TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-13-218 Otsuse kuupäev 25.aprill 2013 Kohtunik Eda Muts Kohtuasi Indrek Jatsõšõni kaebus Tartu Vangla 16.11.2012 kä

§ 64). Kaebajale on antud võimalus anda toimunu kohta selgitusi (tlk.

26, pöördel). Kaebajale on proovitud tutvustada 2 distsiplinaarmenetluse protokolli koos lisadega, kuid kaebaja on protokolliga tutvumise ja koopia kättesaamise kohta allkirja andmisest keeldunud (tlk 23 pöördel). Seega on tagatud kaebajale võimalus olla distsiplinaarmenetluses ära kuulatud. Distsiplinaarkaristuse määramisel on järgitud

§ 64lg-s 41 sätestatud tähtaega.

8. Poolte vahel on vaidlus üksnes selle üle, kas määratud distsiplinaarkaristus on proportsionaalne.

§ 63

lg 3 kohaselt võetakse distsiplinaarkaristuse valikul arvesse vangistuse täideviimise eesmärki.

§ 64lg 4 2 lause alusel tuleb distsiplinaarkaristuse määramise käskkirja põhjendada.

Vastustaja on distsiplinaarkaristusena katseajaga kartserikaristuse määramist põhjendanud asjaoludega, et kaebajal on 14 kehtivat distsiplinaarkaristust; kaebajaga on samalaadse rikkumise korral vesteldud ja teda on karistatud noomitusega; viimasest samalaadse rikkumise eest karistamisest ja uue rikkumise toimepanemise vahel on kõigest 17 päeva; kaebajat ei ole otstarbekas karistada noomitusega, kuna see ei ole mõjunud. Kohus leiab, et toodud kaalutlused on põhjendatud ja asjakohased. Kuigi kaebaja on pidanud otstarbekaks, et temaga uuesti vesteldaks, nähtub varasematest samalaadilistest rikkumistest, et vestlused ja noomituse määramine ei ole kaebajat õiguskuulekale teele suunanud. Vastustaja on ka põhjendanud, miks ei oleks karistuse eesmärgiga kooskõlas ka karistada kaebajat kartserikaristusest leebemate karistustega (

§ 63lg 1 p-d 2 ja 3).

Kuigi kaebajale määrati distsiplinaarkaristusena rangeim võimalikest ehk kartserikaristus, on karistuse määr võrreldes maksimumtähtajaga väga väike – 5 päeva – ning lisaks on vangla lükanud kartserikaristuse täitmise edasi, kui kaebaja ei pane kuue kuu jooksul toime uut rikkumist.

1. Kaebaja leiab samuti, et arvestatud ei ole tema süü suurust, kuna kaebaja ei saanud jalanõusid päriselt endale ning kambrikaaslased kasutavadki teatud asju ühiselt. Kohus leiab, et nimetatud asjaolud ei välista kaebaja karistamist täielikult ning arvestades määratud karistuse väikest määra on määratud karistus proportsionaalne kaebaja süüga. Kaebaja ei eita, et ta oli kodukorra p-s 7.2.6 sätestatud keelust teadlik, samuti on temaga selle keelu teemal vesteldud kui ka keelu rikkumise eest karistatud. Seega pani kaebaja teo toime tahtlikult, mis on üks süü vorme. Kodukorra p 7.2.6 kohaselt ei ole keelatud üksnes teistelt asjade omandamine, vaid ka laenamine või ajutiselt kasutamiseks võtmine. Seetõttu ei oma tähtsust asjaolu, et kaebaja kasutas jalanõusid ajutiselt. Kaebaja näited muude esemete kasutamise kohta ei ole asjakohased, kuna kaebajat on karistatud üksnes teise kinnipeetava jalanõude kasutamise eest. Kohus märgib, et lauamängu kasutamine koos kambrikaaslasega on selle eseme kasutusotstarbega kooskõlas, jalanõusid saab kasutada aga ainult üks isik korraga. Arvestades kodukorra p 7.2.6 eesmärki vältida kinnipeetavate vahelisi võlasuhteid, võib selle keeluga vastuolus olla ka kambrikaaslaste vahel nõude, veekeetja või hügieenivahendite jagamine.
2. Arvestades asjaolu, et kohus ei saa asuda vastustaja asemel kaalutlusõigust teostama, saab kohus üksnes hinnata, kas kaalutlusõigust on teostatud õiguspäraselt. Asjast ei ilmne, et määratud karistus oleks ebaproportsionaalne või vangla oleks lähtunud ebaõigetest kaalutlustest. Esitatud kaebus jääb rahuldamata. 3 HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsust tehti. Kuna kaebus jääb rahuldamata ja vastustaja ei ole menetluskulude väljamõistmist taotlenud, jäävad poolte menetluskulud nende endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Eda Muts Kohtunik 4