3-13-700/5

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-13-700 Määruse kuupäev

1. mai 2013 Kohtunik Eda Muts Kohtuasi Eha Nõmme kaebus. Resolutsioon
2. Tagastada Eha Nõmme kaebus nr 3-13-
4. Määruse ärakiri saata kaebajale. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest. haldusasjas Asjaolud
5. Eha Nõmm esitas 31.03.2013 Tartu Halduskohtule kaebuse, mille kohaselt on vastustajateks kohtusüsteem lahendite põhjendamatuse tõttu ning Pala Vallavalitsus põhjusel, et maavalitsuse juristilt ei saanud õiget nõustamist. Kaebuse järgi on E. Nõmm varem pöördunud kohtu poole Ranna ü/m reformikomisjoni 10.11.
6. a protokollilise otsuse nr 67 ja Ranna ü/majandi reformikomisjoni 04.10.
7. a protokollilise otsuse nr 70 vastuolude kõrvaldamiseks, kuid kaebaja hinnangul on kohtulahendid olnud põhjendamata ja varasemaid kaebusi ei ole sisuliselt menetletud, mistõttu tuleb käesolevat kaebust käsitleda esmakordsena. Kaebaja soovib teada, kumb reformikomisjoni otsus on tühine ja miks. Kaebusega soovib kaebaja esindada ka oma kaasomanikest tütreid, arvestades vastavaid volikirju varasemates kohtutoimikutes. Kaebaja taotleb kaebuselt riigilõivu tasumise kohustusest vabastamist ning mitmete kohtunike taandamist.
8. Tartu Halduskohus jättis 09.04.
9. a määrusega E. Nõmme kaebuse käiguta ning andis kaebajale tähtaja kaebuses esinenud puuduste kõrvaldamiseks. Määruses andis kohus ülevaate kaebaja varasemate kaebuste lahendamise tulemustest ning selgitas, et halduskohtule on võimalik esitada vaid halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 37 lg-s 2 nimetatud nõudeid ja vastavalt HKMS § 43 lg-le 1 ei ole korduva kaebuse esitamine lubatud nende nõuete osas, mis on juba lahendatud jõustunud kohtuotsuse või menetluse lõpetamise määrusega. Kaebaja pidi täpsustama, millist haldusakti või toimingut ta soovib vaidlustada ning millise HKMS § 37 lg-s 2 nimetatud nõude ta soovib haldusaktide või toimingute suhtes esitada. Samuti pidi kaebaja esitama kohtule esindatavate H. ja J. Nõmme volikirjad konkreetses kohtuasjas esindamiseks, kuna kohus ei ole veendunud, et esindatavad on soovinud anda kaebajale volitusi piiramatu aja jooksul, sh käesolevas kohtuasjas kaebuse esitamiseks.
10. E. Nõmm esitas 15.04.2013 Tartu Halduskohtule avalduse, milles väljendab rahulolematust ja nõuab kohtu selgitusi seoses jõustunud kohtulahendite ebapiisava 1 põhjendamisega ning palub käesolevat pöördumist käsitleda esmakordse kaebusena. Kaebaja taotleb vastustaja tegevusetuse, s.o varasema haldusakti tühistamata jätmise õigusvastaseks tunnistamist. Halduskohtul tuleb tuvastada, et varasemates menetlustes on kohus jätnud kaebaja esitatud argumendid arvestamata. Kaebaja hinnangul ei saa ta kaebuses esinevaid puuduseid kõrvaldada enne, kui kohus ei ole esitanud talle
11. a haldusakti õiguspärasust kinnitavaid selgitusi jõustunud kohtulahenditest.
12. Tartu Halduskohtu 15.04.
13. a kirjaga selgitati, et kohtu 09.04.
14. a käiguta jätmise määruses on kohus täitnud piisavalt selgitamiskohustust ning kohus ei pea vajalikuks anda täiendavaid põhjendusi ega selgitusi. Kohtu seisukoht
15. Kaebuse täpsustusest saab järeldada, et kaebaja soovib reformikomisjoni 10.11.
16. a protokollilise otsuse nr 67 (kaebuses märgitud „varasema“) haldusakti tühistamata jätmise õigusvastaseks tunnistamist. HKMS § 44 lg-st 1 tuleneb, et isik võib pöörduda kaebusega halduskohtusse üksnes oma õiguse kaitseks. Kohus on käiguta jätmise määruse p-s 6 selgitanud, et kaebajat soodustava haldusakti kehtivus ei riku tema õigusi. Reformikomisjoni 10.11.
17. a protokollilise otsusega nr 67 rahuldati E. Nõmme õuel asuvate hoonete omandi õiguse taotlus ja lubati tal neid hooneid kasutada. Kuna reformikomisjoni 10.11.
18. a otsus nr 67 on kaebajat soodustav haldusakt, siis ei saa selle tühistamata jätmine ilmselgelt rikkuda kaebaja õigusi ega piirata tema vabadusi. Eeltoodust tulenevalt puudub kaebajal kaebeõigus reformikomisjoni 10.11.
19. a otsuse nr 67 tühistamata jätmise vaidlustamiseks.
20. Kaebaja hinnangul tuleb halduskohtul tuvastada, et varasemates menetlustes on kohus jätnud tema esitatud argumendid arvestamata ja jõustunud kohtulahendid on põhjendamata. Kohus kordab käiguta jätmise määruse p-s 8 toodud selgitust, et kohtu lahendite muutmist ja tühistamist on võimalik taotleda üksnes enne lahendi jõustumist samas kohtumenetluses ning järgides menetlusseadustikes sätestatud edasikaebe piire. HKMS § 45 lg-st 2 tuleneb, et tuvastamiskaebuse võib esitada üksnes juhul, kui õiguse kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid. Käesoleval juhul oli kaebajal võimalik kasutada tõhusamaid vahendeid, kuna kohtulahendite väidetava põhjendamata jätmise korral oli kaebajal võimalus vastavad kohtumäärused ja kohtuotsused vaidlustada edasikaebe korras. Asjaolu, et lahendit ei ole kaebaja hinnangul piisavalt põhjendatud, ei anna kaebajale õigust pöörduda uuesti sama nõudega samal alusel kohtusse. Erandlikult on kaebajal võimalik taotleda kohtulahendi teistmist, kui esinevad HKMS § 240 lg-s 2 sätestatud alused. Käesoleval juhul ei ole kaebaja esitanud teistmise aluseid. Eeltoodust tulenevalt puudub kaebajal kaebeõigus jõustunud kohtulahendite vaidlustamiseks.
21. Kaebaja esitatud kaebusest ja selle täiendusest nähtub, et kaebaja soovib täiendavaid selgitusi, kuna ta ei ole aru saanud, miks kehtivad jätkuvalt reformikomisjoni 10.11.
22. a protokolliline otsus nr 67 ja reformikomisjoni 04.10.
23. a protokolliline otsus nr 70, mis kaebaja hinnangul on vastanduvad. Kaebaja on halduskohtule esitanud kaebused reformikomisjoni 04.10.
24. a protokollilise otsuse nr 70 tühistamiseks haldusasjades nr 3-214/2001 ja 3-239/2002, tühisuse tuvastamiseks haldusasjas nr 3-96/2003 ja õigusvastasuse tuvastamiseks haldusasjades nr 3254/2002, 3-168/2004 ja 3-238/
25. Kõigis nimetatud kohtuasjades on jõustunud kohtuotsus või jõustunud kohtumäärus menetluse lõpetamise kohta. Seega ei ole halduskohtule kaebuse esitamine eelnimetatud nõuete osas lubatud, kuna tegemist oleks korduva kaebusega HKMS § 43 lg 1 p-de 1 ja 2 mõistes. Kaebaja nõudeõigus seoses reformikomisjoni 04.10.
26. a protokollilise otsusega nr 70 on ammendunud. 2 Reformikomisjoni 10.11.
27. a protokolliline otsus nr 67 on aga kaebajat soodustav haldusakt ning kaebajal puudub kaebeõigus selle vaidlustamiseks põhjusel, et vastavalt HKMS § 44 lg-le 1 võib kaebusega halduskohtusse pöörduda isik üksnes oma õiguste kaitseks. Kohus selgitab, et eeltoodud põhjustel ja vastavalt haldusmenetluse seaduse § 61 lg-le 2 kehtivad mõlemad reformikomisjoni protokollilised otsused kuni kehtetuks tunnistamiseni, kehtivusaja lõppemiseni, haldusaktiga antud õiguse lõpliku realiseerimiseni või kohustuse täitmiseni, kui seadus ei sätesta teisiti. Halduskohus on käiguta jätmise määruses ja käesolevas määruses andnud piisavalt selgitusi ning kohus ei pea vajalikuks anda täiendavaid põhjendusi ega selgitusi. Kuna HKMS § 37 lg-st 2 ei tulene võimalust esitada kaebust asjaolude selgitamiseks või jõustunud kohtulahendite uurimiseks ja analüüsimiseks, siis puudub kaebajal kaebeõigus ka nende nõuete osas ning kohus ei saa vastavaid taotlusi menetleda.
28. Vastavalt HKMS § 121 lg 2 p-le 1 võib kohus kaebuse tagastada, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus, eeldades, et tema faktiväited on tõendatud. Kohus leiab, et kaebajal puudub ilmselgelt kaebeõigus jõustunud kohtulahendite ja kaebajat soodustava haldusakti peale tuvastamiskaebuse esitamiseks ning jõustunud kohtulahendite täiendava selgitamise ja analüüsimise taotlemiseks. Arvestades kaebaja poolt varasemalt esitatud mitmeid samalaadseid kaebusi ning käesoleva kaebuse puuduste kõrvaldamiseks antud selgitusi on kohus veendunud, et kaebuse teistkordne käiguta jätmine ei võimaldaks kaebuse puudusi kõrvalda. Seetõttu tagastab kohus kaebuse selle esitajale HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel.
29. Kuna kaebus kuulub tagastamisele, jätab kohus käsitlemata kaebuses esitatud taotlused kaebaja tütarde esindamiseks, riigilõivust vabastamiseks ja kohtunike taandamiseks.
30. Kohus juhib kaebaja tähelepanu HKMS § 43 lg-le 2, mille kohaselt kaebuse tagastamine ei võta selle esitajalt õigust seadusega sätestatud korras pöörduda uuesti halduskohtusse. /allkirjastatud digitaalselt/ Eda Muts kohtunik 3