← Eesti

2-12-21848/39

Obsah (5)§ 97§ 102§ 101§ 100§ 99

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tsiviilasja number 2-12-21848 Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 22.04.2013, Tallinn Kohtukoosseis Mare Merimaa, Gaida Kivinurm, Margo Klaar Tsi

) § 96 järgi on ülalpidamist kohustatud andma ka täisealine esimese astme üleneja sugulane.

§ 97

p 1 järgi on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps.

§ 102

lg 1 järgi vabaneb isik ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist, lõige 2 sätestab, et vanemad ei vabane lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest.

§ 101

lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Nimetatud sätte kohaselt ei või alaealisele lapsele väljamõistetav elatis 2012. aastal ühelt vanemalt olla väiksem kui 145 eurot.

§ 102

lg 2 järgi võib siiski elatise välja mõista alla seaduses sätestatud miinimummäära sh näiteks juhul, kui vanem on töövõimetu tema tervislikust seisundist tulenevalt. Sotsiaalkindlustusameti 24.05.2011 otsusega (tlk 9-10) tuvastati hagejal töövõime kaotus 100 protsenti. 09.05.2012 Sotsiaalkindlustusameti otsusest (tlk 13-14) nähtuvalt on hageja töövõime kaotus 90 protsenti. Seega ei ole hagejal käesoleval ajal võimalik tööga sissetulekut teenida. Tunnistaja ütlustest ei ole võimalik järeldada, et hageja sissetuleku vähesus on tema enda vaba valik. Hageja viibimised SA Haapsalu taastusravi keskuses mh 2012. aastal (tlk 120), lükkavad ümber kostja väited, et hageja on tegelikult terve ja töövõimeline isik. Kostja väited, et hageja terveneb jõudsalt, ei ole asjakohased. Elatise arvestamisel lähtub kohus olemasolevast, mitte tulevikus hüpoteetiliselt tekkivast olukorrast. Seega ei ole kostja etteheited hagejale piisava sissetulekuga töökoha puudumise kohta põhjendatud. Tööga teenitava sissetuleku olemasolu hagejal ei nähtu ka pangakontode väljavõtetest (tlk 54-56 ja 62-73). Kostja väited, et hagejal on tegelikult tema poolt väidetust kordades suurem sissetulek, pole tõendamist leidnud. Hageja osaleb ansambli XXXX koosseisus, kuid kohtu arvates ei ole tõendatud, et selles osalemisega teenib hageja nimetamisväärset sissetulekut. Tegemist ei ole professionaalse koosseisuga ja kostja poolt esitatud tõend (tlk 208-209) viitab sellele, et esinemised on pigem juhuslikud. Hageja on korra käinud välisreisil, kuid ka selle reisiga seotud kulud kandis asja materjalidele lisatud tõendite kohaselt kolmas isik (tlk 211-213). Hagejale kuulub maatulundusmaa 2,2 ha XXXXXXX. Kinnistut koormab tähtajatu kasutusõigus elamule A L a kasuks, kes kinnistu hagejale kinkis (tlk 128-130). Arvestades, et peale kinkimise on kinnistu koormatud isikliku kasutusõigusega kinkija kasuks ja tegemist on ka hageja elukohaga, siis ei ole kostja väited selle kinnistu müümiseks põhjendatud. Hagejale kuulub maatulundusmaa 5,67 ha, XXXXXX (tlk 31-33). Kinnistu on koormatud hüpoteegiga summas 82 300 krooni. Hageja on asjas väitnud, et kinnistu turuväärtus ei ole suur, kuna see asub Lahemaa Rahvuspargi piiranguvööndis. Asjaolu, et kinnistu asub piiranguvööndis, on tõendatud kinnistusraamatu väljavõttes olevate märgetega Eesti Vabariigi kasuks ja metsamajandamiskavas väljendatuga

(182183)piiranguvööndi kohta. Kohus arvestas kohus elatise väljamõistmisel sellega, et nimetatud kinnistult on metsamajandamiskava kohaselt võimalik lõigata metsa ja selle edasimüügist mõningal määral sissetulekut teenida. Hageja ei ole soovinud elatise vähendamist lapse vajaduste muutumise tõttu (tlk 141). Lapse vajaduste muutumisele (suurenemisele) tugines kostja oma vastuväidetes. Asjas on tõendamist leidnud, et käesoleval ajal ei ole hagejal lapse ülalpidamiseks võimalik tasuda rohkem kui 145 eurot kuus. Seega ei oma asja lahendamisel tähtsust, kas kostjale tehtavad kulud on suurenenud. 3 TsMS § 459 lg 1 ja TsMS § 459 lg 2 ei näe ette vanema õigust nõuda kohtulahendi muutmist tagasiulatuvalt, seetõttu jättis kohus rahuldamata hageja nõude elatise vähendamiseks enne hagiavalduse esitamist. Arvestades asjas esitatud tõendeid kogumis, sh hageja tõendatud sissetulekute suurust, asjaolu, et ühelt hagejale kuuluvalt kinnistult on võimalik tulu teenida ja hageja ettepanekut kompromissi sõlmimiseks summas 145 eurot, rahuldas kohus hagi osaliselt. Kohtukulude jaotamisel lähtus kohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg-st 1, § 163 lg-st 1, § 163 lg-st 2, § 190 lg-test 3 ja 4. Apellatsioonkaebus 30.01.2013 esitas A-M P apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu 21.12.2012 otsuse tühistada ning jätta hagi rahuldamata. Kohtukulud palub apellant jätta hageja kanda. Hageja võlgnevus tsiviilasjas nr 2-10-20023 on 31.01.2013 seisuga 2570,45 eurot. Vastustaja hoiab kõrvale ülalpidamise kohustusest ka selles määras, milles ta väidab end olevat suuteline ülalpidamist andma. Maakohus on ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse norme ja rikkunud põhjendamiskohustust. Maakohus on otsuses vastuolulistel seisukohtadel, leides esmalt, et elatis ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast (145 eurot), viidates

§ 102

lgtele 1 ja 2 ja

§ 101

lg-le 1 ning seejärel, et käesolevas asjas siiski võib elatis olla alla alalammäära. Maakohus on jätnud põhjendamata, miks ei ole kohus pidanud vajalikuks määrata vähendatud elatise suuruseks kostja poolt kompromissina pakutud 190 eurot kuus, vaid eelistas hageja pakutud kompromissi 145 eurot kuus. Otsusest ei nähtu, millest tulenevalt ei ole elatise määr seotud Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammääraga. Viimasel kahel aastal (2012 ja 2013) on kuupalga alammäär tõusnud ja käesoleval ajal on pool kuupalga alammäärast 160 eurot. Samuti ei ole kohus põhjendanud, millest tulenevalt on emal lapse ees suuremad kohustused kui isal. Hageja ei ole vaielnud kulutustele vastu.

§ 102

kohaselt peab arvestama kohustatud isiku varalise seisundiga, elatise tasumine 232 eurot kuus ei kahjusta hageja enese tavalist ülalpidamist. Hageja ei ela lapsega koos, seega on ta tulenevalt

§ 100lg-st 2 kohustatud last ülal pidama.

Vastustajal on piisavalt vara, mille arvelt last ülal pidada ning on põhjendamatu hagi rahuldada. Lisaks on kostjal teada, et hageja on asunud tööle alates 28.01.2013 MTÜ Õnne Maja poolt renoveeritavas Kolga Rahvamajas tööde juhatajana. Käesolevas asjas on kohus seadnud elatist nõudva lapse oluliselt halvemasse varalisse olukorda, kui hageja enda. Apellant palub määrata, et käesolevas apellatsioonis esitatud nõuded täidetakse Triin Lindaule. Vastus apellatsioonkaebusele Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata ning menetluskulud apellandi kanda. Ringkonnakohtu otsuse põhjendused Kolleegium leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel elatise vähendamise osas ja menetluskulude jaotuse ja väljamõistmise osas osaliselt tühistada. Ringkonnakohus muudab maakohtu otsuse resolutsiooni. 4 Kostja vaidlustab maakohtu otsuse tervikuna, väites, et maakohus on ebaõigesti kohaldanud materiaalõigusnormi ja rikkunud otsuse põhjendamiskohustust. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu järeldus, et elatise vähendamise hagi tuleb osaliselt rahuldada, on põhjendatud. Samas on maakohus elatist vähendanud suuremas ulatuses, kui see asjaoludest tulenevalt põhjendatud on.

§ 99

lg 1 järgi määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Sama paragrahvi lõike 2 järgi arvestatakse ülalpidamise kindlaksmääramisel õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi.

§ 101

lg 1 järgi ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.

§ 102

lg 1 järgi vabaneb isik ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Sama paragrahvi lõike 2 järgi ei vabane vanemad lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määra. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Hagejalt on varasemalt välja mõistetud Harju Maakohtu 02.08.2010 tagaseljaotsusega elatis tütre ülalpidamiseks suuruses 3 630 krooni (232 eurot). Menetluslikult annab aluse nõuda kohtulahendiga kindlaksmääratud elatise muutmist TsMS § 459 lg 1, mille järgi on pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada. Riigikohus on otsuses nr 3-2-1-127-09 p-s 10 asunud seisukohale, et elatise suuruse muutmiseks on alust juhul, kui lapse vajadused ja/või vanema(te) varaline seisund on võrreldes kohtulahendi tegemise aluseks olnud asjaoludega muutunud. Seega peab kohus elatise suuruse muutmise üle otsustades võtma aluseks eelmise kohtulahendi asjaolud ning tuvastama, kas asjaolud on sedavõrd muutunud, et annavad alust elatise suurust muuta. Samuti on Riigikohus lahendis nr 3-2-1-125-11 p-s 15 leidnud, et TsMS § 497 ja § 459 lg 1 alusel esitatava elatise suuruse muutmise hagi aluseks saab olla see, et pärast elatise väljamõistmist on lapse vajadused või vanema võimalused muutunud. Seega tuleb elatise suuruse muutmise nõude lahendamisel aluseks võtta eelmise kohtulahendi asjaolud ja võrrelda neid praeguse hagi asjaoludega. Maakohus tuvastas, et hageja tervislik seisund võrreldes eelmise kohtulahendi tegemise aja seisuga on halvenenud sedavõrd, et hagejal ei ole võimalik tööga tulu teenida. Hagejal on 09.05.2012 Sotsiaalkindlustusameti otsuse järgi töövõime kaotuse protsent

  1. Ringkonnakohus nõustub maakohtu hinnanguga hageja töövõime halvenemise osas ja märgib, et kuigi maakohus ei ole täpselt tuvastanud, kui palju halvenes töövõimetuse tõttu hageja varaline olukord võrreldes 5 eelmise kohtuotsuse tegemise aja olukorraga, on võimalik asuda seisukohale, et juba hageja traumast tingitud töövõimetusega (algul 100%, edasi 90%) kaasneb paratamatult tööga tuluteenimise võimaluse oluline vähenemine. Seega on võimalik järeldada, et hageja varaline olukord on muutunud määral, mis annab alust elatise vähendamiseks. Maakohus on elatise vähendamise ulatuse määramisel lähtunud hageja tõendatud sissetulekute suurusest, samuti asjaolust, et hageja ühelt kinnistult on võimalik teenida tulu ja lisaks hageja kompromissettepanekust, milles ta nõustus maksma elatist 145 eurot kuus. Maakohus vähendas elatist 145 eurole kuus. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu poolt elatise vähendamine 232 eurolt 145 eurole kuus ei ole põhjendatud. Hageja väitel on praegu tema igakuiseks sissetulekuks töövõimetuspension 241,91 eurot, puudetoetus 53,69 eurot ja vallavolikogu liikme hüvitis 115 eurot, kokku 410,60 eurot, muid sissetulekuid tal ei ole. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et tunnistaja A. U ütlused ei tõenda hageja töövõimet ega töötamist. Kostja ei ole tõendanud hageja mitteametlikku töötamist ning välisreisil käimine ei tõenda hageja näidatust suuremat sissetulekut. Ringkonnakohus nõustub samuti maakohtu seisukohaga hagejale kuuluvate kinnistutele hinnangu andmisel elatise vähendamise ulatuse määramisel. Ringkonnakohus ei nõustu aga maakohtu seisukohaga, et elatise vähendamise ulatuse määramisel ei tule arvestada hageja võimaliku tuluga lauljana esinemise eest ansamblis Uuri4Ever. Hageja ei eita ansamblis osalemist ja esinemist, kuid väidab, et teeb seda praktiliselt tasuta. Ringkonnakohus leiab, et elatise vähendamise ulatuse määramisel on siiski arvestatav asjaolu, et hagejal on võimalik teenida lisatulu ansamblis lauljana esinemise eest. Hageja väide, et ta osaleb ansambli esinemistel tasuta, ei ole eluliselt usutav ja hageja ei ole seda ka tõendanud. Maakohus ei ole asja lahendamisel lapse vajadusi kindlaks teinud, kuna hageja ei ole põhjendanud hagi lapse vajaduste vähenemisega. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga. Arvestades seda, et hageja varaline olukord on töövõimetuse tõttu halvenenud, mis annab aluse elatise vähendamiseks, samuti hageja tõendatud sissetulekut 410,60 eurot, samuti hageja võimalust saada lisatulu ühelt kinnisasjalt ja ansamblis esinemise eest, leiab ringkonnakohus, et elatise vähendamine on põhjendatud 235 eurolt 160 euroni kuus, mis on ka elatise miinimummäär alates 01.01.
  2. Ringkonnakohus leiab, et hageja on võimeline sellises ulatuses elatist maksma, sest hageja sissetulekud on eelduslikult suuremad, kui 410 eurot kuus. Hageja ei ole lisatulu teenimise võimaluse puudumist veenvalt põhistanud ega tõendanud. Ringkonnakohus leiab, et hagejalt lapse ülalpidamiseks elatise nõudmine summas 160 eurot on kookõlas

§ 102lg-ga 2.

Vanem ei vabane oma alaealise lapse ülalpidamiskohustustest ka

§ 102

lg-s 1 märgitud olukorras ja vanem peab tema käsutada olevaid vahendeid kasutama enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Menetluskulu jaotus TsMS § 163 lg 1 järgi kui hagi rahuldatakse osaliselt võib kohus jätta menetluskulud poolte endi kanda. Maakohus jättis menetluskulud poolte kanda, välja arvatud riigilõivu osas. Hageja oli vabastatud riigilõivu maksmisest hagi esitamisel. Otsuses mõistis kohus pooltelt riigilõivu 255.64 eurot võrdses ulatuses riigituludesse. Kolleegium leiab, et tegemist on elatise vähendamise nõudega ning tulenevalt TsMS § 162 lg-st 4 oleks kostjalt riigilõivu väljamõistmine ebaõiglane. 6 Kuivõrd hagejal on töövõime kaotuseks 90 % ning tema varaline seisund ei võimaldanud ka kohtusse pöördumisel riigilõivu maksta, siis TsMS § 190 lg 7 alusel tuleb hageja vabastada riigilõivu tasumise kohustusest riigituludesse täies ulatuses. TsMS § 163 lg 1 alusel tuleb poolte apellatsiooniastme menetluskulud jätta poolte endi kanda. Mare Merimaa Gaida Kivinurm Margo Klaar 7

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.