3-13-753/2

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Daimar Liiv Määruse tegemise aeg ja koht

1. mai 2013, Tallinn Haldusasja number 3-13-753 Haldusasi M. L. kaebus Tallinna Vangla toimingu – 5.04.2013 läbiotsimise käigus kaebajale kuuluvate palvehelmeste ära võtmine – õigusvastasuse tuvastamiseks Menetlustoiming Kaebuse tagastamine RESOLUTSIOON
2. Tagastada kaebus M. L.-le.
3. Sekretäril saata käesoleva määruse ärakiri teadmiseks kaebuse esitajale. Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest arvates. Edasikaebamise kord ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
4. 8.04.2013 esitas M. L. Tallinna Halduskohtule kaebuse Tallinna Vangla toimingu – 5.04.2013 läbiotsimise käigus kaebajale kuuluvate palvehelmeste ära võtmine – õigusvastasuse tuvastamiseks. Kaebuse esitamise vajadust põhjendab kaebaja mittevaralise kahju hüvitamise nõude esitamise sooviga tulevikus. Kaebaja palub ennast vabastada riigilõivu tasumise kohustusest. Kaebaja nõustub asja lahendamisega lihtmenetluses. Kaebaja märgib, et ei ole nõus kompromissi ega lepitusmenetlusega. Kaebaja selgitab, et 5.04.2013 toimus läbiotsimine, mille käigus võeti ära palvehelmed, mis on kaebaja isiklik omand. Palvehelmed olid ostetud vangla kauplusest ning need on Tallinna Vangla kodukorra kohaselt lubatud. Kaebaja viitab põhiseaduse (PS) § 32 rikkumisele. KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
5. Halduskohtumenetlus seadustiku (HKMS) § 121 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus, eeldades, et tema faktilised väited on tõendatud.
6. Kaebaja on esitanud kohtule kaebuse paludes tuvastada Tallinna Vangla toimingu – 5.04.2013 läbiotsimise käigus kaebajale kuuluvate palvehelmeste ära võtmine – õigusvastasus. Kohus eeldab, et kõik kaebuses esitatud faktilised väited on tõendatud ning põhjendab kaebaja kaebeõiguse puudumist ja kaebuse tagastamist alljärgnevalt. HKMS § 45 sätestab täiendavad kaebeõiguse piirangud. HKMS § 45 lg 2 kohaselt võib tuvastamiskaebuse esitada üksnes juhul, kui õiguse kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid. Võimalus esitada hüvitamiskaebus ei välista õigust esitada tuvastamiskaebus sellise haldusakti või toimingu õigusvastasuse kindlakstegemiseks, millega võidi kahju tekitada. Hilisema hüvitamiskaebuse esitamise kavatsus ei anna õigust tuvastamiskaebuse esitamiseks, kui hüvitamiskaebus oleks ilmselgelt perspektiivitu. Kohus on seisukohal, et kaebaja tuvastamiskaebus ei ole eelviidatud sätte alusel lubatav. 3.
7. Esiteks märgib kohus, et käesoleval juhul on kaebajal tõhusam õiguskaitse vahend. Nimelt leiab kohus, et kaebajal tuleb juhul, kui ta leiab, et temalt võeti 5.04.2013 läbiotsimise käigus õigusvastaselt ära palvehelmed, esitada Tallinna Vanglale taotlus palvehelmeste tagastamiseks või juhul, kui neid ei ole säilinud, siis asendamiseks uute palvehelmestega. Kaebaja ei ole seda võimalust kasutanud. Juhul kui vangla peaks palvehelmeste tagastamisest või asendamisest keelduma, tuleb kaebajal läbida vastav kohustuslik kohtueelne menetlus ning seejärel on kaebajal võimalik vastava kohustamiskaebusega kohtu poole pöörduda (vt vangistusseaduse (VangS) § 11 lg 5). 3.
8. Teiseks leiab kohus, et antud juhul oleks hilisem hüvitamiskaebus ilmselgelt perspektiivitu. Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lg 1 sätestab, et isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud (edaspidi kannatanu), võib nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada käesoleva seaduse §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. RVastS § 8 sätestab, et varaline kahju hüvitatakse rahas. Hüvitisega tuleb luua varaline olukord, milles kannatanu oleks siis, kui tema õigusi ei oleks rikutud. RVastS § 9 lg 1 kohaselt võib füüsiline isik nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. Vastutuse aluseks ehk kahju hüvitamise eelduseks on avalik-õiguslikus suhtes toimepandud õigusvastane tegu, millega on tekitatud isikule kahju ning tekkinud kahju ja õigusvastase teo vahel peab olema põhjuslik seos. (vt ka Riigikohtu halduskolleegiumi 16.03.2005 otsus asjas nr 3-3-1-93-04, p 11). Kuna kaebajal on võimalik taotleda vanglalt palvehelmeste tagastamist või asendamist ehk teisisõnu kaebaja õiguste taastamist ning kõrvaldada sellega kahju tekkimine, siis on hetkel kohtule esitatud andmete põhjal kaebaja kahju hüvitamise nõue ilmselgelt perspektiivitu. 2
9. Kohus selgitab täiendavalt, et kuna käesoleval juhul on kaebuse materjalidest nähtuvalt läbimata kohustuslik kohtueelne menetlus, mis oleks tõhusaima nõude ehk kohustamisnõude esitamise eelduseks, leiab kohus, et kaebust ei ole mõttekas käiguta jätta, kuna kaebuse puudusi ei ole võimalik efektiivselt kõrvaldada. Eeltoodust tulenevalt kohus tagastab M. L. esitatud kaebuse kaebeõiguse ilmselge puudumise tõttu HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel.
10. Kohus selgitab, et HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust seadusega sätestatud korras pöörduda uuesti halduskohtusse. /Allkirjastatud digitaalselt/ Daimar Liiv Kohtunik 3