← Eesti

2-11-35143/16

Obsah (8)§ 314§ 325§ 335§ 313§ 113§ 8§ 13§ 101

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tsiviilasja number 2-11-35143 Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Otsuse tegemise aeg ja koht Eesistuja Reet Allikvere, liikmed Ülle Jänes ja Gaida Kivinurm EX

§ 314alusel lepingu ülesütlemisest alates 31.05.2010.

Ülesütlemise teate kohaselt oli 2010 talvel lume ja jää sulamisel esinenud läbijookse pesu- ja WC-ruumis. Liigse niiskuse tõttu oli valve signalisatsioonisüsteem tekitanud häireväljakutseid. Talvel veetrassi külmumise tõttu oli kostja olnud sunnitud ligi kaks nädalat olema ilma veeta. 2010 aprillis lakkas töötamast kostja kasutuses olev soojaveeboiler. Samuti esines probleeme kostjale väljarenditud ruumide kütmisel. Hageja hinnangul on kostja 31.05.2010 lepingu ülesütlemise teade tühine ning kostja poolt lepingu ülesütlemine on vastuolus rendilepingu ja muu kestvuslepingu erakorralisele ülesütlemisele ettenähtud nõuetega. Kostja ülesütlemise teates ei ole lepingu ülesütlemise alus piisavalt määratletud ning ülesütlemise teade ei vasta üüri- ja rendilepingu erakorralise ülesütlemisavalduse kohta

§ 325lg 2 p-s 3 sätestatud nõudele.

Enne hagejale 31.05.2010 ülesütlemise teate esitamist kostja hagejat rendilevõetud ruumide puudustest ei informeerinud ega puuduste kõrvaldamiseks hagejale täiendavat tähtaega ei andnud. Kostja ei saa tugineda väidetavalt 2010 talvel esinenud ja 2010 maikuuks juba lõppenud puudustele. Ülesütlemisavaldus ei ole tehtud mõistliku aja jooksul pärast lepingu ülesütlemise aluseks olevast mõjuvast põhjusest teadasaamist. Isegi juhul kui kostja 31.05.2010 ülesütlemise teates esitatud asjaolud oleksid õiged, siis nähtub sellest, et lume ja jää sulamise tõttu oli mingil määral rikutud pesu- ja WC-ruumi lagi. Ühtegi kasutamist reaalselt takistavat puudust ruumidel ei esinenud. Juba lepingu sõlmimisel leppisid pooled omavahel kokku, et ruumid ei pea olema heas korras ja need on remonti vajavad. Kostjale rendileantud ruumide kasutus on olnud kogu lepingu kehtivuse aja vältel tagatud samasugusel tasemel ning võrreldes eelnevate aastatega ei ole 2010 ruumidel olulisi täiendavaid puudusi tekkinud ning kostja hagejat sellistest puudustest ka ei informeerinud. Kostja valdus renditud ruumidele lõppes alles 10.01.2011 võtmete hagejale üleandmisega (tl 36). Vaatamata lepingu ülesütlemisest teatamisele alates 31.05.2010, hoidis kostja ruumide võtmeid enda käes. Kuni 10.01.2011 puudus hagejal kostjale rendile antud ruumidele juurdepääs ja võimalus anda ruumid rendile uuele rentnikule. Hageja väljastas lepingu 18.09.2006 lisa punktis 2 kokkulepitud summas kostjale igakuiselt rendi tasumiseks arveid kuni lepingu kokkulepitud tähtaja lõpuni. Kostja ei esitanud hagejale ühtegi kirjalikku teadet selle kohta, et kostja oleks renditud ruumide kasutamise lõpetanud või millal oleks hagejal võimalik ruumide valdus kostjalt vastu võtta, samuti ei esitanud kostja ühtegi teadet ega vastuväidet selle kohta, et kostja hageja renditasu arveid ei tunnista või ei kavatse neid maksta. Hageja saatis 21.09.2010 kostjale täiendavalt ka meeldetuletuse (tl 32-35) tasumata arvete tasumiseks, millele kostja ei reageerinud ega asunud arveid tasuma. Ajavahemiku 01.06.2010 - 31.12.2010 eest (7 kalendrikuud) kuulub kostja poolt hagejale tasumisele renditasu summas 4563,30 eurot. Ajavahemiku 01.01.2011 - 10.01.2011 eest kuulub kostja poolt hagejale tasumisele renditasu summas 210,29 eurot, kokku on tasumata 4773,59 eurot. 2

(8)Lepingu p 3.5 kohaselt on kostja kohustatud lepingus ettenähtud maksete tasumisega viivitamisel tasuma hageja nõudmisel viivist 0,25% tähtaegselt tasumata summast päevas. Viivise arvestamisel lähtutakse 30 päevasest kalendrikuust ja 360 päevasest kalendriaastast. Hagiavalduse esitamise (26.07.2011) seisuga on hageja arvestanud viiviseid 55 233 krooni ehk 3530,03 eurot. Pärast lepingu lõppemist (31.12.2010) viivitas kostja ruumide valduse hagejale tagastamisega 10 päeva ning ruumide valdus anti hagejale üle alles 10.01.2011.

§ 335

alusel kuulub kostja poolt ajavahemiku 01.01.2011 - 10.01.2011 tasumisele renditasu summas 3290,32 krooni. Arvestades 2011 jaanuarikuu eest tasumisele kuuluva renditasu sissenõutavaks muutumist ruumide üleandmisele järgnevast päevast (s.o kostja pidanuks 2011 jaanuarikuu esimese 10 päeva eest renditasu tasuma hiljemalt 11.01.2011), on kostja olnud käesoleva hagiavalduse esitamise päeva (26.07.2011) seisuga 2011 jaanuarikuu eest tasumisele kuuluva renditasu tasumisega viivituses 6 kuud ja 16 päeva, mille eest on hageja arvestanud viiviseid 1612,26 krooni ehk 103,04 eurot. Kokku viivis renditasu tasumisega viivitamise eest on 56 845,26 krooni ehk 3633,07 eurot. Vastavalt lepingu punktile 9.1 kohustus kostja lepingu lõppemisel ruumide hagejale üleandmisega viivitamisel tasuma hagejale viivist 5% renditasu suurusest iga ruumide hagejale üleandmisega viivitatud päeva eest kuni

  1. viivitatud päevani. Lepingu lõppemisel oli igakuise renditasu suuruseks koos käibemaksuga 10 200 krooni. Seega kuulub ruumide tagastamisega viivitamise eest tasumisele viivis summas 357,91 eurot. Eeltoodust palus hageja kostjalt välja mõista renditasu võlgnevuse ajavahemiku 01.06.2010 - 10.01.2011 eest summas 4773,59 eurot, viivise renditasu tasumisega viivitamise eest seisuga 26.07.2011 summas 3633,07 eurot, viivise 0,25% päevas renditasult alates 27.07.2011 kuni kohtuotsuse tegemiseni kindla summana, viivise 0,25% kostja poolt hagejale tasumisele kuuluvast renditasu summast päevas alates kohtuotsuse tegemisele järgnevast päevast kuni kostja poolt renditasu tasumise kohustuse nõuetekohase täitmiseni, viivis summas 357,91 eurot allrendilepingu lõppemisel ruumide hagejale tagastamisega viivitamise eest ajavahemikul 01.01.2011-10.01.2011 ning menetluskulud. Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnistanud. Rendipinna kasutamise esimestel aastatel olulisi puudusi ei esinenud ja rendipinna seisukord vastas suures osas lepingus fikseeritule. 2009-2010 talvel ilmnesid rendipinnal hoone amortiseerumisest tingitud olulised puudused. Kostja edastas igakordselt informatsiooni rendipinnal esinevate puuduste kohta maja komandandile A Kle. Lisaks teavitas kostja rendipinnal esinevatest puudustest hageja tegevjuhti T P. Kuivõrd puudusi rendipinnal hageja ei kõrvaldanud, muutus rendipinna sihtotstarbeline kasutamine võimatuks ning kostjal ei olnud rendipinna olulistest puudustest tingituna lepingu jätkamiseks huvi ning 31.05.2010 saatis kostja hagejale lepingu erakorralise ülesütlemise teate. Hageja ei ole kuni hagiavalduse esitamiseni lepingu erakorralist ülesütlemist vaidlustanud. Kostja on täitnud kõik lepingust tulenevad rentniku kohustused kohaselt kuni lepingu lõppemiseni 31.05.
  2. Kostja on korduvalt peale lepingu ülesütlemist üritanud rendipinda ja võtmeid hagejale üle anda, kuid hageja on keeldunud rendipinna vastuvõtmisest. Samuti on kostja esitanud hagejale vastuväiteid esitatud arvete osas, kuna leping on lõppenud. Esimese astme kohtu otsus ja põhjendused Maakohus rahuldas hagi osaliselt ning mõistis OÜ-lt STIGMAR välja rendivõlgnevuse 4563,30 eurot EXPERT ESTONIA AS kasuks. Kohus jättis rahuldamata hageja viivisenõude. Maakohus mõistis välja OÜ-lt STIGMAR EXPERT ESTONIA AS kasuks menetluskulud osaliselt, so riigilõivu väljamõistetud summalt (4563,29 eurot), õigusabi kulud jäid poolte endi kanda. 3

(8)

§ 313

lg 1 alusel mõjuval põhjusel võib kumbki lepingupool nii tähtajatu kui tähtajalise üürilepingu üles öelda. Põhjus on mõjuv, kui selle esinemisel ei saa ülesütlemist soovivalt lepingupoolelt kõiki asjaolusid arvestades ja mõlemapoolseid huvisid kaaludes eeldada, et ta lepingu täitmist jätkab.

§ 314

lg 1 kohaselt, kui üürnikul ei ole üürileandjast tuleneval põhjusel võimalik üüritud asja kasutada, võib ta üürilepingu üles öelda, kui ta on üürileandjale andnud eelnevalt mõistliku tähtaja asja kasutamise võimaldamiseks ning üürileandja ei ole selle tähtaja jooksul võimaldanud üürnikul asja kasutada. Üürnik ei pea lepingu ülesütlemiseks eelnevalt üürileandjale tähtaega andma, kui lepingu täitmine ei paku üürnikule ülesütlemist põhjustanud asjaolu tõttu enam huvi.

§ 314

lg 2 sätestab, et kui üürniku võimalus üüritud asja kasutada on piiratud üksnes mitteolulisel määral, võib ta lepingu sel põhjusel üles öelda üksnes juhul, kui lepingu ülesütlemiseks on eriline põhjus. 31.05.2010 on kostja edastanud hagejale üürilepingu erakorralise ülesütlemise teate, mille kohaselt on kostja üürilepingu üles öelnud

§ 314alusel alates 31.05.2010.

Teate kohaselt on eriti viimasel aastal tekkinud probleeme renditud ruumide kasutamisega, mis takistab hageja tööd. Pooltevahelisest rendilepingust tulenevalt oli aga kostja kohustatud teostama renditud ruumides hooldusremonti ja hoidma oma kulul ruumid tehnilises korras ning teavitama hagejat kirjalikult kõigist probleemidest. Kohtule ei ole esitatud tõendeid, et kostja on teavitanud hagejat kirjalikult 31.05.2010 teates (tl 22) märgitud probleemidest ja andnud hagejale tähtaja tekkinud probleemide kõrvaldamiseks. Lisaks oli kostjal tulenevalt allrendilepingust endal kohustus probleeme kõrvaldada. Seega, kuna kostja ei pidanud vajalikuks teavitada hagejat kirjalikult probleemidest, andes probleemide kõrvaldamiseks tähtaja, võib eeldada, et probleemid ei takistanud kostjal ruumide kasutamist. Lisaks on enamus probleeme esinenud 2010 talvel, kuid kostja on lepingu üles öelnud alles mai lõpus 2010, millisel ajal probleemid puudusid, seega ei järginud kostja mõistlikku tähtaega lepingu ülesütlemisel ega öelnud lepingut üles koheselt takistustest teada saamisel. Kohtule esitatud 14.02.2010 ülesütlemise teatest (tl 114) nähtub, et kostja sooviks oli hoopis lepingu ülesütlemine seoses kostja raske majandusliku olukorraga. Kui kostjal oli probleeme ruumide sihtotstarbelise kasutamisega, siis oleks kostja seda juba maininud 14.02.2010 ülesütlemisavalduses, mida kostja aga ei ole teinud, seega ei ole usutavad kostja väited, et kostjal ei olnud võimalik ruume sihtotstarbeliselt kasutada. Lisaks on kostja kasutanud ruume 10 aastat ning varasemalt ei ole esitatud ühtegi pretensiooni. Seega puudus kostjal alus lepingu erakorraliseks ülesütlemiseks

§ 314alusel, mistõttu on ülesütlemine tühine.

18.09.2006 lepingu tingimuste muutmise (tl 21) punkti 1 järgi leppisid pooled kokku, et leping kehtib kuni 31.12.2010 ja punkti 2 alusel leppisid pooled kokku, et alates 18.09.2006 kohustub üürnik ruumide kasutamise eest tasuma üürileandjale igakuiselt üüri 8500 krooni kuus, millele lisandub käibemaks. Kohtule esitatud tõendiga on tõendatud, et kostja on hagejale ruumide võtmed üle andnud 10.01.2011 (tl 36), hageja on kostjale esitanud rendiarveid perioodil juuni 2010 kuni detsember 2010 kokku summas 71 400 krooni ehk 4563,29 eurot (tl 23-31). Puudub vaidlus, et kostja ei ole nimetatud arveid tasunud. Kuna kostjapoolne lepingu erakorraline ülesütlemine oli tühine, siis tuli kostjal tasuda rendiarveid kuni lepingu lõppemiseni. Kuna hageja on kostjale esitanud arved üksnes kuni 31.12.2010, siis kuulub kostjalt väljamõistmisele renditasu kuni lepingu lõppemiseni summas 4563,29 eurot. Lisaks on hageja ise viivitanud võtmete vastuvõtmisega ega ole reageerinud kostja kirjale (tl 64, 111) sooviga võtmed üle anda, seega on põhjendamatu mõista üür välja perioodi 01.01.2011-10.01.2011 eest. Tulenevalt

§ 113

lg-st 1 ning lepingu punktist 3.5, on kostja kohustatud lepingus ettenähtud maksete tasumisega viivitamisel tasuma hageja nõudmisel viivist 0,25% tähtaegselt tasumata summast päevas. Viivise arvestamisel lähtutakse 30 päevasest kalendrikuust ja 360 päevasest kalendriaastast. Vastavalt lepingu punktile 9.1 kohustus kostja lepingu lõppemisel ruumide hagejale üleandmisega viivitamisel tasuma hagejale 4

(8)viivist 5% renditasu suurusest iga ruumide hagejale üleandmisega viivitatud päeva eest kuni neljakümne viienda viivitatud päevani. Kohtu hinnangul on hageja viivisenõue põhjendamatu ja ei vasta hea usu põhimõttele. Hageja ei ole märkinud ühelgi kostjale edastatud rendiarvel, et kostjal on lisaks renditasule viivisevõlgnevus. Samuti on arvetel märgitud viiviseks 0,1%, kostja palub aga välja mõista viivise 0,25%, milline on kostja eksitamine ja mitte heas usus käitumine. Lisaks on hageja ise viivitanud võtmete vastuvõtmisega kostjalt, mistõttu on põhjendamatu nõuda kostjalt viivist ruumide üleandmisega viivitamise eest. Apellatsioonkaebuse nõue ja põhjendus Hageja palub tühistada maakohtu otsuse hagi rahuldamata osas ning teha tühistatud osas uus otsus, millega mõista kostjalt hageja kasuks välja renditasu võlgnevus ajavahemiku 01.01.2011-10.01.2011 eest summas 210,29 eurot, viivis kohtuotsuse tegemise päeva seisuga summas 4773,59 eurot ja viivis renditasu tasumisega viivitamise eest 0,25% põhinõude summast päevas alates kohtuotsuse tegemise päevale järgnevast päevast kuni põhinõude hagejale täieliku tasumiseni ning jätta kõik menetluskulud täies ulatuses kostja kanda. Maakohtu otsus ajavahemiku 01.01.2011-10.01.2011 eest renditasu väljamõistmata osas on põhjendamata. Maakohus ise tuvastas, et kostja tagastas üüritud ruumide võtmed hagejale alles 10.01.2011. Seega nimetatud kuupäevani puudus hagejal igasugune mõistlik võimalus kostjale üüritud ruume kasutada, sh võimalus ruume koristada, üle vaadata või anda neid üürile uuele üürnikule. Tulenevalt

§-st 335 on hagejal õigus nõuda ajavahemiku 01.01.2011 -01.10.2011 eest lepingus kokkulepitud üüri ning kostjalt kuulub hagejale tasumisele üür 10 päeva eest 3290 krooni ehk 210,29 eurot. Maakohtu otsus viivisenõude rahuldamata jätmise kohta on põhjendamata. Vastavalt lepingu punktilele 3.5 kohustus kostja tasuma lepingus ettenähtud maksete tasumisega viivitamisel hagejale viivist 0,25% tähtaegselt tasumata summast päevas. Vastavalt lepingu punktile 9.1 kohustus kostja lepingu lõppemisel ruumide hagejale üleandmisega viivitamisel tasuma kuni 45. päevani hagejale viivist 5% renditasu suurusest iga ruumide hagejale üleandmisega viivitatud päeva eest. Olukorras, kus pooled on rahalise kohustusega viivituse puhuks üheselt mõistetavalt ja selgelt kokku leppinud viivises ja viivisemääras, ei saa nõustuda põhinõude rahuldamise korral maakohtu seisukohaga, et hageja viivisenõue on põhjendamatu ja vastuolus hea usu põhimõttega. Hagejal puudus kohustus märkida kostjale esitatavatele renditasu arvetele arve esitamise ajaks eelmiste, tähtaegselt tasumata arvete eest sissenõutavaks muutunud viivise arvestust ja/või tulevikus sissenõutavaks muutuva viivise arvestust.

§ 8

lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik.

§ 13

lg 1 kohaselt lepingut võib muuta või lepingu võib lõpetada lepingupoolte kokkuleppel või lepingus või seadusega ettenähtud muul alusel. Pooled ei ole viivisemäärade osas lepingut muutnud ega viiviste kohaldamata jätmises kokku leppinud. Seega kuulub leping täitmisele ka selles määratletud viivise maksmise kohustuste osas ning viivistele kohaldub lepingus sätestatud viivisemäär. Lisaks ei ole kostja kogu menetluse vältel esitanud viivisenõudele ühtegi vastuväidet ega ole ka esitanud taotlust viivise vähendamiseks. Vastavalt

§ 113

lg-le 8 ja § 162 lg-le 1 saab aga kohus võlgniku poolt maksmisele kuuluva viivise summat üldse vähendada üksnes kohustatud lepingupoole nõudmisel. Käesoleva apellatsioonkaebuse esitamise kuupäeva (09.07.2012) seisuga on lepingu punkti 3.5 alusel ajavahemiku 01.06.2010 – 31.12.2010 eest viivis 116 305,50 krooni ehk 7433,28 eurot. Lepingu punkti 9.1 alusel ajavahemiku 01.01.2011 – 10.01.2011 eest 357,91 eurot. Seega kuulub kostja poolt hagejale tasumisele viivis kokku juba summas 8074,56 eurot. Menetlusökonoomia huvides vaidlustab hageja maakohtu otsuse kohtuotsuse 5

(8)tegemise päeva seisuga väljamõistmisele kuuluva viivise osas üksnes põhinõude summa, so 4773,59 euro ulatuses. Maakohus rahuldas hageja põhinõuded 96% ulatuses. Hagi sellises ulatuses rahuldamise korral on ebaõiglane ja lubamatu jätta hageja õigusabikulud täielikult hageja enda kanda. Eriti juhul, kus kostja hagi ega selles esitatud nõudeid mitte üheski osas ega ulatuses ei tunnistanud. Võttes arvesse hagi rahuldatud ulatust, tuleb lisaks õigusabikulule ka riigilõivukulu igal juhul jätta täies ulatuses kostja kanda. Vastus apellatsioonkaebusele Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Tsiviilkolleegiumi seisukoht Kolleegium leiab, et Harju Maakohtu 08.06.2012 otsus on seaduslik ja põhjendatud otsuses toodud motiividel. Kuna kolleegium nõustub täielikult maakohtu põhjendustega, siis ei pea vajalikuks neid tulenevalt TsMS § 654 lg-st 6 korrata. TsMS § 651 lg 1 kohaselt kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Hageja palub apellatsioonkaebuses tühistada maakohtu otsuse hagi rahuldamata osas ning teha tühistatud osas uus otsus, millega mõista kostjalt hageja kasuks välja renditasu võlgnevus ajavahemiku 01.01.2011-10.01.2011 eest summas 210,29 eurot, viivis kohtuotsuse tegemise päeva seisuga summas 4773,59 eurot ja viivis renditasu tasumisega viivitamise eest 0,25% põhinõude summast päevas alates kohtuotsuse tegemise päevale järgnevast päevast kuni põhinõude hagejale täieliku tasumiseni ning jätta kõik menetluskulud täies ulatuses kostja kanda. Kolleegium leiab, et maakohus on jätnud põhjendatult rahuldamata hageja nõude rendi saamiseks perioodi eest 01.01.2011-10.01.2011. Maakohus on õigesti leidnud, et hageja ei ole kostjale ka ise esitanud arvet vaidlusaluse perioodi eest tasumiseks ja lisaks eeltoodule on hageja ise viivitanud võtmete vastuvõtmisega ega ole reageerinud kostja kirjale (tl 64, 111) sooviga võtmed üle anda. Seega on hageja ise olnud vastuvõtuviivituses ja tulenevalt

§ 101

lg-st 3 on seetõttu põhjendamatu mõista üür välja perioodi 01.01.2011-10.01.2011 eest. Kolleegium nõustub maakohtu järeldustega, mille kohaselt on hageja viivisenõue põhjendamatu ja ei vasta hea usu põhimõttele. Hageja ei ole märkinud ühelegi kostjale edastatud rendiarvele, et kostjal on lisaks renditasule viivisevõlgnevus. Samuti on arvetel märgitud viiviseks 0,1%, kuigi hageja palub kostjalt välja mõista viivise 0,25%, milline on kostja eksitamine ja mitte heas usus käitumine. Lisaks on hageja ise viivitanud võtmete vastuvõtmisega kostjalt, mistõttu on põhjendamatu nõuda kostjalt viivist ruumide üleandmisega viivitamise eest. Põhjendatud ei ole kaebuses toodud väide, mille kohaselt ei ole kostja viivisenõudele vastu vaielnud. Kostja on kõikides menetlusdokumentides leidnud, et kogu hageja nõue rahuldamisele ei kuulu. Kolleegium nõustub kostja seisukohaga, mille kohaselt ei ole hageja peale kostjalt 02.06.2010 ülesütlemise teate saamist väljendanud kostjale oma seisukohta selle suhtes ega vastuväiteid esitanud (t.l.22). Hageja hoidus ka ruumide vastuvõtmisest, mistõttu koostas kostja 02.06.2010 ruumide vabastamise ja üleandmise akti, mille edastas samuti hagejale (t.l.112-113). Ka sellele hageja ei reageerinud. Lisaks eeltoodule ei esitanud hageja peale ülesütlemise teate saamist kostjale üüriarveid. Need esitas hageja tagantjärele ja korraga 2010 novembris (t.l.23-30). Hageja selline käitumine ei ole kooskõlas heade kommetega, nagu maakohus põhjendatult märkis. Riigikohus on lahendis 3-2-1-5-08 leidnud, et kui hageja arvete esitamist kostjale ei tõenda, ei ole tal ka lepingu järgi alust arvete esitamata jätmise tõttu kostjalt maksmisega viivitamise tõttu viivist nõuda. 6

(8)Ülaltoodu alusel ei anna ükski apellatsioonkaebuses toodud väide alust kaevatava otsuse tühistamiseks. Apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata. Menetluskulud Menetluskulud tuleb jätta TsMS § 171 lg 1 alusel hageja kanda. TsMS 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Reet Allikvere Ülle Jänes Gaida Kivnurm RIIGIKOHUS TSIVIILKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-2-1-43-13 Otsuse kuupäev Tartu,
  1. aprill
  2. a Kohtukoosseis Eesistuja Lea Laarmaa, liikmed Henn Jõks ja Ants Kull Kohtuasi EXPERT ESTONIA AS-i hagi OSAÜHINGU STIGMAR vastu põhivõla 4773 euro 59 sendi ja viivise saamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Ringkonnakohtu
  3. novembri
  4. a otsus tsiviilasjas nr 2-11-35143 Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Tsiviilasja hind Riigikohtus EXPERT ESTONIA AS-i kassatsioonkaebus Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus Hageja EXPERT ESTONIA AS (registrikood 10208954), esindaja vandeadvokaat Toomas Keevallik 210 eurot 29 senti Kostja OSAÜHING STIGMAR (registrikood 10350416), esindaja vandeadvokaat Maarja Kärson 7
(8)Asja läbivaatamise kuupäev
  1. aprill
  2. a, kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
  3. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu
  4. novembri
  5. a otsus tsiviilasjas nr 2-1135143 osas, milles ringkonnakohus jättis muutmata Harju Maakohtu
  6. juuni
  7. a otsuse samas tsiviilasjas osas, milles maakohus jättis rahuldamata EXPERT ESTONIA AS-i nõude rendi tasumisega viivitamise eest viivise saamiseks. Samuti tühistada ringkonnakohtu otsus menetluskulude jaotuse osas. Ülejäänud osas jätta ringkonnakohtu otsus muutmata.
  8. Saata asi tühistatud osas samale ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks.
  9. Kassatsioonkaebus rahuldada osaliselt.
  10. Tagastada EXPERT ESTONIA AS-ile (konto nr 221003101808) kassatsioonkaebuselt
  11. novembril 2012 tasutud kautsjon 100 (ükssada) eurot. 8
(8)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.