TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-10-1551 Otsuse kuupäev 14. juuli 2011 Kohtunik Roby Koik Kohtuasi Romeo Kalda kaebus Viru õigusvastasuse tuvastami

§ 23lg 3 p 1 alusel kaebuse läbi vaatamata.

1. 03.11.
2. a saabus Tartu Halduskohtusse R. Kalda määruskaebus, milles viitas asjaolule, et vastustaja on tunnistanud oma haldusaktid kehtetuks edasiulatuvalt. Kaebaja leidis, et halduskohus on vääralt võtnud seisukoha, et tuvastamiskaebus on ilmselgelt perspektiivitu. Tartu Halduskohus rahuldas 31.01.
3. a määrusega R. Kalda määruskaebuse, tühistas oma 18.10.
4. a määruse ning võttis kaebuse menetlusse.
5. Tartu Halduskohtu 04.05.
6. a määrusega lõpetati haldusasja menetlus osaliselt, s.o nõude osas tuvastada vaidlusaluste haldusaktide õigusvastasus seoses kaebaja nõudest loobumisega ning jätkas menetlust nõude osas tunnistada õigusvastaseks Viru Vangla toimingud, millega keelduti väljastamast teabenõude alusel koopiaid avaliku teabe seaduses (AvTS) sätestatud tähtaegadel ja korras. Kaebuse põhjendused ja taotlused
7. Kaebaja taotleb Viru Vangla toimingute, millega keelduti väljastamast teabenõuete alusel koopiaid AvTS-s sätestatud tähtaegadel ja korras õigusvastasuse kindlakstegemist. Taotlused avaliku teabe saamiseks esitas kaebaja 16.03.
8. a ja 25.03.
9. a ning teabenõuded rahuldati alles 11.08.
10. a nõutud koopiate väljastamisega ja keelduvate haldusaktide kehtetuks tunnistamisega. Kaebaja väitel on Viru Vangla varasemalt alati väljastanud koopiaid vaietest ja taotlustest AvTS alusel. Alates kaebaja saabumisest Viru Vanglasse 29.01.
11. a kuni 20.02.
12. a ei ole keeldutud kaebajale koopiate väljastamisest. Seega on vale vangla vastuses kaebusele toodud väide, et kuni Andmekaitse Inspektsiooni poolt vanglale ettekirjutuse tegemiseni 21.07.
13. a kasutas vangla praktikat, et kinnipeetava poolt loodud vanglale suunatud dokumentidest ei tehtud talle tasuta koopiaid, vaid isikut kohustati tasuma koopia eest.
14. Põhjendatud huvina märgib kaebaja preventiivse eesmärgi ning edaspidise kahjunõude esitamise vastustajale. Kaebaja on seisukohal, et tuvastamiskaebuse rahuldamine soodustab 2 kaebaja õiguste kaitset tulevikus. Kaebaja preventiivsel eesmärgil esitatud tuvastamiskaebus soodustab kaebaja õiguste kaitset tulevikus seeläbi, et see motiveerib haldusorganit edaspidi õigusaktides (AvTS) sätestatut järgima ja täitma teabenõuete menetlemisel. Kaebaja viitab seejuures Riigikohtu halduskolleegiumi lahenditele nr 3-3-188-08, 3-3-1-100-09, 3-3-1-24-10 ja 3-3-1-56-
15. Kaebaja märgib, et ei pea silmas kahju hüvitamist rahaliselt, vaid on seisukohal, et moraalse kahju eest oleks piisavaks hüvitiseks ka kohtuotsus käesolevas asjas, millega on toimingud tunnistatud õigusvastaseks. Lisaks leiab kaebaja, et koos teiste vangla poolt toime pandud samalaadsete rikkumistega annab see kogumis välja ka kahjunõude hüvitamistaotluse vangla poolse vabanduse nõudmiseks. Vastustaja vastuväited
16. Vastustaja märgib, et kuni AKI poolt vanglale ettekirjutuse tegemiseni kasutas vangla praktikat, et kinnipeetavate poolt loodud vanglale suunatud dokumentidest ei tehtud neile tasuta koopiaid, vaid isikut kohustati tasuma koopia eest. Saades AKI-lt ettekirjutuse, on vangla oma tegevust korrigeerinud ning väljastab vastavasisulise taotluse alusel kinnipeetavale tema poolt loodud vanglale adresseeritud dokumentidest soovitud koopia vastavalt AvTS-is sätestatule.
17. Vastustaja on juba tunnistanud haldusaktid 26.03.2010 nr 6-10/10284-1 ja 12.04.2010 nr 6-10/11903-1 kehtetuks, seega tunnistanud enda eksimust. Vastustaja on seisukohal, et kaebaja põhjendatud huviks ei saa olla preventiivne huvi, vaid kaebaja soovib kohtu kinnitust, et vangla on toiminud õigusvastaselt. Kaebaja on vastusega tutvunud, seega pidi ka aru saama, et vangla on oma praktikat muutnud. Eeltoodust tulenevalt on vastustaja seisukohal, et kaebajal ei ole ka preventiivset huvi õigusvastasuse tuvastamiseks. Lisaks märgib kaebaja põhjendatud huvina, et soovib esitada kahju hüvitamise nõude. Vastustaja leiab, et kahjuhüvitamisnõue ei oleks perspektiivikas, sest kaebajale ei saanud selliseid kahjulike tagajärgi saabuda, mis vastaks RVastS-s sätestatud põhimõtetele. Kaebaja taotles koopiaid enda poolt koostatud vaietest.
18. Vastustaja tugineb Riigikohtu lahendi nr 3-3-1-24-09 punktile 7 ja haldusasjas nr 3-3-140-07 tehtud määruse punktile 11 ning tunnistab, et ei väljastanud kaebajale õigeaegselt koopiaid tema poolt esitatud vaietest. Viru Vangla vabandas oma vastuses kaebaja ees koopiate väljastamisega viivitamise pärast ning väitis, et püüab edaspidi järgida koopiate väljastamisel AvTS-s sätestatud nõudeid. Vastustaja leiab seetõttu, et kuna vastustaja on kaebaja ees vabandanud, siis ei saa vabandamise nõude esitamine kunagi tulevikus olla enam võimalikuks põhjendatud huviks.
19. Vastustaja palub jätta kaebus rahuldamata põhjendatud huvi puudumise tõttu. Kohtu põhjendused ja otsus
20. Pärast haldusasjas osalist menetluse lõpetamist (tlk 109-110) on poolte vahel vaidlus küsimuses, kas esineb alus tunnistada õigusvastaseks Viru Vangla toiminguid, millega keelduti väljastamast teabenõude alusel kaebajale koopiaid avaliku teabe seaduses (AvTS) sätestatud tähtaegadel ja korras kaebaja pöördumistest vangla poole.

§-de 7 lõike 1 teise lause ja 10 lõike 3 esimese lause kohaselt tuleb kaebuses haldusakti või toimingu õigusvastasuse kindlakstegemiseks märkida muuhulgas kaebaja põhjendatud huvi vastava asjaolu kindlakstegemiseks. Kaebaja põhjendab kohtult 3 vastustaja toimingute õigusvastasuse kindlakstegemist Viru Vangla vastu hilisema mittevaralise kahju hüvitamise nõude esitamise kavatsusega ning preventiivse huvi motiivil. Riigikohtu halduskolleegium on kohtuasjades nr 3-3-1-8-11 ja 3-3-1-88-09 sedastanud, et hilisema hüvitamiskaebuse esitamise kavatsuse võib põhjendatud huvina kõrvale jätta, kui hüvitamiskaebus oleks ilmselgelt perspektiivitu. 12. Halduskohus hinnates asjas kogutud tõendeid vastastikuses seoses ja kogumis, on seisukohal, et esitatud kaebus tuleb jätta rahuldamata, sest kaebajal puudub põhjendatud huvi halduskohtult taotletava konstateeringu suhtes. Halduskohus on seisukohal, et käesolevas asjas esinevatel faktilistel asjaoludel oleks kaebaja poolt esitatav hüvitamiskaebus ilmselgelt perspektiivitu, sest vastustaja on kaebaja ees käesolevas kohtumenetluses kaebaja ees vabandanud koopiate väljastamisega viivitamise eest (tlk 95) ja seega ka tunnistanud oma eksimust. Kuna vastustaja tunnistab järelevalveorgani otsustuse õigsust ja on oma halduspraktika viinud kooskõlla kehtiva õigusega, siis ei saa kaebus rahuldamisele kuuluda ka preventiivsest huvist lähtudes, sest vastustaja on ka asjassepuutuvad haldusaktid kehtetuks tunnistanud ja kohtult samalaadsete toimingute suhtes taotletav konstateering ei saa kuidagi tulevikus aidata kaasa kaebaja õiguste täiendavale kaitsele. 13.

§ 26

lõike 1 punktist 6 tuleneva volitusnormi alusel jätab kohus neil asjaoludel kaebuse rahuldamata. 14.

§ 92

lõike 1 alusel jäävad poolte menetluskulud nende endi kanda, kaebaja puhul seoses kaebuse rahuldamata jätmisega, vastustaja puhul seoses kuludokumentide ja kohtukulude nimekirja esitamata jätmisega. Kaebaja on kohtumenetluses määruskaebuse esitamisel tasunud riigilõivu 200 kroonin (tlk71). Kaebaja taotleb riigilõivu tagastamist selle tegelikule maksjale. Maksekorralduse kohaselt on kaebaja määruskaebuselt riigilõivu Rahandusministeeriumi kontole nr 221023778606 24.10.2010. a tasunud Heldi Fatkin, mille tõttu tuleb seoses määruskaebuse rahuldamisega talle TsMS § 150 lõike 1 punkti 5 alusel riigilõiv tagastada, kuna kohus ei jäta riigilõivu vastustaja kanda seoses põhivaidluses esitatud kaebuse rahuldamata jätmisega. Roby Koik kohtunik 4