Obsah (6)

§ 278§ 268§ 267§ 46§ 45§ 108

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtukooseis Kohtunik Maret Altnurme Otsuse tegemise aeg ja koht 13. mai 2013. a, Tallinn Haldusasja number 3-13-653 Haldusasi Menetlusosali

§ 278lg 1).

Asjaolud

1. Eesti Töötukassa algatas riigihanke lihtsustatud korras tellitava teenuse „Võlanõustamine Pärnu linnas“ (viitenumber 140145) hankemenetluse 31.01.2013, avaldades vastavasisulise teate riigihangete registris. Tegemist oli lihtmenetlusega raamlepingu sõlmimiseks.
2. MTÜ Aktiviseerimiskeskus Tulevik omandas hankemenetlusega seonduvad dokumendid 04.02.2013 riigihangete registri vahendusel ning esitas oma pakkumuse
3. veebruariks
4. 1
6. veebruaril 2013 edastati MTÜ-le Aktiviseerimiskeskus Tulevik Eesti Töötukassa otsus, millega jäeti MTÜ Aktiviseerimiskeskus Tulevik hankes kvalifitseerimata. Otsuse kohaselt puudus nõustaja E.V.el hankedokumendi (HD) p-s 5.8.1 nõutud aastane sotsiaaltöö kogemus või p-s 5.8.2 nõutud aastane võlanõustaja või finantsnõustaja või juriidilise nõustaja töökogemus. E.V.e kogemuseks on märgitud alates novembrist 2009 psühholoogina tööotsijate nõustamine tööotsingu ja isiklikes küsimustes, individuaalne ja grupinõustamine. Töötukassa hinnangul ei olnud toodud kogemus sotsiaaltöö, kuna sotsiaaltöö on suunatud isiku sotsiaalprobleemide ennetamisele, vähendamisele või kaotamisele isiku toimetuleku tagamiseks ja seeläbi tema elukvaliteedi parandamiseks. E.V. on tegelenud pigem psühholoogilise nõustamisega. Võlanõustajana on E.V. töötanud alates oktoobrist
8. MTÜ Aktiviseerimiskeskus Tulevik esitas Eesti Töötukassa otsusele vaide riigihangete vaidlustuskomisjonile (VAKO), kes jättis oma 11.03.2013 otsusega vaide läbi vaatamata, kuna vaidlustus oli VAKO-le esitatud pärast hankelepingu sõlmimist.
9. 22.03.2013 esitas MTÜ Aktiviseerimiskeskus Tulevik kaebuse Tallinna Halduskohtule riigihanke „Võlanõustamine Pärnu linnas“ (viitenumber 140145) raames Eesti Töötukassa ja Reiting PR OÜ vahel 26.02.2013 sõlmitud raamlepingu nr 7-6.5/13/020 tühisuse tuvastamise nõudes ning Eesti Töötukassa 21.02.2013 otsuse nr 7-2/19 tühistamise nõudes osas, millega kaebaja jäeti riigihankes kvalifitseerimata. Kaebuse sisu
10. Kaebuse esitaja esitas oma pakkumuses üheks spetsialistiks E.V.e, kes kvalifitseerus HD p-s 5.8 fikseeritud nõudele. E.V.el on olemas vastav töökogemus, kuna tööotsijate nõustamine tööotsingualastes ja isiklikes küsimustes on selgelt suunatud klientide toimetulekuoskuste parandamisele ja nende elukvaliteedi tõstmisele, mis oma olemuselt ongi sotsiaaltöö. Kaebuse esitaja kliendid on tööotsijad, kellel on ka sotsiaalsed probleemid, mida neil on raske lahendada ilma nõustamiseta. Seetõttu leiab kaebaja, et ta jäeti ebaõigesti hankes kvalifitseerimata ning johtuvalt sellest ei võimaldatud ka pakkumuse vastavaks ning edukaks tunnistamist ja raamlepingu sõlmimist. 6.
11. HD p 1.
12. fikseerib, et hanke tulemusena sõlmitakse mitme pakkujaga avatud tingimustega raamlepingud (HD lisa 5) kehtivusega kuni 31.12.2014 ning konkreetsete võlanõustamise seansside tellimiseks hankeleping (HD lisa 6). Sama pikk lepinguperiood on fikseeritud ka riigihangete registris olevas hanke üldandmetes. Riigihangete registris avaldatud andmete alusel ilmneb aga, et hankija on sõlminud raamlepingu 7-6.5/13/020 täitmise tähtajaga 30.01.2016, mis on 35 kuud. Eeltoodust tulenevalt on hankija muutnud hanketingimusi (sh lepingutingimusi) peale pakkumuste esitamist ning enne hankelepingu sõlmimist. 6.
13. Riigihangete seaduse (RHS) § 16 lg 9 sätestab, et kui hankija alustab hankemenetlust ilma vastava seadusest tuleneva kohustuseta, on ta kohustatud järgima vastavat käesolevas seaduses sätestatud hankemenetluse korda. Kui hankija loob pakkujale vaideõiguse teostamise õiguse, siis peab hankija võimaldama pakkujal ka vaideõigust teostada. Käesoleval juhul on hankija aga loonud selle võimaluse, kuid seejärel loonud olukorra, kus pakkujal ei ole võimalik kaebeõigust teostada, kuivõrd hankija on sõlminud raamlepingu enne vaidlustustähtaja lõppu. Vaidlustustähtaja jooksul sõlmitud leping on tühine. RHS § 19 lg 3 sätestab, et hankija järgib lihtsustatud korras tellitavate teenuste tellimisel RHS §-s 3 sätestatud riigihanke korraldamise põhimõtteid ning sõlmib hankelepingu RHS §-s 5 sätestatud juhtudel kirjalikus vormis. RHS § 3 p 2 sätestab, et hankija peab tagama riigihanke läbipaistvuse ja kontrollitavuse. Kui hankija ei avalda hankemenetluse raames 2 esitatud pakkumuse hindasid, siis ei ole võimalik pakkujal ka veenduda, kas hankija lähtub hankemenetluse teostamisel enda poolt ning samuti RHS-s sätestatud reeglistikust. 6.
14. Kaebajal on põhjendatud huvi tuvastamiskaebuse esitamiseks. Muudetud raamlepingu tähtajast tulenevalt jääb kaebuse esitajal ära võimalus osaleda teenuse pakkumuse esitamisel ning raamlepingu alusel hankelepingu saamisel. Eeldatav kahju on seega mitte vähem kui 30 000 eurot, kuivõrd nimetatud summa on avaldatud hanketeate kohaselt hankelepingu eeldatavaks maksumuseks. Raamleping on sõlmitud vaid ühe pakkujaga, kuigi hanke tingimustes oli fikseeritud, et see sõlmitakse mitme pakkujaga. Raamlepingu selline sõlmimine tähendab asjaolu, et kaebuse esitajal ei ole võimalik konkreetsel teenusel enam lepingut sõlmida, kui raamleping sellisel kujul jõusse jääb. Halduskohtumenetluse seadustiku (

) § 267 lg 4 sätestab, et kui hankija on sõlminud kehtiva hankelepingu, ei tühista kohus hankelepingu aluseks olevat haldusakti. Et tühistada mittekvalifitseerimise otsust, tuleb tuvastada hankelepingu tühisus. Kaebaja palub kaebuse lahendada ja mõista kaebaja kasuks välja menetluskulud. Vastustaja vastulause 7. Kaebuse esitaja ei ole läbinud menetlust VAKO-s, kuna 11.03.2013 otsusega jättis VAKO vaidlustuse läbi vaatamata. Seega ei ole kaebuse esitajal kaebeõigust töötukassa tegevuse peale. Kaebuse esitaja peaks tulenevalt

§ 268

lg-st 1 läbima eelnevalt menetluse VAKO-s, mille saavutamiseks tuleb tal esmalt vaidlustada VAKO otsus vaidlustuse läbivaatamata jätmise kohta. Seda kaebaja teinud ei ole ning seega on VAKO otsus selles osas jõustunud. Tulenevalt RHS § 127 lg 41 kolmandast lausest on kohus seotud VAKO otsusega jätta vaidlustus läbi vaatamata. 7.1. Kaebuse esitaja ei saa nõuda raamlepingu tühisuse tuvastamist ja tema kvalifitseerimata jätmise otsuse tühistamist.

§ 267

lg 3 kohaselt ei tühista kohus kehtivat hankelepingut, kuid võib tuvastada hankelepingu tühisuse. Kohus võib tuvastada hankelepingu tühisuse, kui hankeleping on tühine RHS-is sätestatud alustel. Hankelepingu tühisuse alused sätestab RHS § 69 lg 11. Käesolevas asjas ei esine hankelepingu (raamlepingu) tühisuse aluseid.

§ 267lg 4 kohaselt ei tühista kohus kehtiva hankelepingu aluseks olevat haldusakti.

Kuna kohus ei saa tühistada töötukassa ja Reiting PR OÜ vahel sõlmitud raamlepingut ja hankelepingut, ei saa tühistada ka kaebuse esitaja kvalifitseerimata jätmise otsust. 7.

1. Vaidlust ei ole selle üle, et E.V. ei vastanud HD p 5.8 teisele ja kolmandale kriteeriumile, mistõttu peab E.V. vastama esimesele kriteeriumile ning lisaks kõrgharidusele ja 160-tunnise võlanõustamise koolituse läbimisele peab ta omama vähemalt aastast sotsiaaltöö kogemust alates
2. aastast. Töötukassa hindas E.V.e esitatud töökogemust ja jõudis järeldusele, et E.V. ei oma aastast sotsiaaltöö kogemust. Töötukassa on hanke korraldamise eest vastutava isiku õiendis kvalifitseerimata jätmist põhjendanud ning MTÜ-le Aktiviseerimiskeskus Tulevik põhjendused edastanud. Töötukassa hinnangul ning tuginedes kaebuse esitaja pakkumuses esitatud E.V.e tööülesannete kirjeldusele, on E.V. varasemalt osutanud töötutele psühholoogilist nõustamist, mitte teinud sotsiaaltööd. Psühholoogilisel nõustamisel ja sotsiaaltööl on erinevad eesmärgid, neist esimene tegeleb indiviidi psühholoogiliste probleemidega, teine aga on suunatud indiviidi sotsiaalse toimetuleku parandamisele, kaasates tema lähikonda ja kogukonda, aidates leida vajalikke ressursse (nt sotsiaaltoetused) ja spetsialistide võrgustikku jne. Seetõttu ei saa lugeda töötamist psühholoogina sotsiaaltöö kogemuseks. Kui töötukassa oleks soovinud kvalifitseerida pakkujad, kelle nõustajad ei oma sotsiaaltöö kogemust, kuid omavad psühholoogina töötamise kogemust, oleks töötukassa vastava kvalifitseerimistingimuse HD-s sätestanud. 3 7.
3. Kaebuse esitaja leiab, et töötukassa on rikkunud tema kaebeõigust, kuna sõlmis raamlepingu enne 7-päevase vaidlustuse esitamise tähtaja möödumist. Võlanõustamine on RHS §-s 19 reguleeritud lihtsustatud korras tellitav teenus, millele ei kohaldu RHS § 69 lg
4. RHS ei sätesta, et lihtsustatud korras tellitavate teenuste puhul peab hankija enne hankelepingu sõlmimist rakendama mingisugustki ooteaega. Ekslik on kaebuse esitaja väide, et luues pakkujale kaebeõiguse, on hankija kohustatud lähtuma ka RHS § 69 lg-st
5. Pakkuja kaebeõigus tuleneb RHS §-st 117 ning töötukassa ei saa seda luua või mitteluua. Töötukassal on kohustus teavitada pakkujatele, kuidas on neil võimalik töötukassa otsuseid nendega mittenõustumisel vaidlustada ning seda on töötukassa ka teinud. 7.
6. Kaebuse esitaja toob välja, et riigihangete registris avaldatud riigihanke aruande kohaselt on hankija sõlminud raamlepingu pikemaks ajaks kui HD-s sätestatud. Töötukassa esialgselt esitatud riigihanke aruandes oli raamlepingu lõpptähtaeg valesti märgitud ning käesolevaks ajaks on riigihanke aruanne parandatud. Töötukassa ei ole hanketingimusi muutnud ning sõlmis raamlepingu HD-s toodud tingimustel (lisa 2). 7.
7. Kaebuse esitaja heidab töötukassale ette, et töötukassa ei ole kaebuse esitajale esitanud pakkumuste avamise protokolli ega muud pakkumuste esitamise järgset hankemenetluslikku dokumentatsiooni ning leiab, et kui hankija ei avalda hankemenetluse raames esitatud pakkumuste hindasid, ei ole pakkujal võimalik veenduda, kas hankija lähtub hankemenetluse teostamisel enda poolt ja RHS-s sätestatud reeglitest. Lihtsustatud korras tellitavaid teenuseid reguleerib RHS § 19 ning see ei sätesta kohustust pakkumuste avamise protokolli koostada. Kuna töötukassa ei koosta lihtsustatud korras tellitavate teenuste riigihangetes pakkumuste avamise protokolli, ei saa seda ka pakkujatele edastada. Kuna kaebuse esitaja jäeti kvalifitseerimata, siis on töötukassa hinnangul asjakohatud kaebuse esitaja viited teiste pakkumuste kohta käiva info avalikustamisele, kuna pakkujate kvalifitseerimisel ei võrrelda neid teiste pakkujatega. Ka RHS
8. peatükis reguleeritud hankemenetluste puhul peab tulenevalt RHS § 54 lg 2 p-st 3 esitama edukat pakkumust iseloomustavad andmed üksnes vastavaks tunnistatud pakkumuse esitanud pakkujatele ning sedagi alles pakkuja nõudmisel. Kuna hankelepingud on avalikud, siis kui kaebuse esitaja oleks küsinud, oleks talle ka avaldatud eduka pakkuja andmed. Kaebuse esitaja ei ole palunud töötukassalt nimetatud informatsiooni. 7.
9. Kaebuse esitaja põhjendab raamlepingu tühisuse tuvastamise nõuet eeldatava kahju nõudega ning hindab eeldatava kahju suuruseks 30 000 eurot, mis oli hanketeate kohaselt raamlepingu eeldatavaks maksumuseks. Töötukassa leiab, et kaebuse esitaja ei saa eeldada võimaliku kahju suuruseks kogu raamlepingu eeldatavat maksumust. Töötukassa määrab raamlepingu eeldatava maksumuse hanke väljakuulutamise hetkel turul kehtivate keskmiste hindade ning oma eelarveliste võimaluste järgi. Raamlepingu eeldatav maksumus ei tähenda, et pakkujal tekib õigus saada raamlepingu täitmisel samas ulatuses tasu või et töötukassa üldse tellib teenust kogu raamlepingu mahus. Vastustaja palub kaebuse tagastada ning selle mittetagastamise korral jätta kaebus rahuldamata ja menetluskulud kaebaja kanda. Kolmanda isiku seisukoht
10. Kolmas isik Reiting PR OÜ kohtule oma seisukohta avaldada ei soovinud. 4 Kohtu põhjendused Kohus on seisukohal, et kaebus on alusetu ja tuleb jätta rahuldamata. Kohtu põhjendused on alljärgnevad.
11. Kohus ei nõustu töötukassa seisukohaga, mille kohaselt tuleks kaebus tagastada, kuna läbimata on kohustuslik kohtueelne menetlus VAKO-s. Kaebaja on kohtule primaarse nõudena esitanud raamlepingu tühisuse tuvastamise nõude. RHS § 7 lg 2 sätestab, et raamlepingutele kohaldatakse hankelepingute kohta käivaid sätteid, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti. RHS § 117 lg 21 p-d 2 ja 3 sätestavad alused, millal on võimalik vaidlustada hankelepingut VAKO-s ning konkreetne lihthanke tulemusel sõlmitud raamleping sinna alla ei kuulu. Samas sätestavad

§ 267

lg-d 1 ja 3, et kaebuse võib hankeasjas esitada hankelepingu peale ning kohus võib tuvastada hankelepingu tühisuse, kui hankeleping on tühine RHS-s sätestatud alusel. Seega saab asuda seisukohale, et konkreetsel juhul ei pea hankelepingu tühisuse tuvastamiseks olema esmalt läbitud kohustuslik kohtueelne menetlus VAKO-s, kuivõrd RHS ei näe ette sellise lihthanke raamlepingu tühisuse tuvastamise taotluse esitamise võimalust vaidlustusmenetluses, nagu praegusel juhul vaidlustatud on, kuid näeb selle võimaluse ette halduskohtumenetluses. Vastavalt

§ 46

lg-le 5 on selline kaebus tähtajatu ning § 45 lg 2 kohaselt saab vastava tuvastamisnõude esitada üksnes juhul, kui õiguse kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid. 10. Kohus on seisukohal, et raamlepingu tühisuse tuvastamise nõue tuleb läbi vaadata sisuliselt, kuna kaebaja õiguste kaitseks ei pruugi tõhusamaid vahendeid leiduda. Kaebaja põhjendab tuvastamiskaebuse esitamise vajalikkust sellega, et ta soovib esitada kahju hüvitamise nõude.

§ 267

lg 3 kohaselt kohaldatakse halduskohtumenetluses hankelepingute suhtes haldusakti kohta sätestatut.

§ 45

lg 2 sätestab, et võimalus esitada hüvitamiskaebus ei välista õigust esitada tuvastamiskaebus sellise haldusakti või toimingu õigusvastasuse kindlakstegemiseks, millega võidi kahju tekitada. Hilisema hüvitamiskaebuse esitamise kavatsus ei anna õigust tuvastamiskaebuse esitamiseks, kui hüvitamiskaebus oleks ilmselgelt perspektiivitu. Et kaebaja hüvitamiskaebust ei saa juhul, kui ilmneks, et tema kõrvaldamine hankemenetlusest oli õigusvastane ning hanke tulemusel sõlmitud raamleping tühine, pidada ilmselgelt perspektiivituks (teoreetiline saamata jäänud tulu nõue), on kaebajal õigus tuvastamiskaebus esitada. RHS § 129 lg 1 kohaselt ei eelne hankeasjas hüvitamiskaebuse esitamisele halduskohtusse kohustuslikku kohtueelset menetlust VAKO-s. 11. Kohtule arusaadavalt leiab kaebaja, et vaidlusalune raamleping on tühine kolmel järgmisel põhjusel nende koosmõjus: • leping sõlmiti kaebaja kvalifitseerimata jätmise otsuse vaidlustamistähtaja jooksul; • lepinguga on tulenevalt riigihanke aruandes esitatud teabest muudetud HD-s sätestatud lepingu tähtaega; • leping on sõlmitud kaebaja õigusvastase kvalifitseerimata jätmise tulemusel. Kohtu hinnangul ei ole ükski eelloetletud põhjustest hankelepingu tühisuse tuvastamise aluseks.

§ 267

lg 3 sätestab üheselt, et kohus saab hankelepingu tühisuse tuvastada vaid juhul, kui leping on tühine RHS-s sätestatud alustel. Need alused on kirjas RHS § 69 lg-tes 1 ja

1. Ükski kaebaja poolt loetletud põhjustest nimetatud aluste hulka ei kuulu, kuna RHS § 69 lg-s 1 sätestatud tähtaeg ei kohaldu lihtsustatud korras teenuste tellimisel (vt kohtuotsuse p 12). Seega saab kohus üheselt asuda seisukohale, et kaevatud raamleping ei ole tühine.
2. Vastuseks kaebaja poolt tõstatatud küsimustele vastab kohus lühidalt järgmiselt. Vaidlusaluse hanke puhul oli tegemist lihtsustatud korras teenuste tellimisega raamlepingu sõlmimiseks. RHS § 19 lg 3 kohustab hankijat sellisel juhul järgima RHS §-s 3 sätestatud riigihanke korraldamise põhimõtteid ning sõlmima hankelepingu §-s 5 sätestatud juhtudel kirjalikus vormis. Muude RHS nõuetega hankija sel juhul seotud ei ole. Nii ei pea hankija sellise hankeliigi puhul kinni pidama ka 5 RHS § 69 lg-s 1 sätestatud ooteajast 14 päeva. Sellise hankeliigi puhul saab pakkuja, kelle õigusi on rikutud näiteks teda kvalifitseerimata jättes, esitada kohese esialgse õiguskaitse taotluse VAKO-le taotlusega hankemenetluse peatamiseks, et vältida hankelepingu sõlmimist. Kaebaja on vääralt tuginenud RHS § 16 lg-le 9, kuna käesoleval juhul ei ole olnud tegemist vabatahtliku hankemenetluse alustamisega nö üldkorras, vaid lihtsustatud korras teenuse tellimisega RHS § 19 tähenduses. Mis puudutab lepingu tähtaja muutmist, siis töötukassa selgitusel oli tegemist veaga riigihanke aruande esitamisel. HD p 1.6 kohaselt on raamlepingu kehtivusaeg kuni 31.12.2014 ning samaks kehtivusajaks ongi raamleping sõlmitud (raamleping tl 83-84). Seega pole tegemist olnud lepinguega hanketingimuste muutmisega.
3. Vaidlustatud kvalifitseerimisotsuse osas soovib kohus märkida järgmist. Selle otsuse tühistamist ei saa kohtust nõuda vastavalt

267 lg-le 4 – kohus ei tühista hankelepingu aluseks olevat haldusakti, kui hankija on sõlminud kehtiva halduslepingu. Et aga kaebaja pretensioonid kvalifitseerimisotsusele on esitatud seonduvalt raamlepingu tühisuse nõudega, märgib kohus selle otsuse õiguspärasuse kohta lühidalt järgmist. Kohus nõustub kõigi töötukassa poolt välja toodud põhjendustega kaebaja kvalifitseerimata jätmiseks ega pea neid vajalikuks üle korrata. Hankija on otsustanud hankes usaldada pakkujat, kel võlanõustamise teenuse osutamiseks on olemas vähemalt aastase sotsiaaltöö kogemusega nõustaja ning kohtulik kontroll on sellise otsuse juures piiratud. Kohtu arvates on töötukassa adekvaatselt põhjendanud, miks ei saa konkreetsel juhul tõlgendada psühholoogilist nõustamist sotsiaaltööna ostetava teenuse iseloomu – võlanõustamine – silmas pidades.

1. Kaebaja ülejäänud menetluslikke pretensioone peab kohus asjakohatuteks. Seepärast pole kohus pidanud vajalikuks ka nõuda välja täiendavaid tõendeid vastavalt kaebaja 19.04.2013 taotlusele. Kohtu poolt välja nõutud VAKO toimikust nähtuvalt on asjas sõlmitud nii raamleping kui ka hankeleping. Käesoleva vaidluse ese piirdub raamlepingu tühisuse ja selle raames ka kaebaja kvalifitseerimata jätmise otsuse õigusvastasuse väidetele hinnangu andmisega. Riigihanke menetluse loogilise järgnevuse põhimõtte seisukohalt ei saa hankija järgnevad otsused enam kaebaja õigusi riivata, samamoodi ei puutu tema õigustesse kuidagi hankija otsused seonduvalt MTÜ-ga Võlanõustajad. See, kuidas hankija teavitab pakkujaid oma otsustest, on kirjas RHS §-s
2. Ehkki lihtsustatud korras teenuste tellimise puhul sellest sättest otsesõnu juhinduma ei pea, nähtub sellest sättest loogika, mille kohaselt tehakse pakkujatele teatavaks neid puudutavad hankija otsused ning pakkuja nõudmisel igale vastavaks tunnistatud pakkumuse esitanud pakkujale edukat pakkumust iseloomustavad andmed ja selle eelised tema pakkumusega võrreldes ning edukaks tunnistatud pakkumuse esitanud pakkuja või pakkujate nimed. Kaebaja pakkumust vastavaks tunnistatud ei ole. 15.

§ 108lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Sellest sättest tulenevalt jäävad kaebuse esitaja menetluskulud tema enda kanda. Et ei vastustaja ega kolmas isik ei ole kohtule esitanud taotlust menetluskulude hüvitamiseks, ei tõusetu ka nende menetluskulude väljamõistmise küsimust kaebuse esitajalt. /allkirjastatud digitaalselt/ Maret Altnurme Kohtunik 6