KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Madis Ernits, Agu Timmi ja Tiina Pappel Otsuse tegemise aeg ja koht 23.04.2013, Tartu Haldusasja number 3-11-1797 Haldusasi Ro

) § 46 lõiget

2. Tartu Halduskohtu 19.01.
3. a otsusega jäeti R. Kalda kaebus rahuldamata. Kohtu põhjenduste kohaselt tuleneb

§ 46

lg-dest 1 ja 2 võimalus anda kinnipeetavale kandmiseks tema isiklik riietus, kui ta suudab selle puhtuse eest hoolt kanda. Tegemist ei ole seadusandja poolt täpselt piiritletud kohustusega, vaid erandiga, mille juures peab hoolikalt kaaluma ja põhjendama, kas konkreetse kinnipeetava suhtes üldse esinevad põhjused, mis võimaldavad talle erandi tegemist. Vangla sisekorraeeskirja (VSkE) § 57 lg 3 näeb ette kinnipeetava isiklike asjade kogusele kaalupiirangu. Selle eesmärgiks on tagada vanglas julgeolek, kuna suure arvu erinevate esemete ja ainete olemasolu kinnipeetavatel raskendab vanglaametnikel kambrite visuaalset kontrollimist ja läbiotsimise teostamist. Viru Vangla on seaduses sätestatud reeglist teinud erandi, lubades kinnipeetavatel käskkirjade alusel kanda külmal perioodil isiklikku pesu. Vastav otsus on langetatud vanglaametniku kaalutlusõiguse alusel, mille hindamist käesoleval juhul ei teostata. Käesoleva asja materjalidest ei nähtu, et kaebaja oleks korrektselt enne kaebaja jaoks negatiivse haldusakti andmist ära kuulatud, kuid kaebaja taotluse põhjendus oli piisav otsuse tegemiseks. Lisaks ei ole kaebaja esitanud kohtuistungil ühtegi seisukohta, mis ei oleks vanglale olnud otsuse langetamise ajal teada. Tulenevalt haldusmenetluse seaduse (HMS) §-st 58 tuleb vaidlusalune haldusakt jätta kehtima, kuna tegemist on menetlusnõude rikkumisega, mis ei saanud asja otsustamist mõjutada. 2 ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED APELLATSIOONIMENETLUSES 6. R. Kalda esitas apellatsioonkaebuse, milles palus halduskohtu otsuse tühistamist ja uue otsuse tegemist, millega rahuldada R. Kalda kaebus. Halduskohus on valesti kohaldanud materiaalõigust, rikkunud menetlusõigust ja tõendeid ebaõigesti hinnanud. Apellatsioonkaebuse põhjendused:

1. a)Halduskohus on jätnud tähelepanuta asjaolu, et taotluses esitatud põhjenduste osas ei ole vangla keelduvas haldusaktis seisukohta võtnud. Järelikult ei ole langetatud otsus kaalutletud. Riigikohus on lahendi nr 3-3-1-39-07 p-s 15 selgitanud, et diskretsiooniõigust kasutades tuleb arvesse võtmata jäänud seisukohtade puhul põhjendada, miks neid ei arvestatud otsuse tegemisel. Käesoleval juhul kohaldub ka Riigikohtu seisukoht asjas nr 3-3-1-62-02, kuna vastustaja ei ole diskretsiooni kasutanud. Asjakohatu on viide ruumide kütmisele, kuna sellele vaatamata võib isikul kambris jahe olla. Kaebajale pika aluspesust andmisest keeldumist ei saa põhjendada vangla julgeoleku tagamise vajadusega, kuna talvisel perioodil ongi kinnipeetavatel kambris üks paar aluspesu enam. Väited jalutusboksi, temperatuuri ja kellaaja seostest on vastuolulised, tõendamata ja üldsõnalised.
2. b)Halduskohus on lubamatult arvestanud vastustaja poolt kohtumenetluses esitatud põhjendustega, mida vaidlusaluses haldusaktis käsitletud ei ole. Haldusorgan on haldusakti tagantjärgi põhjendanud. Halduskohus on rikkunud võimude lahususe ja tasakaalustatuse põhimõtet, kuna halduskohus ei ole järginud halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 158 lg-dest 2 ja 3 tulenevaid nõudeid.
3. c)Kaebaja ei ole vaidlustanud käskkirju, mille kohaselt on pika aluspesu kandmine 20.10.–31.03. lubatud, vaid vaidlustatud on keelduvat otsust, millega ei lubatud pikka aluspesu alates 01.04.–19.10. Isikliku riietuse kandmine ei ole piiratud ning selle lubamine on vangla kaalutlusõigus.
4. d)Viru Vangla on väljunud diskretsiooni piiridest. Viru Vangla on keelduva otsuse tegemisel arvestanud

§ 46lg-s 2 nimetamata kaalutlustega.

1. e)Kaebaja hinnangul on ärakuulamata jätmine oluline menetlusnõude rikkumine. Kohtuistungil esitas kaebaja piisavalt väiteid, mis olid asja õige lahendamise seisukohalt olulised. Kui kaebaja oleks teadnud, et taotlus jääb rahuldamata, oleks kaebaja palunud kaaluda pika pesu lubamist alates 01.09.–01.05. Riigikohus on mitmetes lahendites leidnud, et ärakuulamata jätmine on oluliseks menetlusveaks, mis võib kaasa tuua akti kehtetuks tunnistamise. 7. Viru Vangla vastuses palutakse jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Viru Vangla jääb eelnevalt esitatud seisukohtade juurde ning peab vajalikuks lisada järgmist:
2. a)Vastustaja on haldusakti andmisel arvestanud kaebaja väidetega selles osas, et kambris ja väljas on jahe. Vangla on võimaldanud kõikidele kinnipeetavatele kanda sooja pesu külmal perioodil. Soojal perioodil ei ole põhjendatud pika aluspesu kandmine. Kaebajal ei ole meditsiinilist näidustust, mis tingiks alatiseks kambrisse sooja pesu lubamise, mistõttu ei olnudki tarvilik sellel väitel pikalt peatuda.
3. b)Viru Vangla küttesüsteemid on töötanud laitmatult, mistõttu ei saa kambri temperatuur õigustada sooja pesu andmist. Kinnipeetavatel on võimalik külmatunde korral kanda riideid mitmekihiliselt, lisaks on kambrites olemas tekid.
4. c)On oluline, et kambrites oleks võimalikult vähe asju, sest see lihtsustab pideva järelevalve teostamist. Iga kambrisse lubatud asi toob kaasa täiendav julgeolekuohu. Kambrisse on oluline lubada ainult vajalikud esemed. Soojal perioodil ei kaalu kambrisse pika pesu lubamine julgeolekuohtu üle, küll on vastupidi aga talvisel perioodil. 3
5. d)Vastustaja hinnangul on väited jalutusboksi ehituse, välisõhu temperatuuri ja jalutuskäigu kellaaja osas asjakohased. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 8. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb rahuldada ja halduskohtu otsus tühistada. 9. Pooled vaidlevad apellatsiooniastmes selle üle, kas Viru Vangla otsus, jätta rahuldamata R. Kalda taotlus pika aluspesu alatiseks kambrisse lubamiseks, on antud kaalutlusõiguse reegleid järgides. Ka vaidlevad pooled selle üle, kas R. Kalda haldusmenetluses ärakuulamata jätmist saab pidada oluliseks menetlusveaks, mis toob kaasa haldusakti tühistamise. R. Kalda leiab, et eeltoodud rikkumiste tähelepanuta jätmine, samuti haldusakti motiveerimine vastustaja poolt kohtumenetluses esitatud uute põhjendustega on kaasa toonud ebaõige kohtuotsuse. Ka selgitab R. Kalda, et ta ei ole vaidlustanud käskkirju, millega lubatakse pika aluspesu kandmine 20.10.-31.03. 10.

§ 46

lg-st 1 tuleneb üldreegel, mille kohaselt kannab kinnipeetav vangla riietust.

§ 46

lg 2 võimaldab vanglateenistuse ametnikul eeltoodud reeglist erandina lubada kinnipeetaval kanda isiklikku riietust, kui kinnipeetav kindlustab oma kuludega riietuse puhastuse, korrashoiu ning reeglipärase vahetuse. Vaidlust ei ole selle üle, et

§ 46lg 2 alusel antud Viru Vangla direktori 19.10.2010.

a käskkirja nr. 1.1-1/211 (muudetud 18.11.2010. a käskkirjaga nr. 1.1-1/241) p 1 kohaselt lubati kinni peetavatel isikutel ajavahemikul 20.10.2010 kuni 31.03.2011, v.a kartserikaristuse kandmise ajal, omada kambris 1 (üks) komplekt isiklikku sooja pesu (tl 30-31). R. Kalda poolt vanglale taotluse esitamise ajal kehtis

§ 46lg-te 1 ja 2 alusel antud Viru Vangla direktori 05.09.2008.

a käskkiri nr. 208, mille p 2.1 järgi võib kambris olla isiklikest asjadest 7 paari aluspesupükse. Pooled ei vaidle selle üle, et aluspesupükste all ei peeta käskkirjas silmas pikka aluspesu. Käskkirjade näol on tegemist üldkorraldustega, mida kinnipeetaval on võimalik oma õiguste riive korral vaidlustada. Tartu Ringkonnakohus on seisukohal, et asjaolu, et käskkiri lubab kambris teatud esemete kasutamist, ei tähenda, et see ei võiks riivata õigust kasutada neid asju, mida käskkiri ei nimeta (vt TrtRK 21.10.2009 määrus asjas nr. 3-09-1405, p 9). R. Kalda eeltoodud käskkirja halduskohtus ei vaidlustanud ning tugines kohtusse pöördudes vaid

§ 46lõikele 2.

Ringkonnakohus nõustub R. Kaldaga selles, et

§ 46

lg 2 võimaldab rahuldada kinnipeetava taotluse isikliku riietuse kandmiseks erandina ka juhul, kui kehtib

§ 46

lg 2 alusel antud üldkorraldus, mis sooja aluspesu aastaringse kambris omamise luba kinnipeetavatele ei anna. 11. Ringkonnakohus ei nõustu R. Kalda poolt

§ 46

lg-le 2 antud tõlgendusega.

§ 46

lg 2 sõnastusest ei saa järeldada, nagu oleks vanglal kohustus kinnipeetava taotlus tingimusteta rahuldada, kui viimane kinnitab, et kindlustab oma kuludega riietuse puhastuse, korrashoiu ning reeglipärase vahetuse. Oma kuludega riietuse puhastuse, korrashoiu ja reeglipärase vahetuse kindlustamine on küll loa andmise eelduseks, kuid ei piira siiski vanglateenistuse ametniku õigust arvestada kaalutlusotsuse tegemisel ka vangla julgeolekuga, ning seda isegi siis, kui vangla julgeolekuga arvestamine normi faktilisest koosseisust ei tulene. Nimelt sätestab

§ 41

lg 2: „Kinnipeetava, karistusjärgselt kinnipeetava, arestialuse või vahistatu vabadus allutatakse seaduses toodud piirangutele. Kui seadus ei sätesta konkreetset piirangut, võib vangla, Justiitsministeerium või arestimaja kohaldada vaid selliseid piiranguid, mis on vajalikud vangla või arestimaja julgeoleku kaalutlustel. Piirangud peavad vastama täideviimise eesmärgile ja inimväärikuse põhimõttele ega tohi moonutada 4 seaduses sätestatud teiste õiguste ja vabaduste olemust.“ Seega on vanglal õigus kaaluda julgeolekuohtu ka selliste normide kohaldamisel, mis julgeolekuohu kaalumist selgesõnaliselt ette ei näe ning sellega ei väljunud vangla kaalutlusõiguse piiridest. Vangla õigust, kaaluda pika aluspesu väljastamisest tulenevat julgeolekuohtu, ei mõjuta ka asjaolu, et talvisel perioodil oli kinnipeetavatel kambris pika aluspesu omamine lubatud.

§ 46

lg-s 2 sätestatud juhul tuleb julgeolekuohtu kaaluda koosmõjus isikliku riietuse vajalikkusega. Vangla vastusest kohtule ilmneb, et talvisel perioodil kaalub kambrisse pika pesu lubamine julgeolekuohu üles. Sügis-, kevad- ja suveperioodil isikliku riietuse kambrisse lubamisel ei saa vangla aga reeglina lähtuda samadest kaalutlustest, millest lähtuti talveperioodil. Seega ei ole R. Kalda väide talvisel perioodil pika aluspesu kambris lubamisest asjakohane.

1. Riigikohus on senises praktikas tunnustanud vangla olulist hindamisruumi esemete lubatavuse ning neist lähtuva ohu määratlemisel (vt. RKHK 25.10.2012 otsus haldusasjas nr. 3-3-1-28-12, p 14; 21.06.
2. a otsus haldusasjas nr 3-3-1-24-10, p 13; 24.04.
3. a otsus haldusasjas nr 3-3-1-1-12, p 13). Vangla on vangistuse ja eelvangistuse täideviimiseks loodud asutus, kellel peab olema vangistuse täideviimise spetsiifikast lähtuv kogemus ohtude avastamisel ja ennetamisel. Ringkonnakohus nõustub vastustajaga selles, et kinnipeetava jaoks otseselt mittevajalike esemete kambris omamine võib suurendada julgeolekuohtu vanglas, kuna asjade paljususe korral on kambris järelevalve teostamine raskendatud. Seega võivad liigsed esemed kambris kaasa tuua täiendava julgeolekuohu. Käesoleval juhul ei ole aga vangla tähelepanu pööranud R. Kalda taotluses märgitule selle kohta, et R. Kalda taotles pikka aluspesu üldkorraldusega lubatud seitsme paari aluspesu hulgas, mitte neile lisaks. Seega ei saanud ühe paari lühikese aluspesu asendamine pika aluspesuga kaasa tuua asjade üldarvu suurenemist kambris. Ringkonnakohus möönab, et

§ 46lg 2 alusel haldusaktiga R.

Kalda taotluse rahuldamine võiks koosmõjus Viru Vangla direktori 05.09.

1. a kehtiva käskkirjaga kaasa tuua olukorra, kus R. Kaldal oleks kambris lisaks 7 paarile lühikestele aluspesupükstele ka paar pikka aluspesu ehk suureneks asjade arv kambris. Seega pidanuks R. Kalda taotluse sõnastust arvestades oma õiguste efektiivsema kaitse eesmärgil vaidlustama Viru Vangla direktori 05.09.
2. a käskkirja. Samas ei välista ringkonnakohus konkreetse kinnipeetava taotluse lahendamisel vangla õigust isiku suhtes üldkorraldusest haldusaktiga erisuse tegemist, millega ühtlasi piiratakse üldkorralduse mõju isiku suhtes. Ka saanuks vangla Haldusmenetluse seaduse §-s 6 sätestatud uurimispõhimõttest tulenevalt vajadusel juhtida R. Kalda tähelepanu üldkorralduse vaidlustamise vajadusele. Kuivõrd vangla seda ei teinud, tuleb järeldada, et R. Kalda poolt üldkorralduse vaidlustamata jätmisega ei saa põhjendada esemete arvu suurenemist kambris ning sellest tulenevalt ka julgeolekuohtu.
3. Ringkonnakohus nõustub R. Kaldaga selles, et vangla ei põhjendanud haldusaktis julgeolekuohu esinemist R. Kalda kambris ja isiklike asjade laos leiduvate asjade kogukaaluga. Seetõttu on õige ka R. Kalda väide selle kohta, et halduskohus arvestas otsuse tegemisel lubamatult vastustaja poolt kohtumenetluses esitatud põhjendustega, mida haldusaktis ei käsitletud. Olukorras, kus vangla ei ole vaidlustatud haldusaktis julgeolekuohtu motiveerinud VSkE § 57 lg 3 nõuete ning R. Kalda kambris ja isiklike asjade laos leiduvate asjade kogukaaluga, ei saa nimetatud asjaolu vangla kaalutlusõiguse kontrollimisel arvesse võtta ka halduskohus. Ka ei saa kohus asuda ise haldusakti resolutsiooni põhjendama õiguslike ja faktiliste alustega, mida haldusorgan oma haldusaktis selle andmisel märkinud ei ole (vt RKHK 20.10.2011 otsus asjas nr. 3-3-1-54-11, p 12). Arvestades kokkuvõtlikult nii seda, et vaidlustatud haldusakti motivatsioon vangla julgeolekuohu kohta lähtub ebaõigetest eeldustest kui ka seda, et pika aluspesu vajalikkust kambris sai vangla kaaluda vaid koosmõjus julgeolekuohuga, ei saa R. Kalda taotluse rahuldamata jätmist põhjendada 5 ainuüksi pika aluspesu ebavajalikkusega. Ühtlasi on õige R. Kalda väide, mille kohaselt ei kaalunud vangla haldusakti andmisel R. Kalda väiteid taotluse esitamise ajal esinenud ilmastikuolude ning R. Kalda haiguse kohta. Nende väidete hindamine võinuks kaasa tuua ka taotluse osalise rahuldamise – näiteks R. Kalda haiguse ajaks või kuni külmade ilmade möödumiseni.
4. HMS § 40 lg 1 kohaselt peab haldusorgan enne haldusakti andmist andma menetlusosalisele võimaluse esitada kirjalikus, suulises või muus sobivas vormis asja kohta oma arvamus ja vastuväited. Õige on R. Kalda väide, et enne vaidlustatud haldusakti andmist talle ärakuulamisõigust ei võimaldatud. Erandina sätestab HMS § 40 lg 3 p 2, et haldusmenetluse võib läbi viia menetlusosalise arvamust ja vastuväiteid ära kuulamata, kui menetlusosalise poolt taotluses või seletuses esitatud andmetest kõrvale ei kalduta ning puudub vajadus lisaandmete saamiseks. Ringkonnakohus on seisukohal, et reeglina saab kinni peetavate isikute selge sisuga taotluste puhul viidatud sättest ka lähtuda ning puudub vajadus isikute täiendavaks ärakuulamiseks. HMS § 40 lg 3 p-s 2 märgitud asjaoludel ei ole ka Riigikohus isiku ärakuulamata jätmist menetlusveaks pidanud (vt RKHK 17.06.
5. a otsus asjas nr. 3-3-1-37-11, p 13). Arvestades aga R. Kalda vaidlusaluses taotluses esitatud väiteid haiguse kohta, mis võis kaasa tuua taotluse osalise rahuldamise, oleks vangla pidanud R. Kalda väite kontrollimiseks koguma täiendavaid tõendeid haiguse esinemise ning tõsiduse kohta, võimaldades R. Kaldale ka ärakuulamisõiguse. Käesoleval juhul vangla seda ei teinud.
6. Eeltoodud põhjendustel tuleb kaebus rahuldada ning Tartu Halduskohtu otsus tühistada. Ringkonnakohus tühistab ka Viru Vangla 29.04.
7. a otsuse nr. 6-10/14283-1 ning kohustab Viru Vanglat R. Kalda taotluse uueks läbivaatamiseks. Taotluse uuel läbivaatamisel tuleb Viru Vanglal arvestada järgmist. Riigivastutuse seaduse § 6 lg 1 kohaselt on haldusakti andmiseks või toimingu sooritamiseks kohustamisele suunatud nõude rahuldamise eelduseks, et avaliku võimu kandja on kohustatud haldusakti andma või toimingu sooritama ja see puudutab isiku õigusi. Vaidlusaluse otsuse puhul on tegemist vangla kaalutlusotsusega. Kuna R. Kalda esialgne taotlus vanglale esitati 04.04.2011, mil R. Kalda oli haige ja õues olid miinuskraadid, tuleb vanglal R. Kalda taotluse uuel läbivaatamisel arvesse võtta ning kaaluda ka vahepeal muutunud asjaolusid.
8. Halduskohtumenetluses oli R. Kalda riigilõivust vabastatud. Apellatsioonkaebuse esitamisel on L.K. tasunud R. Kalda eest 05.04.2012 riigilõivu, 15,97 eurot (tl 72) ning R. Kalda taotleb riigilõivu väljamõistmist L. K. arveldusarvele. Vastavalt HKMS § 108 lõikele 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Riigikohus on tunnistanud menetlusosalise õigust nõuda väljamõistetud menetluskulude kandmist taotluses märgitud isiku kontole (RKHK 14.06.
9. a otsus asjas nr. 3-3-1-35-11, p 7 ning 21.10.
10. a otsus asjas nr. 3-3-1-61-10, p 21). Seega tuleb R. Kalda taotlus rahuldada. /allkirjastatud digitaalselt/ Madis Ernits /allkirjastatud digitaalselt/ Agu Timmi /allkirjastatud digitaalselt/ Tiina Pappel 6