allkirjas kindel või leidis, et allkiri ei ole tema kirjutatud (vastustaja seletuse lisa 367). 20.03.2012 toimunud kohtuistungil kinnitas tunnistaja, et veoselehti võisid allkirjastada ka P. M või K. N ning kinnitas, et mingil määral ta lähtekohti võrdles ning ebakõlasid veoselehtedel ei 9 tuvastanud. Puidu päritolu kontrollis ta veoselehe alusel (kd II, lk. 60-61). A. Vi kriminaalmenetluses antud ütluste kohaselt on veoselehtedel nr. 0479, 0473, 0472, 0471 ja 0476 küll tema allkirjad, kuid veoselehtedel lähtekohana kajastatud Reiu laoplatsilt Imaverre ei ole ta
  2. aastal küll metsamaterjali vedanud (vastustaja seletuse lisa 365). 20.03.2012 toimunud kohtuistungil kinnitas A. V vastupidiselt kriminaalmenetluses antud ütlustele, et Reiu platsilt on ta vedusid teostanud, sealhulgas täiesti võimalik, et
  3. aastal ka Imaverre ning veoselehtedel kajastatud lähtekohad on õiged. Samas selgitas tunnistaja, et OÜ Erkki Puit peale veoselehe muid dokumente talle ei andnud, tunnistajat juhendati telefoni teel, kuhu sõita ning veoseleht jäeti erinevatesse kohtadesse (näiteks Piiri baari, kilekotiga puuriida vahele jne). Metsamaterjali valdamise seaduslikkuses ei saa aga tunnistaja arvates pimedas metsas üldse veenduda (kd II, lk. 20-23). R V kriminaalmenetluses antud ütluste kohaselt ei teostanud ta vedu kolme talle kuuest ettenäidatud veoselehe puhul; kahe veoselehe puhul (nr-d 2176 ja 0197) kinnitas tunnistaja, et vedu on teostatud. Ühe veoselehe puhul (nr. 2181) kinnitas tunnistaja, et ta ei ole vedanud puitu veoselehel kajastatud mahus. Ka ei osanud tunnistaja kinnitada, kas ta vedas metsamaterjali just veoselehtedel toodud lähtekohtadest. Seoses Reiu laoplatsiga väitis tunnistaja kindlalt, et ta sealt metsamaterjali OÜ Visorek või OÜ Erkki Puit tellimusel vedanud ei ole. Ka pidas tunnistaja võimalikuks, et talle anti eelnevaks täitmiseks veoseleht, millel oli veo lähtekoht täitmata või ei vastanud tegelikkusele (vastustaja seletuse lisa nr. 375). 20.03.2012 kohtuistungil selgitas tunnistaja, et sai veoselehed oma tööandjalt, veoselehtedel oli lähtekoht täidetud ning tema tööandja S. P selgitas talle, kuidas lähtekohta sõita. Ka kinnitas tunnistaja, et ta on Reiu laoplatsil käinud ja sealt mõned koormad võtnud, kuid millega seoses, seda ta ei mäletanud. Tunnistaja kinnitas, et paar korda andis talle veoselehed ka P. M. Vastuseks küsimusele, kuidas tunnistaja veendus metsamaterjali valdamise seaduslikkuses, kinnitas tunnistaja, et autojuhil muud peale veoselehe vaja ei olnud (kd II, lk. 25-28). R K kinnitas kriminaalmenetluses, et ta ei ole vedanud OÜ-le Visorek kuuluvat metsamaterjali ning nende platsile Savi tänaval ei ole ta kindlasti midagi viinud. Ka ei ütelnud tunnistajale midagi nimi „OÜ Erkki Puit“ ning ta ei olnud Reiu külast metsamaterjali ladustamise platsidelt enda teada metsamaterjali vedanud. Üheteistkümnest veoselehest nelja puhul (0566, 0557, 0292 ja 0323) kinnitas tunnistaja, et sealsed allkirjad on tema kirjutatud; ülejäänute puhul asus aga seisukohale, et tema andmeid ja allkirju on võltsitud (vastustaja seletuse lisa nr. 364). 20.03.2012 kohtuistungil kinnitas tunnistaja, et on Reiu laoplatsil käinud ning on sealt puitu vedanud. Samas tunnistas tunnistaja, et ta ei kontrollinud veoselehtedel olevaid lähtekohti ega võrrelnud neid nendega, kust ta sõitu alustas. Tunnistaja selgitas, et lähtekohad olid veoselehtedel täidetud, tema täitis vaid sihtkoha, auto andmed ning enda nime ja allkirja. Samas võis olla ka juhtumeid, kus keegi teine kirjutas tunnistaja nime ja allkirja veoselehele (kd II, lk. 31-32).
  4. Kohus märgib, et eeltoodud tunnistajate kriminaalmenetluses ning kohtumenetluses antud ütlused on vastuolulised. Kui kriminaalmenetluses kinnitasid A. V, R V ja R K, et ei ole Reiu laoplatsilt metsamaterjali vedanud, siis kohtumenetluses on tunnistajad asunud teistsugusele seisukohale. Ka on tunnistaja A K muutnud kohtuistungil kriminaalmenetluses antud seletust, mille kohaselt ta veose lähtekohti ei kontrollinud, selgitades, et ta mingil määral lähtekohti võrdles ja ebakõlasid veoselehtedel ei tuvastanud. Eeltoodud tunnistajate kriminaalmenetluses ja kohtuistungil antud ütlusi kõrvutades peab kohus siiski usutavamaks isikute kriminaalmenetluses antud ütlusi. Kohus ei pea usutavaks, et isik, kes on
  5. aastal ütlusi andes tunnistanud, et ta Reiu laoplatsilt metsamaterjali vedanud ei ole või lähtekohti ei kontrollinud,
  6. aastal ütlusi andes suudab metsamaterjali vedamist või veose lähtekohtade kontrollimist korraga meenutada. Tunnistajate ütlused kaotavad aja möödudes oma esialgse kaalu, kuna muutuvad isikute tööharjumused ning uue veod jätavad ka mälule oma pitseri. Nii võib olla ka võimalik, et isik, kes kontrolliperioodil Reiu laoplatsilt OÜ Erkki Puit metsamaterjali ei vedanud, võis teha nimetatud platsilt vedusid pärast
  7. aastal kriminaalmenetluses ütluste andmist. Olenemata 10 eeltoodust võib kõigi veokijuhtide ütlustest teha järelduse, et metsaseadusest ja

st tulenevaid nõudeid veose vedamiseks vastuvõtmisel keegi neist ei täitnud ning veoselehtedel olevaid lähtekohti tegelike lähtekohtadega olenemata A K hilisematest ütlustest siiski faktiliselt ei võrrelnud ega kontrollinud. Ilmselt seetõttu ei osanud veokijuhid kriminaalmenetluses selgitada ka veoselehtedel olevaid veoste lähtekohti. Ka möönsid tunnistajad võimalust, et veoselehtedel olevad allkirjad ei ole nende kirjutatud või lähtekohad veoselehtedel õigesti kajastatud, mis samuti kinnitab isikute poolt seadusest tulenevate nõuete täitmata jätmist. Veoselehtedel veokijuhtide allkirjade järgitegemist ning veokijuhtide soovimatust süveneda veoselehtedel kajastatud andmete tõele vastavusse kinnitavad ka A. R’i, J. Mi, A L ning R. Le kriminaalasjas antud ütlused (vastustaja seletuse lisad 369, 370, 374 ning 376). Kohtu järeldust eeltoodud tunnistajate ütluste osas kinnitavad ka Tahkuranna valla Reiu laoplatsi töötajate T A’i, T T’e, V. R’u ja K. M poolt kriminaalmenetluses antud ütlused (vastustaja seletuse lisad 358, 361, 359, 362), mis osundavad üheselt sellele, et OÜ Erkki Puit ega OÜ Visorek Reiu laoplatsil metsamaterjali süstemaatiliselt ei ladustanud. Kuigi T A’i ütlused kinnitavad, et OÜ Visorek ladustas umbes

  1. a suvel laoplatsil ühel korral umbes 100 tihumeetrit metsamaterjali, ilmneb nii tema kui ka teiste töötajate ütlustest selgelt, et rohkem OÜ Visorek metsamaterjali peale- või mahalaadimisi laoplatsil toimunud ei ole.
  2. Kohus möönab, et kaebaja seadusliku esindaja P. M poolt 20.03.2012 kohtuistungil vande all antud seletuse kohaselt ladustatakse Reiu laoplatsil ning Reiu laoplatsi kajastatakse sellise metsamaterjali lähtekohana, mis võib pärit olla hoopis Põlva maakonnast või Valgast (kd II, lk. 14). OÜ Visorek puidu ladustamist Reiu laoplatsil kinnitas kohtuistungil ka OÜ Visorek tegevdirektor A. M, kes joonistas paberile laoplatsi paiknemise skeemi (kd II, lk. 39). Samas märgib kohus, et nimetatud skeem, mille kohaselt asub Reiu laoplats Pärnu-Riia maantee suhtes vasakul, ei ühti tunnistaja maksumenetluses antud seletusega, mille kohaselt asub Reiu laoplats 20 km Pärnust väljas paremat kätt (vastustaja seletuse lisa 342). Seega on tunnistaja ütlused laoplatsi paiknemise kohta vastuolulised. Kuna P. M on käesoleva haldusasja lahendist huvitatud isikuks ning A. M viimasega kooliajast saadik tuttav (vt A. M ütlusi 20.03.2012 kohtuistungil, kd II, lk. 34), tuleb vastuolude korral ülekuulatud tunnistajate ütlustes usutavamateks pidada OÜ-ga Erkki Puit või äriühingu seadusliku esindajaga nii isiklikult kui ka äriliselt mitteseotud isikute ütlusi. Eeltoodud Reiu küla Pudro-Mäe kinnistu (katastritunnus 84801:001:1284) kinnistusregistri väljavõte kinnitab tunnistaja T A’i kriminaalmenetluses antud ütlusi, mille kohaselt rendib kinnistut OÜ Metsagrupp. Nimelt on kinnistule seatud 36 aastaks hoonestusõigus OÜ Metsagrupp kasuks ning kinnistu sihtotstarbeks on tootmismaa. Seega olukorras, kus OÜ Metsagrupp seaduslik esindaja ja töötajad ning OÜ Oks Trading töötaja ei kinnita OÜ Visorek või OÜ Erkki Puit poolt laoplatsil puidu ladustamist, tuleb tõeseks pidada nimetatud isikute ütlusi. Kohus märgib, et eeltoodud isikute ütlustega on vastuolus ka OÜ Written seadusliku esindaja N P ning R T kohtuistungil antud ütlused. Nii kinnitas kohtuistungil R T, et OÜ-l Written oli kirjalik luba ladustada Reiu laoplatsil metsamaterjali, kusjuures koormaid võis olla kümneid (kd II, lk. 57). OÜ Written poolt metsamaterjali üleandmist Reiu laoplatsil kinnitas ka N P (kd II, lk. 46). Samas ei kinnitanud ülekuulamise käigus T A, T T, V. R ega K. M OÜ Visorek ega mõne viimase tehingupartneri metsamaterjali ladustamist Reiu laoplatsil. Nii kinnitab T T selgelt, et Reiu laoplatsile ladustati ainult OÜ Oks Trading ja OÜ Metsagrupp metsamaterjali. T A aga kinnitab, et ta ei ole teadlik ega ole lubanud OÜ-l Visorek Reiu laoplatsi kellelegi edasi rentida ning OÜ-l Visorek oli luba hoida laoplatsil ainult oma metsaveoautosid. T. A’i kinnitusel ei olnud OÜ-l Written õigust Reiu laoplatsil midagi ladustada (vastustaja seletuse lisa 360). Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et väidetavalt metsamaterjali vedanud veokijuhtide kriminaalmenetluses ja kohtumenetluses antud seletused ning maksuhalduri kogutud veoselehed ei kinnita metsamaterjali soetamist metsateatistes 11 näidatud kinnistutelt ega tõenda seega OÜ Visorek ning OÜ Erkki Puit vaheliste tehingute toimumist.
  3. Kohus ei nõustu kaebajaga ka selles, nagu oleks tunnistajatelt võetud kriminaal- või maksumenetluses ütlusi ühekülgselt või puudulikult, millest tulenevalt on rikutud uurimispõhimõtet. Maksuhalduri uurimispõhimõte tuleneb MKS §-st 11, mille kohaselt on maksuhaldur maksude tasumise õigsuse kontrollimisel ja maksusumma määramisel kohustatud arvestama asjas tähendust omavaid, sealhulgas nii maksukohustust suurendavaid kui ka vähendavaid asjaolusid (lg 1). Maksude tasumise õigsuse kontrollimisega seotud toimingute sooritamise vajaduse, toimingute liigi ja ulatuse otsustab maksuhaldur, kes kogub ka asja otsustamiseks vajalikke tõendeid. Maksuhaldur ei ole maksustamise seisukohast tähendust omavate asjaolude väljaselgitamisel seotud ainult menetlusosalise esitatud taotluste ja tõenditega (lg 2). Kohus on tunnistajate ütlustega tutvudes seisukohal, et ütlusi on võetud süsteemselt ja põhjalikult ning need on asjas järelduste tegemiseks piisavad. Kohtumaterjalidest ei nähtu, et kaebaja oleks taotlenud maksumenetluses täiendavate veokijuhtide või veokijuhtide korduvat ülekuulamist. Ka loobus kaebaja kohtumenetluses osade veokijuhtide tunnistajatena ülekuulamisest. Eeltoodust lähtudes on kohus seisukohal, et kaebaja etteheide vastustajale uurimiskohustuse rikkumise osas seoses kriminaalmenetluses veokijuhtide väidetava valikulise ülekuulamisega on põhjendamatu. II Veoselehtedel kajastatud ebaõigete andmete võimalikud põhjused
  4. Kaebaja ei ole kohtumenetluses seadnud kahtluse alla maksuhalduri poolt tuvastatud asjaolu, et teatud juhtudel veoautojuhtide nimed ja ka vedusid sooritanud autode andmed ei saanud olla õiged. Samas on kaebaja seisukohal, et selliseid minetusi ei saa seostada P. M isikuga, kuna veoselehed pidi osas, mis kajastab eeltoodud andmeid, täitma veoautojuht. Ka leiab kaebaja, et Eesti Vabariigi rahvastikuregistris mittekajastatud isikute ning ARK-is mitteregistreeritud andmete sattumine veoselehtedele võis olla seotud autojuhtide võimaliku sooviga mitte kajastada enda sõidukit ja nime juhul, kui teeniti n-ö. mustalt. Andmed vedude kilometraažide ja tegelike vahemaade erinevuste kohta on kaebaja arvates tingitud aga lihtsast eksimusest või hooletusest kilomeetrite arvestamisel ja kajastamisel. Ebaõiged lähtekohad võivad olla aga tingitud veoselehtedele autojuhi eksitusest veoselehe valikul.
  5. Kõigepealt märgib kohus, et kaebaja väide, nagu oleks veoselehti veoautojuhte puudutavad osas täitnud vaid veoautojuht, ei ole kooskõlas nii kaebaja seadusliku esindaja vande all antud seletuse kui ka OÜ Erkki Puit töötaja K. N ning veoautojuhtide ütlustega. Nii selgitab kaebaja seaduslik esindaja P. M 20.03.2012 kohtuistungil: „Auto ja autojuhi andmed täidab reeglina autojuht ja allkirjastab veoselehe teades, et metsamaterjal on seaduspärane ja kõik on korrektne. On ka neid veoselehti, kus autojuhi andmeid olen täitnud mina või K. N. Neid on täitnud ka R M. Aga allkirjastab siiski autojuht. Võib olla ka selliseid veoselehti, kus autojuht on palunud enda eest mul see allkirjastada. Sellisel juhul kirjutan enda allkirja alla“ (kd II, lk. 12). OÜ Erkki Puit logistik K. N avaldas kohtuistungil vastuseks kohtu küsimusele „kas teie täitsite veoselehtedel vahest ka andmeid autojuhtide kohta? Kas kirjutasite nende eest ka allkirju?“, et ta tegi seda korduvalt nii selleks, et autojuhil mugavam oleks kui ka igavusest. Ka ei mäletanud K. N, et keegi autojuhtidest oleks kunagi protesteerinud. Ühtlasi tunnistas K. N kohtuistungil 13 veoselehe puhul seda, et auto andmed ning autojuhi andmed on veoselehele tema kirjutatud; 12 juhul möönis tunnistaja veoselehel autojuhi allkirja lahtri täitmist (kd II, lk. 63-66). Asjaolu, et veokijuhi allkiri ei olnud tihti veokijuhi enda kirjutatud, kinnitavad ka kohtumenetluses ülekuulatud veokijuhid (vt A K ja R K kohtumenetluses antud ütlused). Ka ei ole ükski kriminaal-, maksu- või kohtumenetluses üle kuulatud autojuht tunnistanud seda, et ta oleks 12 teadlikult või kogemata kajastanud veoselehel kas enda isiku või veoki osas ebatäpseid või eksitavaid andmeid.
  6. Kaebaja väide veokijuhtide võimalikust soovimatusest kajastada veoselehel enda sõidukit ja nime seoses nn mustalt teenimisega on paljasõnaline. Enamik veokijuhte tegi vedusid mõne äriühingu töötajana. Nii näiteks kinnitas A K kohtuistungil, et teostas kaebajale vedusid vaid OÜ Vivaro nimel, mitte isiklikult (kd II, lk. 61). R V on kriminaalmenetluses antud ütluste kohaselt alates
  7. a suvest OÜ Raja KT autojuht (vastustaja seletuse lisa nr. 375); R K töötab FIE E. S juures metsaveoautojuhina (vastustaja seletuse lisa nr. 364); J. M ja R. L on OÜ Prenton metsaveoautojuhid (vastustaja seletuse lisa nr 370 ja 376); A. L töötas kontrollitud perioodil OÜ Rar Trans autojuhina (vastustaja seletuse lisa nr. 374). Kohtuistungil väitis kaebaja seaduslik esindaja, et veokijuhtidel oli võimalik teha nn musti otsi juhtkonna teadmata (kd II, lk. 14). Kohus ei pea siiski võimalikuks, et tööandjad ei pidanud arvestust või fikseerinud veokite spidomeetri näite ega kütuse kulu, võimaldades veokijuhtidel kasutada oma aega ning äriühingu ostetud kütust endale lisaraha teenimiseks. Ka selgitas kaebaja seaduslik esindaja kohtuistungil, et transpordi tellimine toimub firmade või nende juhtkonna vahendusel (kd II, lk. 13). Seega ei saanud veokijuhid teha vedusid juhtkonna teadmata. Eeltoodust tulenevalt ei saa kohus usutavaks pidada P. M kohtuistungil antud seletust, mille kohaselt Põlvast Reiu laoplatsini saab autojuht tasu minu käest ja Reiust ladudeni või Imaverre läheb ametliku arve alusel (kd II, lk. 14). Kaebaja väide, et ebaõiged lähtekohad veoselehtedel võivad olla tekkinud autojuhi eksitusest veoselehe valikul, on samuti ebausutav. Veokijuhtide ütlused kinnitavad, et neile anti OÜ Erkki Puit poolt reeglina juba eeltäidetud veoselehed. Nagu ilmneb veokijuhtide ütlustest, võisid veoselehed olla konkreetses eelnevalt kokkulepitud asukohas – näiteks metsas riida vahel või traktoristi käes (vt A. Vi ütlused vastustaja lisa nr. 365) või andis need üle konkreetne inimene. Nii näiteks selgitab veokijuht A. L: „Alati oli keegi nende esindaja metsas, kes näitas siis täpse koha ja andis ka veoselehed“ (vastustaja lisa nr. 374). R V kinnitusel andis veoselehed talle oma firmas inimene, kes metsatöid jagas (kd II, lk. 25). Ühtlasi ei saanud veokijuht teostada mitut erinevat vedu korraga. Seetõttu on kaebaja väide veokijuhtide väidetavatest korduvatest eksimustest veoselehtede valikul otsitud ning paljasõnaline. 35.

§ 5

, mis näeb ette

vormistamise, ei täpsusta, kelle poolt mingid

lahtrid tuleb täita. Samas sätestab

§ 5

lg 4, et veoseleht vormistatakse kolmes eksemplaris, millest esimene kuulub metsamaterjali omanikule, teine saajale ja kolmas vedajale.

§-st 5 tuleneb ka metsamaterjali omaniku kohustus, pidada väljastatud veoselehtede kohta arvestust (lg 5) ning metsamaterjali omaniku ja saaja kohustus säilitada veoselehte pärast vedu seitse aastat (lg 6). Seega oleks kaebaja seaduslik või volitatud esindaja piisava tähelepanu ja hoolikuse korral pidanud avastama ka veoselehtedel kajastuvad võimalikud ebatäpsused. See, et ta seda ei teinud, ei pruugi käesoleval juhul tähendada ainult eksimust või hoolsuskohustuse rikkumist, kuigi tuleb tõdeda kaebaja esindajate ilmset hooletust vedajate andmete kontrollimisel (vt K. N kohtuistungil antud ütlusi, mille kohasel ta OÜ Erkki Puit logistikuna kunagi autojuhilt dokumenti ei küsinud ega tuvastanud, kas tellitud auto on õige – kd II, lk. 64, 66 ning P. M vande all antud seletust: „Minu jaoks isik, kes on rooli taga, ei seondu firmaga mulle esitatud arvega. Mul on täiesti ükskõik, kes roolis istub. /…/ Kuna mina isikutuvastusi ei ole teinud …“, kd II, lk. 16), vaid võib tõendeid kogumis hinnates tähendada ka veoselehtedel olevate andmete tahtlikku ebaõiget kajastamist. Viimast järeldust toetab ka asjaolu, et kriminaalmenetluses ei kinnitanud ega mäletanud veokijuhid olulises osas vedude toimumist vastavalt veoselehtedel märgitule. III A. M ja P. M ütlustes sisalduvad vastuolud 13

  1. Maksuotsuses tuvastas maksuhaldur vastuolud P. M ja A. M metsamaterjali mõõtmiste ja aktide koostamise osas antud ütlustes. Maksuotsusest nähtuvalt selgitas P. M maksumenetluses, et tema mõõtis OÜ-lt Visorek ostetud metsamaterjali laoplatsidel üle ning mõõtmistulemused kajastuvad aktides (vastustaja seletuse lisa nr. 3). A. M ütluste kohaselt materjali ülemõõtmisi ei toimunud, kuna see ei olevat tavapärane (vastustaja seletuse lisa nr. 342). Ka erinesid isikute ütlused metsamaterjali üleandmise-vastuvõtmise aktide koostamise osas. Nii kinnitas P. M, et tema koostab aktid (vastustaja seletuse lisa nr. 3); A. M aga, et aktid koostas OÜ Visorek kontoris sekretär-asjaajaja (vastustaja lisa nr. 342) (maksuotsuse lk. 32). Kaebaja arvates on maksuhalduri tuvastatud vastuolud A. M ja P. M ütlustes formaalset laadi ega tõenda reaalsete tehingute puudumist. Maksuhaldur asus aga maksuotsuses isikute vastuoluliste ütluste põhjal seisukohale, et faktiliselt ei ole tehingu osapooled metsamaterjali üle andnud ega akte koostanud ning vastuolud seletustes tõendavad reaalsete tehingute puudumist OÜ Visorek ja OÜ Erkki Puit vahel.
  2. Kohus on seisukohal, et tehinguid teinud äriühingute esindajate seletustes esinevaid vastuolusid tehingute toimumise faktiliste asjaolude kohta saab pidada formaalset laadi vastuoluks juhul, kui ütlustest nähtub, et tehingute tegemisel puudus kindel seaduspära ning metsamaterjali ülemõõtmised ja aktide vormistamised võisid sõltuda konkreetsetest asjaoludest. 21.03.2012 toimunud kohtuistungil andis A. M varasemast teistsugused ütlused, selgitades, et puidu koguste ülemõõtmine toimus ning andmed selleks tulid traktoristilt või firmalt, kelle traktor metsast puidu välja vedas või saemehelt, kes puitu lõikas (kd II, lk. 35). Ka selgitas A. M: „/…/ kui traktor veab puidu välja, siis käiakse paberiga ja mõõdetakse puude diameetrid ja tabeli alusel lüüakse kõik kokku. Kui aga nagunii läheb puit saekaatrisse, siis parem ootan nende täpsema mõõtmistulemuse ära“ (kd II, lk. 36). Ka selgitas tunnistaja erinevalt varem maksuhaldurile antud seletusest, et tema annab üle arve ning üleandmise akti koostab OÜ Erkki Puit (kd II, lk. 36). Seega tuleb nentida, et tunnistaja A. M on kohtuistungil andnud teistsuguseid ütlusi kui varasemas maksumenetluses ning tunnistaja uued ütlused metsamaterjali üleandmisevastuvõtmise aktide koostamise kohta on kooskõlas P. M maksumenetluses antud seletustega. Küll aga ilmneb teatud vastuolu tunnistaja ütlustes metsamaterjali ülemõõtmise kohta ning P. M maksumenetluses antud seletustes. Nimelt ei ilmne tunnistaja uutest ütlustest, et metsamaterjali ülemõõtmisi oleks alati konkreetselt teostanud P. M, vaid mõõtmistulemustena kajastati hoopis traktoristi, firma, kelle traktor metsast puid välja vedas, saemehe või saekaatri andmeid. Samas, kuivõrd tunnistaja kasutab oma selgitustes umbisikulist tegumoodi „mõõdetakse“, ei saa sellest selgelt järeldada seda, et P. M ülemõõtjaks ei olnud. Ka P. M kohtuistungil antud ütlused täiendavad oluliselt tema varasemaid maksumenetluses antud seletusi ning haakuvad A. M selgitustega. Nimelt selgitab P. M, et metsamaterjali koguste osas tuginetakse traktori koondamisandmetele, kuna traktorist teab, kui suur on traktori haagis ning peab arvestust selle kohta, kui palju ta veab materjali autole ligipääsetavale laoplatsile. Metsamaterjali ülemõõtmisel kasutatakse aga mõõdulinti. Edasimüümisel mõõdavad puidu koguse aga digitaalselt saeveskid (kd II, lk. 11-12). Kohus nõustub kaebajaga selles, et kuivõrd maksumenetluses ei küsitletud P. M ja A. M piisava põhjalikkusega, võisid eeltoodud isikute ütluste erisused puidu ülemõõtmise kohta tekkida ka nimetatud põhjusel. Seega ei saa maksuotsuses viidatud vastuoludel iseenesest rajaneda järeldus reaalsete tehingute puudumise kohta äriühingute vahel.
  3. Samas peab kohus vajalikuks välja tuua uue olulise asjaolu, millest rääkisid kohtuistungil mõlemad isikud, kuid mida nad ei väljendanud maksumenetluses. Nimelt põhjendas A. M OÜ-ga Erkki Puit tehingute tegemist viimase ettemaksuga, mis kaalus üles puidu müügi äriühingule Stora Enso (kd II, lk. 35). Tunnistaja ütluse kohaselt vormistatakse poolte vahel ettemaksuarve ning pärast täielike mõõtmisandmete tegemist lõplik arve (kd II, lk. 36). Ka P. M põhjendas OÜ Visorek poolt metsamaterjali edasimüüki OÜ-le Erkki Puit ning mitte Stora Ensole või teistele 14 suurettevõtetele sellega, et rahad liikusid kiiresti ning OÜ-l Erkki Puit ei olnud 2-nädalasi maksetähtaegu nagu teistel suurfirmadel (kd II, lk. 17). Kohtule esitatud maksuhalduri ülevaatlik tabel OÜ-le Erkki Puit esitatud arvetest ning nende tasumisest (kd II, lk. 103) A. M ja P. M ütlusi ei kinnita. Nimelt ei nähtu, et OÜ Erkki Puit oleks tasunud OÜ-le Visorek ettemaksu korras. Ka on teatud juhtudel tasutud arveid isegi paar kuud hiljem (näiteks 28.12.2007 arve summas 730 833 krooni on tasutud osade kaupa 20.03.2008, 27.03.2008 ning 29.03.2008). Ühtlasi ilmneb, et suuri summasid on tasutud otse äriühingu kassast. Kohus on seisukohal, et suurtes summades sularaha tasumine võib viidata tehingute võimalikule mittetoimumisele poolte vahel, kuid see ei saa kindlasti olla ainsaks tõendiks vastava järelduse tegemisel. IV Tehingute toimumine OÜ Visorek arvete alusel
  4. Analüüsides kogutud tõendeid kogumis on kohus seisukohal, et maksuotsuses toodud järeldus selle kohta, et OÜ Visorek arvetel näidatud tehinguid OÜ Visorek ning OÜ Erkki Puit vahel ei toimunud, on õige. Maksuotsuses on esitatud põhjalik hinnang kogutud tõenditele erinevate müügiahelate kaupa. Tõenditest ilmneb, et kinnistu omanikud ei ole müünud raieõigust või metsamaterjali OÜ-le Virena Trade müügiahelas OÜ Virena Trade – OÜ Written – OÜ Visorek – OÜ Erkki Puit (I). Vaid ühel juhul (Soka kinnistu) on OÜ-le Virena Trade raieõigust müüdud, kuid seejärel on kinnistu raieõiguse omandanud väidetavasse tehinguahelasse (OÜ Virena Trade – OÜ KKG Kinnisvara - OÜ Visorek – OÜ Erkki Puit (II)) mittekuuluv äriühing, mis välistab metsamaterjali edasimüügi OÜ-le KKG Kinnisvara. Ka eitab Evardi kinnistu omanik raieõiguse või metsamaterjali müüki OÜ-le Haro Puit tehinguahelas OÜ Haro Puit – OÜ Visorek – OÜ Erkki Puit (III) ning raieõiguse või metsamaterjali müüki OÜ-le KKG Kinnisvara eitavad ka Keebi ja Valgma kinnistute omanikud metsamaterjali müügiahelas OÜ KKG Kinnisvara – OÜ Visorek – OÜ Erkki Puit (IV). Nuudilaane kinnistu omanik kinnitab küll metsamaterjali müügi lepingu olemasolu OÜ-ga KKG Kinnisvara, kelle esindajaks on V Š, kuid asjaolu, et kinnistu omanik suhtles väidetava V Šiga puhtas eesti keeles, kuigi viimane vajas nii maksumenetluses kui ka kohtumenetluses tõlgi abi, seab kahtluse alla ka nimetatud müügitehingu toimumise viimasena viidatud müügiahelas. Tehingute ahelas OÜ Aivagrupp – OÜ Unikapital – OÜ Visorek – OÜ Erkki Puit (V) ning OÜ Balthouse Building – OÜ Visorek – OÜ Erkki Puit (VI) eitavad kinnistute omanikud taas raieõiguse või metsamaterjali müüki nimetatud äriühingutele. Tehingute ahelas OÜ Unikapital - OÜ Visorek – OÜ Erkki Puit (VII) kinnitab Ulmi-Marguse kinnistu omanik metsamaterjali müüki küll OÜ-le Virena Trade, kuid puuduvad tõendid, mis kinnitaksid OÜ Virena Trade ja OÜ Unikapital vaheliste tehingute toimumist. Kohus on seisukohal, et maksuhalduri tõendite põhjal tehtud järeldused on õiged ning neid ei lükka ümber ka käesolevas haldusasjas antud tunnistajate ütlused. Kaebaja ei ole käesolevas haldusasjas vaidlustanud kinnistute omanike seletusi, millest selgelt ilmneb, et uuritud müügiahelaid pidi metsamaterjal kaebajani jõuda ei saanud, kuna kinnistute omanikud ei kinnita metsamaterjali müüki müügiahelas märgitud äriühingutele. Ka puuduvad tõendid, mis kinnitaksid, et erinevates müügiahelates puitu väidetavalt edasi võõrandanud osaühingud Virena Trade, Haro Puit, KKG Kinnisvara, Aivagrupp, Unikapital ja Balthouse Building oleksid puitu soetanud mõnelt teiselt isikult. Eeltoodu seab kahtluse alla ka OÜ Visorek poolt puidu soetamise ning edasimüügitehingud kaebajale. Kohtu arvates on ebausutav ka võimalus, et eeltoodud äriühingud ostsid raieõigust või metsamaterjali teistelt tundmatutelt isikutelt, kuid soovides oma tehinguid varjata, esitasid metsamaterjali ostvale äriühingule teadlikult fiktiivseid dokumente. Selline järeldus võiks olla maksustamise aspektist lähtudes usutav, kui metsamaterjali oleks dokumentide kohaselt ostetud juriidilistelt isikutelt. Kuna raieõigust või metsamaterjali on dokumentide järgi müünud aga füüsilised isikud, võib fiktiivsete tõendite esitamine tuleneda vaid asjaolust, et viidatud äriühingud mingeid metsamaterjali tehinguid ka tundmatute kolmandate isikutega reaalselt ei teinudki. 15
  5. Ka tehingute ahelas osalenud osaühingute juhatuse liikmetelt võetud seletused ning muud kogutud andmed kinnitavad, et tehingute ahelas osalenud äriühingud faktiliselt vaidlusaluste metsamaterjali edasimüügitehingutega kokku ei puutunud. Nii ei osanud äriühingute juhatuse liikmed N P, V Š, Ü. P, A. P ega R T maksumenetluses vaidlusaluste tehingute kohta konkreetsemalt midagi öelda või ei teadnud neist midagi. OÜ Aivagrupp seadusliku esindaja V. O kohta Eesti rahvastikuregistris andmed üldse puuduvad. Ka viitavad äriühingute kohta kogutud andmed sellele, et tegemist on faktilist majandustegevust mitteomavate ehk nn variühingutega. Nii näiteks ei ole OÜ Written, OÜ Balthouse Building ja OÜ Unikapital alates
  6. a; OÜ Haro Puit alates
  7. a ning OÜ Aivagrupp alates
  8. a esitanud äriregistrile majandusaasta aruandeid; OÜ KKG Kinnisvara ei ole äriregistrile ühtegi majandusaasta aruannet esitanud. OÜ Written on 20.06.2008, OÜ Haro Puit 17.05.2007, OÜ Unikapital 30.03.2009, OÜ Aivagrupp 30.03.2007 ning OÜ Balthouse Building 12.02.2009 käibemaksukohustuslaste registrist kustutatud. Osaühingud Haro Puit, KKG Kinnisvara, Unikapital ning Balthouse Building ei asunud äriregistrisse kantud aadressidel; ka puudusid osaühingutel Haro Puit, KKG Kinnisvara ja Unikapital töötajad. Ühtlasi ilmneb, et OÜ Haro Puit arvelduskontodel ei toimunud
  9. a-l üldse rahalisi liikumisi; OÜ Written ja OÜ Balthouse Building pangakontole enamasti OÜ-lt Visorek laekunud summad võeti aga kohe sularahas välja. 21.03.2012 kohtuistungil andsid ütlusi OÜ Written juhatuse liige N P; samas ühingus volituse alusel tehinguid teinud R T, OÜ KKG Kinnisvara ning OÜ Haro Puit juhatuse liige V Š. Eeltoodud isikute kohtuistungil antud ütlused ei kinnita samuti eeltoodud äriühingute poolt ei metsamaterjali ostu- ega edasimüügitehingute toimumist.
  10. Nii näiteks ei osanud N P peale Reiu laoplatsi ning Savi 20 laoplatsi nimetada ühtegi konkreetset kinnistut, millel asuvalt laoplatsilt metsamaterjali soetamine toimus ega mäletanud, kes võttis OÜ Visorek poolt metsamaterjali vastu (kd II, lk. 46-47). R T, kes oskas nimetada äriühingutest, mille esindajana ta tehinguid tegi vaid OÜ-d Written, ütluste kohaselt ostis ta metsamaterjali enamuses eraisikutelt (kd II; lk. 54), samas kui P ütluste kohaselt OÜ Written puitu eraisikutelt ei ostnud (kd II, lk. 46). Ka müüs OÜ Written T väitel puitu OÜ-le Visorek vaid seoses sellega, et viimase esindaja M andis äriühingule väga soodsatel tingimustel rendile laoplatsi Savi 20 aadressil ja Reiu laoplatsi (kd II, lk. 54). Ühtlasi kinnitas tunnistaja, et ostis osa puitu soodsamate hindade tõttu Lätist ning müüs selle OÜ-le Visorek, kasutades ebaõige päritoluga metsateatisi. Lätist ostetud puit ladustati tunnistaja väitel Reiu laoplatsile (kd II, lk. 56) Tunnistaja väitel oli OÜ-l Written Reiu laoplatsile puude ladustamiseks kirjalik leping ning kohapeal oli inimene, kes näitas, kuhu puitu ladustada. Tunnistaja väitel helistas ta ette ja näidati koht ette, kuhu ladustada (kd II, lk. 57). Nagu kohus eelnevalt märkis, ei olnud Reiu laoplatsil töötavatelt tunnistajatelt saadud andmete kohaselt OÜ-l Visorek Reiu laoplatsi edasirentimise õigust ning samuti ei näinud Reiu laoplatsi töötajad OÜ-d Visorek ega käesolevas haldusasjas viidatud teisi äriühinguid (sh. OÜ-d Written) Reiu laoplatsile metsamaterjali ladustamas. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et kummagi tunnistaja ütlused ei ole usaldusväärsed ning R T ütlused nn Läti päritolu puidu edasimüügi kohta OÜ-le Visorek ning selle Reiu laoplatsil ladustamise kohta on teadvalt ebaõiged, esitatud sooviga tõendada, et OÜ-l Visorek oli olemas puit, mida kaebajale edasi müüa.
  11. OÜ KKG Kinnisvara ning OÜ Haro Puit endise juhatuse liikme V Ši maksumenetluses antud seletused (vastustaja lisa 345) ning kohtuistungil antud ütlused (kd II, lk. 50-52) on küll vastuolulised, kuid kogumis kinnitavad kohtu järeldust tehingute mittetoimumise kohta tehingute ahelas. Maksumenetluses antud seletusest ilmneb selgelt, et OÜ-s KKG Kinnisvara tegutses V Š vaid nn variisikust juhatuse liikmena. Nagu ilmneb, ei olnud V Šil õigust äriühingus midagi otsustada, ta pidi vaid vajalikele dokumentidele ja arvetele alla kirjutama. Ta ei olnud kursis sellega, kes teeb äriühingu raamatupidamist ega teadnud, kes esitab äriühingu eest 16 maksudeklaratsioone. Suusõnalisi korraldusi sai V Š äriühingu omanikult Veronikalt. Kohtuistungil tunnistaja äriühingut nimega KKG Kinnisvara ei mäletanud. OÜ Haro Puit puhul teadis isik maksumenetluses selgitada, et äriühing tegeles puidu ja metalli vahendustegevusega, kuid ei mäletanud, kas tasumine toimus pangaülekande teel või sularahas. Ka ei mäletanud isik, mis tehingud täpselt toimusid ning maksudeklaratsioone ei esitanud äriühing väidetavalt põhjusel, et kõik dokumendid varastati ära. 21.03.2012 kohtuistungil oskas V Š erinevalt maksumenetluses 08.04.2008 antud seletusest anda hoopis detailsemaid ütlusi OÜ Haro Puit tehingute kohta (kd II, lk. 51-52). Kohtuistungil selgitas V Š, et tema kirjutas äriühingus vaid dokumentidele alla; metsaga tegeles hoopis äriühingus mitteametlikult töötav A. P nimeline isik. Tema tööks oli metsa müüjate otsimine. Metsateatised tõi V Šile koos A. Pga metsaomanik. A. P otsis ise inimesed välja. V Š tutvus isiku passi või ID-kaardiga. Ka kinnitas tunnistaja, et eraisikud ise tegelesid metsa ülestöötamisega ja tõid metsamaterjali kohale. Kui metsaomanik metsamaterjali tuua ei saanud, pöördus V Š alati OÜ Visorek poole, kuna äriühingul endal transporti ei olnud. Metsamaterjali müüs äriühing ainult OÜ-le Visorek, kuna metsamaterjali ladustati OÜ Visorek platsil ning äraveoks kasutati OÜ Visorek tehnikat. Kohus on seisukohal, et V Ši kohtuistungil antud ütlused ei lükka ümber maksuhalduri järeldust OÜ KKG Kinnisvara poolt metsamaterjali soetamise kohta Nuudilaane kinnistult (vt otsuse motiveeriva osa p 39, tehingute ahel IV). Isegi kui V Ši kohtuistungil OÜ Haro Puit metsamaterjali ostu-müügi tehingute kohta antud ütlused kehtisid ka OÜ KKG Kinnisvara puhul ning eesti keeles suhtles metsaomanikega A. P, ei kinnita metsaomaniku ütlused seda, et ta oleks A. P nimelise isikuga metsa müügis kokku leppinud. Nimelt selgitas Nuudilaane kinnistu omanik V. L kriminaalmenetluses, et temaga suhtles ning ajas OÜ KKG Kinnisvara nimel asju vaid V nimeline mees puhtas eesti keeles (vastustaja seletuse lisa 159). Ka ei kinnita V. L ütlused ei seda, et tema ise oleks metsamaterjali vedamisega tegelenud ega ka seda, et metsamaterjal oleks äravedamiseks transporditud OÜ-le Visorek kuuluvale laoplatsile. Nimelt kinnitas tunnistaja kriminaalmenetluses, et ostjad vedasid puidu välja eemale raudtee äärde, kus oli võimalik suurte metsaveoautodega ligi pääseda. Eeltoodust lähtudes on kohus seisukohal, et ka V Ši kohtuistungil antud ütlused ei kinnita OÜ Haro Puit ega OÜ KKG Kinnisvara poolt metsamaterjali ostu ja edasimüüki tehingute ahelas näidatud äriühingutele.
  12. Eraldi peab kohus vajalikuks osundada vastuolule V Ši ning OÜ Visorek esindaja A. M ütlustes. Nimelt väitis V Š kohtuistungil, et OÜ Haro Puit müüs metsamaterjali OÜ-le Visorek põhjusel, et tal endal puudus tehnika metsamaterjali vedamiseks ning metsamaterjal ladustati OÜ Visorek platsile. A. M kohtuistungil antud ütlustest aga ilmneb, et ajutiste ehk metsakinnistu põhiste laoplatside puhul pidi kinnistu omanik ise naabritega laoplatsi kasutamise kokku leppima, OÜ Visorek sellega ei tegelenud (kd II, lk. 35). Lisaks selgitas A. M kohtuistungil, et kui tema ostab metsa, tellib selle väljavedaja kas algne omanik, järgne omanik või keegi teine (kd II, lk. 40). Ka on V Ši väide OÜ-l Haro Puit laoplatsi puudumisest vastuolus A. M ütlusega, mille kohaselt rentis OÜ Visorek Reiu laoplatsi OÜ-le Haro Puit (kd II, lk. 38). Samas märgib kohus, et ka A. M ütlustel puudub tõeväärtus, kuna Reiu laoplatsi kasutamise OÜ Visorek poolt metsamaterjali regulaarseks ladustamiseks välistavad Reiu laoplatsi töötajate antud seletused. Ühtlasi ei ole A. M ja V Ši ütlused ka eluliselt usutavad. Olukorras, kus OÜ-l Haro Puit puudusid masinad metsamaterjali transportimiseks, mistõttu müüdi väidetavalt kogu metsamaterjal edasi OÜ-le Visorek, puudus OÜ-l Haro Puit ka vajadus Reiu laoplatsi rentimiseks OÜ-lt Visorek.
  13. Riigikohtu halduskolleegium on korduvalt leidnud, et ütluste ja seletuste usaldusväärsuse kontrollimisel on oluline muu hulgas hinnata ka neis väljendatud asjaolude „elulist usutavust“ ehk seda, milline on ütlustes ja seletustes kajastuvate asjaolude üldine tõenäosus (Riigikohtu halduskolleegiumi 24.01.2011 otsus asjas nr. 3-3-1-73-10, p 24 ning 19.05.2009 otsus asjas nr. 3-3-1-32-09, p 19). Üldiselt tõenäoliseks ei saa pidada metsamaterjali müüki OÜ-le Erkki Puit, 17 olukorras, kus metsamaterjali algne omanik metsamaterjali müüki ei kinnita; metsamaterjal on OÜ-le Erkki Puit edasi müüdud läbi mitme äriühingu, kelle faktilist tegevust tõendid ei kinnita; metsamaterjali on ladustatud laoplatsile, kus seda tunnistajate ütlustest nähtuvalt ladustada ei olnud võimalik; metsamaterjali on vedanud veokijuhid, kes kas ei ole kas Eesti rahvastikuregistris, kes ei ole veoselehtedele allkirju andnud või kes ei kinnita veose toimumist konkreetselt kinnistult; tehinguid teinud äriühingute juhatuse liikmed on ammused kooliaegsed tuttavad. Kõiki tõendeid kogumis hinnates nõustub kohus maksuhalduri järeldusega selles, et OÜ Visorek ning OÜ Erkki Puit vahel reaalselt metsamaterjali ostu-müügi tehinguid ei toimunud. Sealjuures ei viita kogutud tõendid sellele, et tegemist oleks pelgalt OÜ Erkki Puit esindajate heausksuse ärakasutamisega tehingute ahelas eespool seisvate äriühingute esindajate poolt, mida soodustas OÜ Erkki Puit esindajate hoolsuskohustuse rikkumine tehingute tegemisel. Kohus nõustub maksuhalduriga selles, et tõendite põhjal kogumis võib järeldada seda, et nii OÜ Erkki Puit kui ka OÜ Visorek esindajad olid mõlemad teadlikud tehingute fiktiivsusest ning variühinguid kasutati selleks, et võimaldada OÜ-l Erkki Puit metsamaterjalide soetamise tehingutelt alusetult sisendkäibemaksu maha arvata. OÜ Erkki Puit (ning selle esindaja) teadlikkusest fiktiivsetest tehingutest annab selget tunnistust veokijuht A. K’u kriminaalasjas antud seletus, mille kohaselt märkas ta metsamaterjali Imaveres üle andes, et lähtekoht veoselehel ei ole õige ning parandas selle ära, kuid sellest sai alguse tüli OÜ-ga Erkki Puit (vastustaja seletuse lisa 368). Veokijuhi K. O kriminaalasjas antud ütlustest võib aga järeldada, et veokijuhi veoselehele tehtud märkmeid veokauguste kohta on OÜ Erkki Puit poolt hiljem „parandatud“ (vastustaja seletuse lisa 378). Riigikohtu halduskolleegium on 24.01.2011 otsuses asjas nr. 3-3-1-73-10 leidnud: „Olukorras, kus isik teadis või pidi teadma tehingu tegelikest asjaoludest, sh tehingu kohta esitatud dokumendi võimalikust fiktiivsusest, kuid kajastas seda dokumenti siiski oma maksudeklaratsioonis maksukohustust vähendavana, on tegemist ostja pahausksusega või osalemisega maksupettuses“ (p 15). Seega kokkuvõtlikult sai OÜ Erkki Puit tegevus olla vaid tahtlik ning suunatud maksupettuse toimepanemisele.
  14. Kaebaja on seisukohal, et kui OÜ Visorek või teised füüsilised või juriidilised isikud on lepingute jadas faktilist materjali moonutanud, ei saa seda ette heita kaebajale. Kohus möönab, et Riigikohtu halduskolleegium on leidnud, et asjaolust, et müüja ei käitu maksuõigussuhetes õiguspäraselt, ei tulene iseenesest, et ostja on käibemaksu maha arvanud alusetult (Riigikohtu 24.01.2011 otsus asjas nr. 3-3-1-73-10, p 11). Ka on Riigikohtu halduskolleegium korduvalt selgitanud, et käibemaksukohustuslasest ostja on tegutsenud heas usus, kui ta eeldas, et arvel kauba müüjana märgitud isik on ka tegelik kauba müüja ning kui ta on sealjuures üles näidanud äris nõutavat ja tavapärast hoolsust müüja tuvastamiseks (Riigikohtu 24.01.2011 otsus asjas nr. 3-3-1-73-10, p 11; 16.04.2033 otsus asjas nr. 3-3-1-29-03, p-d 9 ja 10; 05.05.2003 otsus asjas nr. 3-3-1-39-03, p-d 11 ja 12; 08.05.2003 otsus asjas nr. 3-3-1-43-03, p-d 9-11; 02.06.2003 otsus asjas nr. 3-3-1-40-03, p-d 8, 9 ja 13; 12.06.2003 otsus asjas nr. 3-3-1-52-03, p-d 10-12; 20.06.2003 otsus asjas nr. 3-3-1-49-03, p 18). Käesoleval juhul aga, nagu kohus juba märkis, ei saa rääkida kaebaja heausksusest, vaid teadlikkusest OÜ Visorek arvete fiktiivsusest. Sellisele juhtumile Riigikohtu eelviidatud seisukohad ei laiene. V Kaebaja nõuded ning menetluskulud
  15. Kaebaja taotles LMTK maksuotsuse tervikuna tühistamist. Maksuotsusega määrati kaebajale tasumiseks nii käibemaks kui ka tulumaks. Kuivõrd kohus asus seisukohale, et käesolevas haldusasjas on tõendatud OÜ Erkki Puit poolt maksupettuse toimepanemine, jätab kohus maksuotsuse nii määratud käibemaksu kui ka tulumaksu osas tühistamata. Riigikohtu halduskolleegium on
  16. juuni
  17. a otsuses asjas nr. 3-3-1-21-04 leidnud, et käibemaksukohustuse puhul on oluline tehingu teise poole tuvastamine, sest kui müüja pole 18 käibemaksukohustuslane, siis pole ostjal ka õigust käibemaksu maha arvata (p 15).
  18. juuni
  19. a otsuses asjas nr. 3-3-1-40-03 leidis Riigikohus: „Ainult käibemaksukohustuslasest müüjal on õigus lisada arvel kauba hinnale käibemaks. Kui käibemaksukohustuslane ei suuda tõendada tehingu toimumist ja tehingu tegelikku teist poolt, siis puudub tal käibemaksu mahaarvamise õigus, kuna sellisel juhul tuleb tegelikuks müüjaks pidada tundmatut kolmandat isikut. Eeldada ei saa, et see tundmatu kolmas isik on käibemaksukohustuslane“ (p 9). Riigikohus on
  20. oktoobri
  21. a otsuses asjas nr. 3-3-1-50-03 leidnud: „Kui arvel näidatud müüja pole tegelikult kaupa või teenust müünud ja põhjendatud on kahtlus, et ostja osaleb käibemaksupettuses ning ostja ei esita selle kahtluse kõrvaldamiseks täiendavaid tõendeid, siis puudub ostjal käibemaksu mahaarvamise õigus“ (p 10). Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kaebajal puudus käesoleval juhul OÜ Visorek arvete alusel sisendkäibemaksu mahaarvamise õigus.
  22. Vastavalt tulumaksuseaduse (TuMS) § 51 lõikele 1 maksab residendist äriühing tulumaksu ettevõtlusega mitteseotud kuludelt. TuMS § 51 lg 2 p 3 kohaselt on ettevõtlusega mitteseotud kuluks ka väljamaksed, mille kohta maksumaksjal puudub raamatupidamist reguleerivates õigusaktides ettenähtud nõuetele vastav algdokument. Vastavalt raamatupidamise seaduse § 7 lõikele 1 on raamatupidamise algdokument majandustehingu toimumist kinnitav tõend, millel peavad olema järgmised andmed: 1) dokumendi nimetus ja number; 2) koostamise kuupäev; 3) tehingu majanduslik sisu; 4) tehingu arvnäitajad (kogus, hind, summa); 5) tehingu osapoolte nimed; 6) tehingu osapoolte asu- või elukoha aadressid; 7) majandustehingut kirjendavat raamatupidamiskohustuslast esindava isiku allkiri (allkirjad), mis kinnitab (kinnitavad) majandustehingu toimumist; 8) vastava raamatupidamiskirjendi järjekorra number. Riigikohtu seisukoha järgi on tulumaksuarvestuse põhinõue see, et kuludokument peab võimaldama adekvaatselt tuvastada majandustehingu toimumise näidatud poolte vahel (Riigikohtu halduskolleegiumi 13.06.2003 otsus asjas nr. 3-3-1-52-03, p 13). Kohus nõustub vastustajaga selles, et kuivõrd arvele müüjana märgitud isik ei olnud tegelik tehingu teine pool, siis ei ole tegemist mitte algdokumendi vorminõude rikkumisega, vaid sisulise puudusega, mille tõttu ei ole võimalik tuvastada, kellele ja mille eest tegelikult arvel märgitud summa tasuti, siis on väljamaksete näol tegemist ettevõtlusega mitteseotud kuluga, millelt kuulub tasumisele tulumaks. Kohus on ühtlasi seisukohal, et kuna OÜ Visorek ning OÜ Erkki Puit panid toime maksupettuse ning OÜ Erkki Puit ei teavitanud maksuhaldurit võimaliku ostetud metsamaterjali tegelikest kogustest ega isikutest, kellelt võimalik metsamaterjal soetati, puudus maksuhalduril võimalus asuda kaebaja tulumaksukohustust välja selgitama kauba eest makstud tegeliku suuruse tuvastamise kaudu (vt. Riigikohtu halduskolleegiumi 01.02.2012 otsuse p 40 haldusasjas nr. 3-3-1-60-11). Seda tõendab ka OÜ Erkki Puit suhtes koostatud kontrollakt, mille lk-l 45 märgitakse: „Kontrolli käigus põhjusel, et OÜ Erkki Puit ei avalda teavet, ei ole selgunud, millises koguses ja kellelt OÜ Erkki Puit tegelikult metsamaterjali soetas.“ Ühtlasi selgitatakse kontrollakti p-s 8: „Tulenevalt MKS §-st 14 lg 2 peab maksuhaldur vajalikuks selgitada, et OÜ-l Erkki Puit on õigus maksukohustust vähendada esitades eriarvamuse tähtajaks dokumendid, millest selguks, millises koguses ja kellelt OÜ Erkki Puit tegelikult metsamaterjali soetas“ (kontrollakti lk. 48). Vaidlus puudub selle üle, et kaebaja viidatud dokumente maksuhaldurile ei esitanud.
  23. Eeltoodud kaalutlustel jääb kaebus rahuldamata. Vastavalt HKMS § 108 lõikele 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega jäävad kaebaja menetluskulud tema enda kanda. 19 Tiina Pappel Kohtunik Tallinna Ringkonnakohtu 31.01.2013 kohtuotsuse resolutsioon:
  24. Rahuldada OÜ Erkki Puit apellatsioonkaebus osaliselt.
  25. Tühistada Tallinna Halduskohtu
  26. aprilli
  27. a otsus kohtuasjas nr 3-11-2009 osas, millega OÜ Erkki Puit kaebus jäeti rahuldamata Maksu- ja Tolliameti Lääne maksu- ja tollikeskuse 30.05.2011 maksuotsuse nr 12.2-3/6017-10 tühistamise nõudes tulumaksu määramist puudutavas osas. Teha selles osas uus otsus.
  28. Tühistada Maksu- ja Tolliameti Lääne maksu- ja tollikeskuse 30.05.2011 maksuotsus nr 12.2-3/6017-10 tulumaksu määramist puudutas osas.
  29. Mõista Maksu- ja Tolliameti Lääne maksu- ja tollikeskuselt OÜ Erkki Puit kasuks välja menetluskulud summas 7760 (seitse tuhat seitsesada kuuskümmend) eurot. 20

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.