KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Karin Kalmiste Määruse tegemise aeg ja koht 03.05.2013, Tallinn Haldusasja number 3-13-257 Haldusasi M. S. kaebus Tartu Vangla vastu kahju hüvitamise nõudes Menetlustoiming Kaebuse tagastamine RESOLUTSIOON
- Tagastada kaebus.
- Sekretäril saata määruse ärakiri kaebajale koos kaebuse materjalidega. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. KAEBUSE ASJAOLUD
- 06.02.2013 saabus Tartu Halduskohtusse M. S. esitatud kaebus Tartu Vangla otsusele, millega keeldutakse hüvitise maksmisest, tühistamiseks. Kaebuses oli otsuse juurde märgitud sulgudes „registreeritud nr 1-13/126“. Kaebusele oli lisatud kahjunõude menetluse uuendamise taotluse rahuldamata jätmise otsus 24.01.2013 nr 1-13/195-
- Samuti taotles kaebaja enda vabastamist riigilõivu tasumisest.
- 14.03.2013 määrusega jättis kohus kaebuse käiguta ja andis puuduste kõrvaldamiseks tähtaja 15 päeva, kuna kaebusest ei olnud üheselt selge, milles seisneb kaebuse nõue: kas kaebaja soovib vaidlustada Tartu Vangla otsust 24.01.2013 nr 1-13/195-5, millega jäeti rahuldamata kaebaja menetluse uuendamise taotlus või vangla 24.08.2012 otsust, millega jäeti rahuldamata kaebaja kahju hüvitamise taotlus ning kas kaebaja soovib tervisekahju hüvitamist. Kohus selgitas, et juhul, kui kaebaja soovib kahju hüvitamist tervisekahjuna, tuleb tal pöörduda tsiviilkohtusse, kuna kaebuse tausta-andmetest nähtus, et kaebajal olid tekkinud pretensioonid seotult tema ravimata jätmisega.
- 22.03.2013 vastusest nähtub, et kaebaja on märkinud, et ta taotles Tartu Vangla 24.08.2012 otsuse peale kaebuse esitamise tähtaja ennistamist ning teatas, et kahjunõude menetluse uuendamine ei olnud tema eesmärk. 1 Samuti täiendas kaebaja oma kaebust ja märkis, et ta soovib Tartu Vanglalt saada 5000 euro suuruse kahju hüvitamist, kuna ta haigestus vanglas viibides tuberkuloosi.
- 08.04.2013 määrusega jättis kohus kaebuse koos taotlustega uuesti käiguta ning palus kaebajal oma nõuded täpsustada ja vastavalt täpsustada ja esitada põhjendused tähtaja ennistamise taotluse juurde.
- 26.04.2013 vastuses esitas kaebaja põhjendused tähtaja ennistamise taotlusele. Samuti selgitas kaebaja oma haiguse avastamise asjaolusid ning Tartu Vangla arstide tegevust seoses sellega. Kaebaja selgitab, et ta esitas kahjunõude põhjusest, et Tartu Vangla arstid ei suunanud teda piisavalt kiiresti ravile pärast seda, kui kopsuröntgeniga avastati tema kopsus plekk. Kaebusest selgub, et kaebaja seob tervise kahjustamise Tartu Vanglaga, varasemalt on kaebaja esitanud samasuguse nõude Tallinna vangla vastu. KOHTU PÕHJENDUSED
- Vastavalt halduskohtumenetluse (HKMS) § 4 lg-le 1 on halduskohtu pädevuses avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda.
- Kaebuse täpsustustest nähtub, et kaebaja soov ei ole vaidlustada vangla poolt kahju hüvitamise taotluse menetluse uuendamata jätmist, vaid saada hüvitist tervisekahju tekitamise osas. Nagu kohus juba oma 14.03.2013 määruses selgitas, kui kaebaja soovib kahju hüvitamist ja seda tervisekahjuna, siis tuleb selline nõue esitada tsiviilhagina. Kaebaja on sarnase kahju hüvitamise nõude juba varem esitanud tsiviilhagina Tallinna Vangla vastu. Selles asjas on Riigikohus oma 28.09.2012 määrusega nr 3-3-4-1-12 M. Suure kaebuses Tallinna Vangla poolt mittenõuetekohase tervishoiuteenusega tekitatud kahju nõudes summas 5000 eurot saatnud lahendamiseks Harju Maakohtule. Viidatud lahendis märkis Riigikohus, et „kuigi vangla tervishoiutöötaja on üldjuhul vangla koosseisuline teenistuja, ei muuda see suhet avalik-õiguslikuks, sest vangla tervishoiutöötaja tegutseb tervishoiuteenuse osutamisel kutseala esindajana, mitte aga avaliku võimu ülesandeid täites. Tervishoiuteenuse osutamine või sellest keeldumine toimub seega eraõiguslikus suhtes ja tekkinud vaidlused lahendatakse tsiviilkohtumenetluses maakohtus. Maakohtu pädevuses on ka tervishoiuteenuse osutamisega või osutamata jätmisega põhjustatud kahju hüvitamise nõuete läbivaatamine.“
- HKMS § 121 lg 1 p 1 kohaselt tagastab kohus kaebuse selle esitajale, kui vaidluse lahendamine ei kuulu halduskohtu pädevusse. Kohus on seisukohal, et kuna käesoleva kaebuse nõue põhineb sarnastel asjaoludel, milles Riigikohtu lahend on tehtud, siis ei ole vaidlus halduskohtu pädevuses ning kaebus tuleb tagastada hoolimata sellest, et Tartu Vangla on kahjunõude haldusaktiga lahendanud.
- Kohus selgitab, et kaebajal on võimalik pöörduda Tartu Vangla vastu kahju hüvitamise nõudega Harju Maakohtusse nagu kaebaja juba Tallinna Vangla suhtes tegi ja ilmselgelt on kaebajale seda võimalust ka selgitatud, kui kaebaja märkis kohtule, et tema teada on hagi esitamise tähtajad pikemad ja ta arvestas nende tähtaegadega. Kohus selgitab, et kui kaebaja ka pöördus vahetult vangla poole ja sai sealt eitava otsuse, siis seotult asjaoluga, et vaidlus kuulub lahendamisele tsiviilasjana, on vastavalt võlaõigusseaduse §-le 771 sellise kahju hüvitamise nõude aegumistähtaeg viis aastat alates ajast, mil patsient sai teada tervishoiuteenuse osutaja või arsti poolt 2 kohustuse rikkumisest ja kahju tekkimisest. Ilmselgelt on kaebaja jätnud meelde selle tähtaja, kuna tal on juba olemas vastav kogemus ja teadmine, et ta saaks esitada hagi Maakohtusse.
- Kuna kaebus kuulub tagastamisele, ei tõusetu ka kaebetähtaja ennistamise küsimust.
- Seoses sellega, et kaebaja on esitanud menetlusabi taotluse, märgib kohus, et kuna riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 11 kohaselt on kehavigastuse või muu terviserikkega tekitatud kahju hüvitamise hagi või kaebuse läbivaatamine riigilõivust vabastatud, siis puudub käesoleval juhul vajadus menetlusabi taotluse lahendamiseks. Karin Kalmiste Kohtunik 3