) § 1 lg 1 kohaselt Töölepingu alusel teeb füüsiline isik (töötaja) teisele isikule (tööandja) tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile. Tööandja maksab töötajale töö eest tasu.
Tööleping loetakse sõlmituks ka juhul, kui töötaja asub tegema tööd, mille tegemist võib vastavalt asjaoludele eeldada üksnes tasu eest. Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud vorminõude järgimata jätmine ei too kaasa töölepingu tühisust. 2 OÜ Normex Ehitus on lubanud Alger Voskressenski Eesti Lennuakadeemia õppehoone ehitusel plaatijana tööle 4. juulil 2011, mis on tõendatud hageja esitatud fotodega tl-l 31 ja tunnistaja S.V. ütlustega (tl 47). Kirjaliku töölepingu puudumise tõttu ei saa kohus asuda seisukohale, et töösuhe algas 1. juulil 2011, nagu väidab hageja.
lg 2 kohaselt loetakse (suuline) tööleping sõlmituks, kui töötaja asub tööd tegema. Kuna hageja asus tööle 4.07.2011, siis sõlmiti tööleping samal päeval. Kostja on esitanud väljatrüki kirjast hageja Facebooki kontol, kus hageja teatab
lg 2 kohaselt kui isik teeb teisele isikule tööd, mille tegemist võib vastavalt asjaoludele oodata üksnes tasu eest, eeldatakse, et tegemist on töölepinguga. Vastupidist peab tõendama tööandja. Kostja kõik vastuväited on jäänud paljasõnaliseks. Töövõtulepingu sõlmimist hageja ja kostja vahel ei saa tõendada kostja nimekirjaga peatöövõtjale väidetavate alltöövõtjate kohta (tl 12). A. Voskressenskiga ei ole sõlmitud kirjalikku (all)töövõtulepingut. Tööleping ei pea olema kestvusleping, selle võib sõlmida kindlaks tähtajaks või teatud töö tegemiseks (
Kohus nõustub kostja väitega, et praktikas on välja kujunenud terve hulk töid ja teenuseid, mida osutatakse tüüpiliselt töövõtulepingu alusel, sh lepingud ehitus- ja remonditööde teostamiseks, samuti puhastus- ja korrashoiuteenused. Kuid sellised töövõtulepingud sõlmitakse tellija ja teostaja vahel. Kui kostja teeb viimistlustöid peatöövõtja tellimusel, ei tähenda see, et kostja poolt kasutatav tööjõud on eelduslikult samuti ainult töövõtulepingu alusel tegutsev. Nö brigaadiviisiliselt töötamine ei anna alust väita, et hageja töötas töövõtulepingu alusel. Kui kostja sõlmis töövõtulepingu S. V, et viimane koos veel kolme töötajaga, sh hageja, teeb kostja tellitud töö, siis oleks kostja pidanud ka kokkulepitud tasu maksma S. V, so lepingu poolele, mitte igale töötajale eraldi. Kui 4 töötajat teevad ühiselt tööd, siis ei välista nendega sõlmitud töölepingu olemasolu see, et tehtud töö maht jagatakse töötajate endi poolt nende vahel. Töötasu oli kokku lepitud tükitöö hinnaga, seega töö mahu võisid kindlaks teha ka töötajad ise. Tööandja õigus on aktsepteerida esitatud töömahtu või mitte. Hagejal töökoha olemasolu ei välista kostja juures teise töö tegemist samuti töölepingu alusel. Seadusest ei nähtu, et töötaja võib töötada ja saada töötasu ainult ühe töölepingu alusel. Samuti ei välista töölepingulist suhet asjaolu, et töötaja on töötanud ka varasemalt kostja alluvuses, kuid ei ole taotlenud töösuhte tuvastamist nende perioodide eest. Käesoleva hagi aluseks on hageja töötamine 2011 juulis Eesti Lennuakadeemia õppehoone ehitusel.
lg 4 kohaselt töölepingu kohta sätestatut ei kohaldata lepingule, mille kohaselt töö tegemiseks kohustatud isik on töö tegemise viisi, aja ja koha valikul olulisel määral iseseisev. Kostja taotluses töövaidluse läbivaatamiseks hagimenetluses, lk 3 eelviimases lõigus on kostja selgitanud hageja töö juhtimist: „Kostjal oli tulenevalt peatöövõtjaga sõlmitud lepingust ning arvestades ka teiste objektil töid teostavate isikute võimalusega oma töid läbi viia, kohustus näidata oma alltöövõtjatele (sh hageja, kohtu märkus) alad, kus ja mis järjekorras tuleb töid teostada.“ Tunnistaja S. V ütluste kohaselt võtsid tehtud töö vastu I. ja M. S. Töö üleandmisevastuvõtmise akti ei vormistatud. Tunnistaja ütluse kohaselt kontrolliti kostja esindajate poolt tööd ka vahepeal pisteliselt. Hageja on õigeks võtnud paari isikliku töövahendi kaasavõtmise objektile. Lõviosa töövahenditest kuulusid hageja väitel kostjale ja kostja ei ole kohtule vastupidist tõendanud. Seega tegi hageja kostja esindajate juhtimisele ja kontrollile alludes kostja töövahenditega tööd, mille eest ta pidi saama tasu. 3 Kirjaliku kokkuleppe puudumise tõttu on tõendamata poolte kokkulepe töötasu suuruse osas.
lg 1, 2 ja 3 kohaselt Kui isik teeb tööd, mille tegemist võib asjaolusid arvestades eeldada tasu eest, eeldatakse, et töötasus on kokku lepitud. Kui töötajale lepingu järgi makstava töötasu suurust ei ole kokku lepitud või kui kokkulepet ei suudeta tõendada, on töötasu suuruseks kollektiivlepingus ettenähtud, selle puudumisel sarnase töö eest sarnastel asjaoludel tavaliselt makstav tasu. Kokkulepitud töötasust arvestatakse maha töötaja maksukohustus ehk töötasust kinnipeetavad seaduses ettenähtud maksud ja maksed. Hageja poolt töövaidluskomisjonile esitatud avalduse kohaselt oli kokku lepitud töötasu 4 eurot/m2. Tulenevalt
§-s 29 lg 3 sätestatust ei ole põhjendatud hageja nõue netotöötasu väljamõistmiseks 541.37 euro ulatuses, väites, et maksud töötasult tuleb tasuda tööandjal. Kokkulepitud töötasust tuleb seaduse kohaselt maha arvata töötaja maksukohustus. Hageja on vähendanud juba töövaidluskomisjonis töötasu nõuet 3.60 euroni ruutmeetri eest, sest ta ei teinud vuukimistööd. Kostja on seisukohal, et kokkulepitud töötasu oli 1 euro/m2 eest ning ebakvaliteetse töö eest on kostja kinni pidanud osa tasust, arvestades hagejale tasu 121.62 eurot ja makstes välja 117 eurot (tl 7). Pooled on jõudnud kokkuleppele, et hageja tehtud töö maht oli 182,88 m
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.