) § 96 järgi on ülalpidamist kohustatud andma ka täisealine esimese astme üleneja sugulane.
p 1 järgi on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps.
lg 1 järgi vabaneb isik ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist, lõige 2 sätestab, et vanemad ei vabane lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest.
lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Nimetatud sätte kohaselt ei või alaealisele lapsele väljamõistetav elatis 2012. aastal ühelt vanemalt olla väiksem kui 145 eurot.
lg 2 järgi võib siiski elatise välja mõista alla seaduses sätestatud miinimummäära sh näiteks juhul, kui vanem on töövõimetu tema tervislikust seisundist tulenevalt. Sotsiaalkindlustusameti 24.05.2011 otsusega (tlk 9-10) tuvastati hagejal töövõime kaotus 100 protsenti. 09.05.2012 Sotsiaalkindlustusameti otsusest (tlk 13-14) nähtuvalt on hageja töövõime kaotus 90 protsenti. Seega ei ole hagejal käesoleval ajal võimalik tööga sissetulekut teenida. Tunnistaja ütlustest ei ole võimalik järeldada, et hageja sissetuleku vähesus on tema enda vaba valik. Hageja viibimised SA Haapsalu taastusravi keskuses mh 2012. aastal (tlk 120), lükkavad ümber kostja väited, et hageja on tegelikult terve ja töövõimeline isik. Kostja väited, et hageja terveneb jõudsalt, ei ole asjakohased. Elatise arvestamisel lähtub kohus olemasolevast, mitte tulevikus hüpoteetiliselt tekkivast olukorrast. Seega ei ole kostja etteheited hagejale piisava sissetulekuga töökoha puudumise kohta põhjendatud. Tööga teenitava sissetuleku olemasolu hagejal ei nähtu ka pangakontode väljavõtetest (tlk 54-56 ja 62-73). Kostja väited, et hagejal on tegelikult tema poolt väidetust kordades suurem sissetulek, pole tõendamist leidnud. Hageja osaleb ansambli XXXX koosseisus, kuid kohtu arvates ei ole tõendatud, et selles osalemisega teenib hageja nimetamisväärset sissetulekut. Tegemist ei ole professionaalse koosseisuga ja kostja poolt esitatud tõend (tlk 208-209) viitab sellele, et esinemised on pigem juhuslikud. Hageja on korra käinud välisreisil, kuid ka selle reisiga seotud kulud kandis asja materjalidele lisatud tõendite kohaselt kolmas isik (tlk 211-213). Hagejale kuulub maatulundusmaa 2,2 ha XXXXXXX. Kinnistut koormab tähtajatu kasutusõigus elamule A L a kasuks, kes kinnistu hagejale kinkis (tlk 128-130). Arvestades, et peale kinkimise on kinnistu koormatud isikliku kasutusõigusega kinkija kasuks ja tegemist on ka hageja elukohaga, siis ei ole kostja väited selle kinnistu müümiseks põhjendatud. Hagejale kuulub maatulundusmaa 5,67 ha, XXXXXX (tlk 31-33). Kinnistu on koormatud hüpoteegiga summas 82 300 krooni. Hageja on asjas väitnud, et kinnistu turuväärtus ei ole suur, kuna see asub Lahemaa Rahvuspargi piiranguvööndis. Asjaolu, et kinnistu asub piiranguvööndis, on tõendatud kinnistusraamatu väljavõttes olevate märgetega Eesti Vabariigi kasuks ja metsamajandamiskavas väljendatuga
lgtele 1 ja 2 ja
lg-le 1 ning seejärel, et käesolevas asjas siiski võib elatis olla alla alalammäära. Maakohus on jätnud põhjendamata, miks ei ole kohus pidanud vajalikuks määrata vähendatud elatise suuruseks kostja poolt kompromissina pakutud 190 eurot kuus, vaid eelistas hageja pakutud kompromissi 145 eurot kuus. Otsusest ei nähtu, millest tulenevalt ei ole elatise määr seotud Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammääraga. Viimasel kahel aastal (2012 ja 2013) on kuupalga alammäär tõusnud ja käesoleval ajal on pool kuupalga alammäärast 160 eurot. Samuti ei ole kohus põhjendanud, millest tulenevalt on emal lapse ees suuremad kohustused kui isal. Hageja ei ole vaielnud kulutustele vastu.
kohaselt peab arvestama kohustatud isiku varalise seisundiga, elatise tasumine 232 eurot kuus ei kahjusta hageja enese tavalist ülalpidamist. Hageja ei ela lapsega koos, seega on ta tulenevalt
Vastustajal on piisavalt vara, mille arvelt last ülal pidada ning on põhjendamatu hagi rahuldada. Lisaks on kostjal teada, et hageja on asunud tööle alates 28.01.2013 MTÜ Õnne Maja poolt renoveeritavas Kolga Rahvamajas tööde juhatajana. Käesolevas asjas on kohus seadnud elatist nõudva lapse oluliselt halvemasse varalisse olukorda, kui hageja enda. Apellant palub määrata, et käesolevas apellatsioonis esitatud nõuded täidetakse Triin Lindaule. Vastus apellatsioonkaebusele Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata ning menetluskulud apellandi kanda. Ringkonnakohtu otsuse põhjendused Kolleegium leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel elatise vähendamise osas ja menetluskulude jaotuse ja väljamõistmise osas osaliselt tühistada. Ringkonnakohus muudab maakohtu otsuse resolutsiooni. 4 Kostja vaidlustab maakohtu otsuse tervikuna, väites, et maakohus on ebaõigesti kohaldanud materiaalõigusnormi ja rikkunud otsuse põhjendamiskohustust. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu järeldus, et elatise vähendamise hagi tuleb osaliselt rahuldada, on põhjendatud. Samas on maakohus elatist vähendanud suuremas ulatuses, kui see asjaoludest tulenevalt põhjendatud on.
lg 1 järgi määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Sama paragrahvi lõike 2 järgi arvestatakse ülalpidamise kindlaksmääramisel õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi.
lg 1 järgi ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.
lg 1 järgi vabaneb isik ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Sama paragrahvi lõike 2 järgi ei vabane vanemad lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määra. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Hagejalt on varasemalt välja mõistetud Harju Maakohtu 02.08.2010 tagaseljaotsusega elatis tütre ülalpidamiseks suuruses 3 630 krooni (232 eurot). Menetluslikult annab aluse nõuda kohtulahendiga kindlaksmääratud elatise muutmist TsMS § 459 lg 1, mille järgi on pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada. Riigikohus on otsuses nr 3-2-1-127-09 p-s 10 asunud seisukohale, et elatise suuruse muutmiseks on alust juhul, kui lapse vajadused ja/või vanema(te) varaline seisund on võrreldes kohtulahendi tegemise aluseks olnud asjaoludega muutunud. Seega peab kohus elatise suuruse muutmise üle otsustades võtma aluseks eelmise kohtulahendi asjaolud ning tuvastama, kas asjaolud on sedavõrd muutunud, et annavad alust elatise suurust muuta. Samuti on Riigikohus lahendis nr 3-2-1-125-11 p-s 15 leidnud, et TsMS § 497 ja § 459 lg 1 alusel esitatava elatise suuruse muutmise hagi aluseks saab olla see, et pärast elatise väljamõistmist on lapse vajadused või vanema võimalused muutunud. Seega tuleb elatise suuruse muutmise nõude lahendamisel aluseks võtta eelmise kohtulahendi asjaolud ja võrrelda neid praeguse hagi asjaoludega. Maakohus tuvastas, et hageja tervislik seisund võrreldes eelmise kohtulahendi tegemise aja seisuga on halvenenud sedavõrd, et hagejal ei ole võimalik tööga tulu teenida. Hagejal on 09.05.2012 Sotsiaalkindlustusameti otsuse järgi töövõime kaotuse protsent
Vanem ei vabane oma alaealise lapse ülalpidamiskohustustest ka
lg-s 1 märgitud olukorras ja vanem peab tema käsutada olevaid vahendeid kasutama enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Menetluskulu jaotus TsMS § 163 lg 1 järgi kui hagi rahuldatakse osaliselt võib kohus jätta menetluskulud poolte endi kanda. Maakohus jättis menetluskulud poolte kanda, välja arvatud riigilõivu osas. Hageja oli vabastatud riigilõivu maksmisest hagi esitamisel. Otsuses mõistis kohus pooltelt riigilõivu 255.64 eurot võrdses ulatuses riigituludesse. Kolleegium leiab, et tegemist on elatise vähendamise nõudega ning tulenevalt TsMS § 162 lg-st 4 oleks kostjalt riigilõivu väljamõistmine ebaõiglane. 6 Kuivõrd hagejal on töövõime kaotuseks 90 % ning tema varaline seisund ei võimaldanud ka kohtusse pöördumisel riigilõivu maksta, siis TsMS § 190 lg 7 alusel tuleb hageja vabastada riigilõivu tasumise kohustusest riigituludesse täies ulatuses. TsMS § 163 lg 1 alusel tuleb poolte apellatsiooniastme menetluskulud jätta poolte endi kanda. Mare Merimaa Gaida Kivinurm Margo Klaar 7
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.