7 alusel. Lugeda tööleping lõpetatuks töötaja algatusel
2 p.1.2 alusel ja mõista välja hüvitis
4 alusel kolme kuu keskmise töötasu ulatuses. 2. Mõista välja OÜ-lt Oviot saamata töötasu summas 12 003,21 krooni (767,14 eurot). Hageja on esitanud taotluse hagi esitamise tähtaja ennistamiseks. Hageja palub ennistada tähtaeg, kuna ta on reaalselt viibinud Eestis ainult alates 24.05.2010.a. kuni 28.05.2010.a. ja alates 21.08.2010.a. kuni 03.09.2010.a. Hagiavalduse kohaselt oli poolte vahel sõlmitud 29.04.2010.a. tööleping. 25.06.2010.a. saatis hageja posti teel kostjale töölepingu ülesütlemise avalduse
2 p. 1 alusel. Kostja teatas hagejale, et on lõpetanud temaga töölepingu alates 23.05.2010.a.
Põhjuseid ei selgitatud. Hageja leiab, et kostja pole vaidlustanud hageja avaldust töölt vabastamiseks
2 p. 2 alusel ja ta pole seaduses ettenähtud korras pakkunud ka muud tööd.
Ühtegi vabastamise alust puudutavat dokumenti pole esitatud. Kostja on hageja suhtes käitunud ebaväärikalt ja pole maksnud ka kokkulepitud töötasu. Vastavalt omavahelisele kokkuleppele oli hageja töötasuks lubatud 15 000.- krooni. Töölepingus fikseeriti brutopalgaks 5 000.- krooni, kuid suuline kokkulepe oli oluliselt suuremas summas. 2. Kostja oma esitatud hagi ei tunnista ja palub see jätta rahuldamata täies ulatuses. Kostja leiab, et vaidlust ei ole selles, et vastavalt 29.04.2010.a. sõlmitud töölepingule nr. 2904 asus hageja T G autojuhina OÜ-s Oviot tööle 30.04.2010.a. 23.05.2010.a. hagejale edastatud ja hageja poolt allkirjastatud ülesütlemisavaldusega ütles tööandja töölepingu hagejaga 24.05.2010.a. üles. Ülesütlemisavalduse kättesaamist kinnitas 2 hageja T G oma allkirjaga, millega ta ühtlasi kinnitas, et temale on töölepingu ülesütlemise põhjust piisavalt ja arusaadavalt põhjendatud (erinevalt töövaidluskomisjonile esitatud avaldusest, hagiavalduses hageja töölepingu ülesütlemisavalduse kättesaamist ja sellekohase allkirja andmist hagiavalduses ei eita ja võtab seega õigeks, et kostja poolt töövaidluskomisjonile esitatud ülesütlemisavalduse eksemplarile on tutvumise kohta allkirja andnud hageja isiklikult). Hageja T G’u töösuhe kostja OÜ-ga Oviot lõppes 24.05.2010.a. tööandja poolt töölepingu ülesütlemisega. Tulenevalt ITLS §-st 6 lg 2 ja
lg 1 on töölepingu ülesütlemise vaidlustamise nõude aegumise tähtaeg 30 kalendripäeva ülesütlemisavalduse saamisest. Järelikult algas aegumistähtaja kulg 24.05.2010.a. Vältimaks aegumise kohaldamist oleks T G pidanud avalduse esitama töövaidluskomisjonile hiljemalt 25.06.2010. a. Avaldus esitati töövaidluskomisjonile 23.09.2010.a. Märgitust tulenevalt on töölepingu üleütlemise tühiseks tunnistamise ja kolme kuulu palga ulatuses hüvitise nõuded aegunud. Hageja möönab nõuete aegumist, kuid palub ennistada avalduse esitamise tähtaeg põhjusel, et ta on „reaalselt viibinud Eestis 24.05.2010.a. kuni 28.05.2010.a. ja alates 21.08.2010.a. kuni 02.09.2010.a. Tõendi eemaloleku kohta sai esindaja kätte 22.09.2010.a.” Kostja on seisukohal, et tegemist on materiaalõigusliku tähtajaga, milline ennistamisele ei kuulu. Juhul kui asuda seisukohale, et tegemist on menetlusliku tähtjaga, ei kuulu see ennistamisele järgmistel põhjustel: Avalduse töövaidluskomisjonile esitas töötaja 23.09.2010.a. ehk seaduses sätestatud 30 päevase kaebetähtaja asemel 123 päeva pärast väidetavast õiguste rikkumisest teada saamist. ITLS § 6 lg 2;
ÜS
lg 2 p 1 alusel ja kostja teatas, et on lõpetanud töölepingu alates 23.05.2010.a.
Ülalmärgitust tulenevalt on hageja hagiavaldus p 1 märgitud nõue aegunud ning nõude aegumistähtaja ennistamiseks puudub alus. Kostja palub jätta nõue nr. 1 rahuldamata. Kuivõrd töölepingu ülesütlemise tühiseks tunnistamise nõue ei saa kuuluda rahuldamisele, puudub alus hüvitise väljamõistmiseks. Hageja teine nõue ei ole aegunud. Samas teine ehk palganõue ei saa kuuluda rahuldamisele järgmistel põhjustel: Hageja põhjendab oma palganõuet sellega, et tema kuupalk oli 15 000.- krooni, kuid palka on temale makstud vähem. Hageja nõue on paljasõnaline ja tõendamata. Poolte vahel 29.04.
p. 7 sätete kohaselt võib tööandja töölepingu erakorraliselt üles öelda töötajast tuleneval mõjuval põhjusel, mille tõttu ei saa mõlemapoolseid huve järgides eeldada töösuhte jätkamist, eelkõige kui töötaja on tekitanud süüliselt ja olulisel määral kahju tööandja varale või lõi kahju tekkimise ohu. 4
1 kohaselt võib töölepingu üles öelda kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ülesütlemisavaldusega. Vorminõuet rikkudes tehtud või tingimuslik ülesütlemisavaldus on tühine.
2 kohaselt peab tööandja põhjendama ülesütlemist. Ülesütlemist peab põhjendama kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.
3 kohaselt käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud kohustuse rikkumine ei mõjuta ülesütlemise kehtivust, kuid kohustust rikkunud pool peab hüvitama teisele poolele sellega tekitatud kahju. ITLS § 6 lg-s 2 sätestatud töölepingu ülesütlemise vaidlustamise nõude aegumise tähtaeg on 30 kalendripäeva ülesütlemisavalduse saamisest. ITLS § 6 lg-s 3 sätestatud töötasu nõude esitamise tähtaeg on kolm aastat.
1 kohaselt peab kohtule hagi või töövaidluskomisjonile avalduse ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks esitama 30 kalendripäeva jooksul arvates ülesütlemisavalduse saamisest. Lg. 2 sätestab, et kui hagi või avaldust ei esitata tähtaja jooksul või kui hagi või avalduse esitamise tähtaega ei ennistata, on ülesütlemine algusest peale kehtiv ja leping on lõpetatud ülesütlemisavalduses märgitud tähtpäeval. Sätestatud tähtaeg kohtusse või töövaidluskomisjoni pöördumiseks on materiaalõiguslik tähtaeg, mille ennistamine protsessisätete järgi ei ole võimalik. Maakohus leiab, et käesolevas tsiviilasjas puudub alus avalduse esitamise tähtaja ennistamiseks (
ÜS § 143 kohaselt võib kohus või muu vaidlust lahendav organ võtta nõude aegumist arvesse ainult kohustatud isiku taotlusel. Kostja on esitanud taotluse aegumise kohaldamiseks hageja esimese nõude osas, et tunnistada tühiseks kostja OÜ Oviot poolt töölepingu ülesütlemine
7 alusel, lugeda tööleping lõpetatuks töötaja algatusel
2 p.1.2 alusel ja mõista välja hüvitis
4 alusel kolme kuu keskmise töötasu ulatuses. Tuvastamist on leidnud, et poolte vahel oli sõlmitud tööleping. Vastavalt 29.04.2010.a. sõlmitud töölepingule nr. 2904 asus hageja T G autojuhina OÜ-s Oviot tööle 30.04.2010.a. 23.05.2010.a. hagejale edastatud ja hageja poolt allkirjastatud ülesütlemisavaldusega ütles tööandja töölepingu hagejaga 24.05.2010.a. üles. Ülesütlemisavalduse kättesaamist kinnitas hageja T G oma allkirjaga. Hageja töölepingu ülesütlemisavalduse kättesaamist ja allkirja andmist ei eita. Aegumistähtaja alguseks on 24.05.2010.a. Hageja oleks pidanud avalduse töövaidluskomisjonile esitama hiljemalt 25.06.2010.a. Avaldus esitati tegelikult 23.08.2010.a. (kolm kuud peale avalduse esitamise tähtaega. 24.05.-28.05.2010.a. oli hageja Eestis ja ei vaidlustanud töölepingu ülesütlemise avaldust. Viibides väljaspool Eestit ei ole ta avaldust esitanud posti või muude sidevahendite kaudu. Samuti olles Eestis 21.08.-03.09.2010.a. hageja seda ei teinud. Hageja on esitanud avalduse töövaidluskomisjonile alles 23.09.2010.a. Maakohus leiab, et puudub mõjuv põhjus avalduse esitamise tähtaja ennistamiseks. Seega on hageja nõue töölepingu ülesütlemise tühiseks tunnistamiseks ja hüvitise nõudes aegunud. TsMS § 230 lg. 1 sätete kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Lg. 2 sätete kohaselt esitavad tõendeid menetlusosalised. Kohus võib teha menetlusosalistele ettepaneku esitada täiendavaid tõendeid. Maakohus tegi kohtuistungil 19.04.2012.a. hagejale ettepaneku tõendite esitamiseks oma nõuete osas ja määras tõendite esitamise lõpptähtajaks hagejale 13.08.2012.a. Hageja ühtegi tõendit maakohtule ei esitanud. Seega ei ole hageja oma teise nõude osas, milleks on saamata jäänud töötasu nõue summas 767,14 eurot tõendeid esitanud. Hageja ei ole tõendanud, et tema töötasu kokkulepe oleks 15 000.- krooni. Poolte vahel 29.04.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.