← Eesti

3-12-1782/10

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Agu Timmi, Einar Vene ja Madis Ernits Määruse tegemise aeg ja koht 07.05.2013, Tartu Haldusasja number 3-12-1782 Haldusasi Nikolai Lilitškini (Lilitškin) kaebus Tartu Vangla tekitatud kahju hüvitamiseks summas 10 000 eurot seoses jumalateenistustel osalemise mittevõimaldamisega ja Tartu Vangla tegevusetuse õigusvastaseks tunnistamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 30.08.

  1. a määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Nikolai Lilitškini määruskaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Menetlusosalised Määruskaebuse esitaja Nikolai Lilitškin Vastustaja Tartu Vangla RESOLUTSIOON Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 30.08.
  2. a määruse resolutsioon muutmata, muutes halduskohtu määruse põhjendusi vastavalt käesoleva määruse põhjendustele. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse saamisest arvates. ASJAOLUD
  3. 22.08.2012 saabus Tartu Halduskohtusse määruskaebuse esitaja kaebus (tl 1-3, tõlge tl 7) „õigusvastasuse tuvastamiseks, kahju hüvitamiseks ja tegevuse sooritamiseks“. Määruskaebuse esitaja soovib Tartu Vangla tekitatud kahju hüvitamist summas 10 000 eurot selle eest, et vastustaja ei võimalda tal osaleda jumalateenistusel. Määruskaebuse esitaja märgib, et on ennast nimekirjadesse registreerinud, kuid vangla keelab tal koos teistega kombetalitustel osaleda. Lisaks palub määruskaebuse esitaja „tuvastada avalike suhete puudumine ja tunnistada tegevusetuses ja minu õiguste rikkumises väljenduvad tegevused õigusvastaseks kohtu poolt“. Määruskaebuse esitaja märgib, et kohtueelset menetlust ei ole ta läbinud.
  4. Tartu Halduskohtus tagastas 30.08.
  5. a määrusega kaebuse halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 1 p 4 alusel. Halduskohus leiab, et kaebust tuleb käsitleda üksnes kahju hüvitamise kaebusena, kuivõrd kahju hüvitamise nõue hõlmab endas ka tuvastamisnõuet. Määruskaebuse esitaja ei ole ka ise välja toonud, miks on eraldi tuvastamiskaebuse esitamine tema õiguste kaitseks vajalik. Kuna määruskaebuse esitaja on kaebuses ise märkinud, et kohtueelset menetlust ta läbinud ei ole, ei olnud halduskohtu hinnangul vajalik teha täiendavalt järelepäringut Tartu Vanglale kohtueelse menetluse läbimise kontrollimiseks. Juhul, kui määruskaebuse esitaja väide ei vasta tõele, on tegemist pahatahtliku kohtu eksitamisega. Seega, kuna määruskaebuse esitaja ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast, tuleb kaebus määruskaebuse esitajale tagastada. Halduskohtule jääb arusaamatuks määruskaebuse esitaja poolt kaebuses esitatud taotlus kehtestada tulenevalt HKMS §-st 121 õiguskaitse. Kui määruskaebuse esitaja on siiski silmas pidanud esialgse õiguskaitse kohaldamist halduskohtumenetluse seadustiku varasema redaktsiooni § 121 tähenduses, ei ole esialgse õiguskaitse taotluse esitamine lubatav, kuivõrd halduskohus tagastab kaebuse. Halduskohus ei pea ka vajalikuks jätta määruskaebuse esitaja taotlus selle täpsustamiseks käiguta. Samuti ei ole määruskaebuse esitaja kaebuses esitanud Tartu Vangla vastu kohustamis- või tühistamisnõudeid, mida võimalik esialgne õiguskaitse peaks tagama. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS
  6. 17.09.2012 saabus Tartu Halduskohtusse määruskaebuse esitaja määruskaebus (tl 13, tõlge tl 16) Tartu Halduskohtu 30.08.
  7. a määruse peale. Määruskaebuse kohaselt ei lasta määruskaebuse esitajat vangla kirikusse. Sellega diskrimineerib nii vangla kui kohus, tagastades tema kaebuse, määruskaebuse esitajat religioossetel tunnustel. Kuigi määruskaebuse esitaja märkis enda sõnul kaebuses selgelt ära tõesed faktid ning tõendid, tagastas halduskohus õigusvastaselt tema kaebuse. Määruskaebuse esitaja märgib, et esialgse õiguskaitse taotluse osas ei ole ette nähtud kohustuslikku kohtueelset menetlust. Antud juhul tähendaks esialgse õiguskaitse seadmine põhiseaduse § 40 ja vangistusseaduse § 62 täitmist, mille järel saab kohus selgitada aluseid ja keelu põhjusi ning diskrimineerimist religioossetel põhjustel.
  8. Vastustaja palub oma 02.10.2012 kohtule esitatud vastuses (tl 22-23) jätta määruskaebus rahuldamata. Vastustaja leiab, et kuna kaebusest nähtuvalt on määruskaebuse esitaja tegelik eesmärk tekitatud mittevaralise kahju eest rahalise hüvitise saamine, siis on halduskohus õigesti määratlenud, et tema kaebuse näol on tegemist hüvitusnõudega, mille puhul on kinnipeetavale halduskohtusse pöördumise eeltingimuseks ette nähtud kohustusliku kohtueelse menetluse läbimine. Kuna määruskaebuse esitaja kinnitas kaebuses, vastupidiselt üldjuhul oma varasemates kaebustes väidetule, et ta ei olnud läbinud halduskohtusse pöördumise hetkeks hüvitamisnõude osas kohtueelset menetlust, siis oli halduskohtu poolt kaebuse tagastamine HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel õiguspärane ja põhjendatud. Vastustaja lisab, et halduskohus oli õigustatud määruskaebuse esitaja kaebuse tagastama ka sellel alusel, et määruskaebuse esitaja on halduskohtule varem juba esitanud kaebuse sama nõudega samal alusel ning varasem kaebus on kohtu menetluses. Nimelt esitas määruskaebuse esitaja 30.07.2012 kaebuse halduskohtusse (haldusasi nr 3-12-1602), milles taotles Tartu Vanglalt mittevaralise kahju hüvitamist summas 8000 eurot, mis tekkis talle seonduvalt 23.07.2012 sooviavalduse alusel kirikusse mittelubamisest. Haldusasjas nr 3-12-1602 on määruskaebuse esitaja avaldanud, et pärast 20.07.2012 E6 osakonda paigutamist taotles ta 2 enda kandmist usulises tegevuses osalejate nimekirja, ent kirikusse teda ei viidud. Nimetatud kaebuse menetluses tegi kohus kindlaks, et määruskaebuse esitaja on kirjeldatud asjaoludel esitanud Tartu Vanglale kahju hüvitamise nõude, mille menetlus lõppes 11.09.2012 taotluse rahuldamata jätmisega. Tartu Halduskohus võttis 26.09.
  9. a määrusega haldusasjas nr 3-12-1602 määruskaebuse esitaja hüvitamisnõude menetlusse. Seda, et käesolevas haldusasjas esitatud kaebuse näol on tegemist sama eseme üle toimuva vaidlusega, milles toimub menetlus haldusasjas nr 3-12-1602, viitab ka kaebusel olev märge, et tegemist on teistkordse kaebusega. Seega on määruskaebuse esitaja kahju hüvitamise nõue seonduvalt E6 osakonda paigutamise järgselt kirikusse saamise mittevõimaldamisega Tartu Halduskohtu menetluses ning kaebuse tagastamine käesolevas haldusasjas ei ole takistuseks asja edasisel arutamisel ega menetlemisel. Samuti ei piira kaebuse tagastamine käesolevas haldusasjas määruskaebuse esitaja põhiõigusi ega seaduslikke huve. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  10. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja halduskohtu määruse resolutsioon muutmata, muutes halduskohtu määruse põhjendusi vastavalt käesoleva määruse põhjendustele.
  11. Määruskaebuse esitaja esitas halduskohtule kaebuse „õigusvastasuse tuvastamiseks, kahju hüvitamiseks ja tegevuse sooritamiseks“. Konkreetselt sõnastatud taotlusena soovib määruskaebuse esitaja muuhulgas „tuvastada avalike suhete puudumine ja tunnistada tegevusetuses ja minu õiguste rikkumises väljenduvad tegevused õigusvastaseks kohtu poolt“. Halduskohus leidis, et kaebust tuleb käsitleda üksnes kahju hüvitamise kaebusena, kuivõrd kahju hüvitamise nõue hõlmab endas ka tuvastamisnõuet ning kuna määruskaebuse esitaja ei ole ka ise välja toonud, miks on eraldi tuvastamiskaebuse esitamine tema õiguste kaitseks vajalik. Ringkonnakohus leiab, et viimati mainitud nõuet tuleb tõlgendada tuvastamiskaebusena. Ringkonnakohus märgib, et tuvastamiskaebuse osas on halduskohus rikkunud uurimispõhimõtet, kuna on jätnud võtmata seisukoha kaebaja esitatud tuvastamisnõude osas. Kohustuslik kohtueelne vaidemenetlus ei laiene tuvastamisnõudele (RKHKm 12.11.2009, 3-3-1-70-09; 25.11.2010, 3-3-1-77-10). Järelikult ei saa esitatud tuvastamisnõuet HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel tagastada.
  12. Ringkonnakohus osutab aga sellele, et käesoleval juhul esineb sõltumata eelpool märgitust kaebuse tagastamise alus. Nimelt on halduskohtu menetluses haldusasi nr 3-12-1602, milles on määruskaebuse esitaja samuti esitanud nõude kahju hüvitamiseks seonduvalt vanglas kiriku külastamise mittevõimaldamisega peale E6 osakonda paigutamist, mis leidis aset 20.07.
  13. Lisaks on kaebaja ise halduskohtule esitatud kaebusele märkinud, et tegemist on teistkordse kaebusega. HKMS § 121 lg 1 p 3 kohaselt tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebaja on halduskohtule varem juba esitanud kaebuse sama nõudega samal alusel ning varasem kaebus on kohtu menetluses. Ringkonnakohus leiab, et haldusasjas nr 3-12-1602 esitatud taotluse puhul hüvitada kaebajale mittevaraline kahju, kuna talle ei võimaldatud kiriku külastamist pärast 20.07.2012, on tegemist sama nõudega ja sama alusega kui käesolevas menetluses. Et HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel tagastamisele mittekuuluv tuvastamisnõue on esitatud hüvitamis- ja kohustamiskaebuse osa, siis kuulub ka see läbivaatamisele haldusasjas nr 3-12-
  14. Et viimatinimetatud haldusasjas esitatud kaebus on varasem, siis tuleb käesolevas asjas esitatud kaebus määruskaebuse esitajale HKMS § 121 lg 1 p 3 alusel tagastada. 3
  15. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu põhjendustega esialgse õiguskaitse taotluse osas ega pea vajalikuks neid üle korrata (HKMS § 201 lg 4, § 203 lg 2). Agu Timmi Einar Vene 4 Madis Ernits

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.