TARTU HALDUSKOHUS Jõhvi kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-12-2191 Otsuse kuupäev 9. jaanuar 2013 Kohtunik Mare Krull Kohtuasi OÜ Victor Kondin kaebus Narva-Jõesuu Linnavali

) § 2 p 49 kohaselt on parkimine sõiduki ettekavatsetud seismajätmine kauemaks, kui seda on vaja sõitjate peale- või mahaminekuks või veose laadimiseks, kuid antud juhul ei olnud tegemist õppesõiduki parkimisega, vaid see oli jäänud seisma mitte rohkem kui 5-7 minutiks õppija puuduste kõrvaldamiseks. Kaebaja pöörab tähelepanu sellele, et parkimisjärelevalve ametnikud ei ole kontrollinud kaebajal parkimiskaardi olemasolu. Autol olid peatuse ajal sisselülitatud ka ohutuled.

1. Kaebaja leiab, et haldusorgani ametnikud on oluliselt rikkunud haldusmenetluse põhimõtteid, kuna vastavalt haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) § 3 lg–le 2 peab halduse õigusakt ja toiming olema kohane, vajalik ja proportsionaalne seatud eesmärgi suhtes ning HMS § 6 kohaselt on haldusorgan kohustatud välja selgitama menetletavas asjas olulise tähendusega asjaolud ja vajaduse korral koguma selleks tõendeid omal algatusel, mida antud juhul ei tehtud.
2. Kaebaja märgib, et käesoleva ajani ei ole haldusorgan esitanud kaebajale vastavasisulist viivistasu otsust ning kaebusele lisatud teatist viivistasu otsuse kohta ei saa käsitleda haldusaktina kuna see ei vasta HMS §-s 55 sätestatud vorminõuetele. VASTUSTAJA VASTUVÄITED
3. Vastustaja vaidleb kaebusele vastu ja palub kohtul jätta kaebus täies ulatuses rahuldamata. Vastustaja märgib, et

§ 187

lg-tes 4 ja 5 on sõnaselgelt kehtestatud, et parkimistasu tuleb maksta enne või vahetult peale parkimise alustamist, kui aga mootorsõiduki juht on parkimise algusaja kirjalikult või parkimiskella abil sõiduki esiklaasil või armatuurlaual teada andnud, tekib parkimistasu maksmise kohustus alles 15 minuti möödumisel parkimise alustamise hetkest, kui kohaliku omavalitsuse volikogu ei ole kehtestanud pikemat tähtaega. Põhimõtteliselt sama parkimistasu maksmise kord on kehtestatud Narva-Jõesuu Linnavolikogu määruse nr 16 § 4 lgtega 1 ja 3. 7. Viidates

§ 2

p-dele 49 ja 52, mille kohaselt peatumine on sõiduki ettekavatsetud seismajätmine sõitjate peale- või mahamineku või veose laadimise ajaks ning parkimine on sõiduki ettekavatsetud seismajätmine kauemaks, kui seda on vaja sõitjate peale- või mahaminekuks või veose laadimiseks, leiab vastustaja, et tegemist oli parkimisega. 8. Vastustaja on seisukohal, et kuna kaebaja ei tähistanud oma parkimise algusaega, ei tekkinud tal ka õigust viieteist minuti pikkuseks tasuta parkimiseks. Lisaks on fotodega tõendatud, et sõiduki gabariidtuled ei põlenud. Vastustaja leiab, et kuna kaebaja parkis linna tasulise parkimise alana määratletud Nurme tänaval maksmata parkimistasu ega paigaldamata sõidukile nõuetekohaselt parkimisaja algust tähistavat parkimiskella või muud kirjalikku teavet, on kaebaja rikkunud

§ 188lg 1 p 1 nõudeid (parkimistasu on maksmata).

9. Vastustaja leiab, et seega oli parkimise järelevalvet teostanud isik õigustatud viivistasu määrama, koostatud otsus vastab

§ 188

lg 4 kehtestatud vorminõuetele, selles märgitud viivistasu suurus on kooskõlas Narva-Jõesuu Linnavolikogu 24.06.2006 määruse nr 16 kehtestatuga ning puudub alus nimetatud viivistasuotsuse tühistamiseks. 10. 10.12.2013 toimunud kohtuistungil jäid pooled oma seisukohtade juurde. Kaebaja on jätkuvalt seisukohal, et toimus õppeprotsess, mil inimesed autost ei lahkunud ja tegemist oli peatumisega vähem kui 15 minutit, mil parkimistasu kohustust ei tekkinud. Lisaks tõi kaebaja 2 esindaja välja, et uurimisprintsiibi kohaselt oleks ametnik pidanud küsima, kui kaua auto seal seisab ja fikseerima autos viibivate isikute vastused. Kohus viis läbi vaatluse, mille põhjal leidis kinnitust, et vaidlusalusel korral auto ohutuled ei saanud põleda ja mootor oli seisatud. Vaidlusaluse intsidendi ajal õppesõitu teinud tunnistaja Jelena Kim kinnitas, et ohutuled ei põlenud, kuid ei mäleta, kui kaua peatumine kestis ja kas auto mootor töötas. Tunnistaja parkimiskontrolör Valentina Kartašova märkis, et kontrolörid pildistasid autot alles sellest teistkordselt möödudes ning eelnevalt on selle autojuhiga korduvalt parkimisest räägitud. Kaebaja esindaja märkis, et otsus on tühine ka sellepärast, et rikuti

§ 188

lg 3, mille kohaselt parkimise järelevalvet võib teostada ainult ametiisik, kuid tunnistaja ei olnud ametiisik, vaid töötab töövõtulepingu alusel, mistõttu ta ei või järelevalvet teostada. Vastustaja on endiselt seisukohal, et toimus parkimine ning märgib, et kontrolörile on antud õigused linnavalitsuse korraldusel ja parkijale ei pea

kohaselt esitama tõendit. KOHTU PÕHJENDUSED JA OTSUS

1. 08.09.2012 koostas Narva-Jõesuu Linnavalitsuse parkimisjärelevalve ametiisik Valentina Kartašova Narva-Jõesuus Nurme tänaval tasulise parkimise alal sõiduautole Honda riikliku registreerimisnumbriga 116 BGL parkimisnõuete rikkumise eest viivistasuotsuse nr
2. Viivistasu otsuse tegemise aluseks olevate asjaolude kohaselt parkis sõiduauto Honda riikliku registreerimisnumbriga 116 BGL tasulise parkimise alal Narva-Jõesuus Nurme tänaval parkimise algusaega märkimata ja parkimistasu maksmata.
3. Kaebaja leiab, et vaidlusalune otsus on tehtud ilma õigusliku aluseta. Kaebaja leiab, et antud juhul ei olnud tegemist parkimisega, vaid peatumisega õppesõidul, parkimisjärelevalve ametnikud ei ole kontrollinud parkimiskaardi olemasolu, autol olid peatumise ajal sisselülitatud ka ohutuled ning rikutud on HMS põhimõtteid, sh HMS §-st 6 tulenevat uurimispõhimõtet, kuna temalt ei küsitud auto peatumisaja kohta. Samuti märgib kaebaja, et haldusorgan ei ole esitanud kaebajale vastavasisulist viivistasu otsust ning kaebusele lisatud teatist viivistasu otsuse kohta ei saa käsitleda haldusaktina, kuna see ei vasta HMS §-s 55 sätestatud vorminõuetele. Vastustaja vaidleb kaebusele vastu ja leiab, et käesoleval juhul oli tegemist parkimisega

§ 2

p 49 mõttes ning kuna kaebaja parkis linna tasulise parkimise alal maksmata parkimistasu ega märkimata parkimise algusaega, on kaebaja rikkunud

§ 188

lg 1 p 1 nõudeid, mistõttu oli parkimise järelevalvet teostanud isik õigustatud viivistasu määrama ning koostatud otsus vastab

§ 188lg 4 kehtestatud vorminõuetele.

13.

§ 2

p 52 kohaselt peatumine on sõiduki ettekavatsetud seismajätmine sõitjate peale- või mahamineku või veose laadimise ajaks ning peatumiseks ei loeta ka sõiduki seismajäämist liiklusvoos või liikluskorraldusvahendi või reguleerija nõudel. Sama §-i p 49 kohaselt parkimine on sõiduki ettekavatsetud seismajätmine kauemaks, kui seda on vaja sõitjate peale- või mahaminekuks või veose laadimiseks. Et antud juhul ei olnud tegemist sõiduki seismajätmisega sõitjate peale- või mahaminekuks või veose laadimiseks, vaid sõiduki ettekavatsetud seismajätmisega kauemaks, kui loetletud tegevusteks aega kulub – sõiduõppija õpetamiseks ning nii fotodega (mustvalged skäneeritud fotod t.lk.21-22) kui ka tunnistaja ütlustega on tõendatud, et auto mootor oli seisatud ja autol ei põlenud ohutuled, on kohus seisukohal, et antud juhul oli tegemist parkimisega

§ 2p 49 mõttes.

14.

§ 187

lg 4 kohaselt peab mootorsõiduki juht parkimistasu maksma enne või vahetult pärast parkimise alustamist. Kui mootorsõiduki juht on parkimise algusaja kirjalikult või parkimiskella abil teada andnud, siis tekib parkimistasu maksmise kohustus 15 minuti möödumisel parkimise alustamise hetkest, kui kohaliku omavalitsuse volikogu ei ole kehtestanud 3 pikemat tähtaega. Põhimõtteliselt sama parkimistasu maksmise kord on kehtestatud NarvaJõesuu Linnavolikogu määruse nr 16 (t.lk.19-20) § 4 lg-tega 1 ja 3. 15.

§ 187

lg 5 sätestab, et parkimise õigust tõendav dokument peab olema paigaldatud mootorsõiduki esiklaasile või armatuurlauale nii, et väljastpoolt mootorsõidukit oleks võimalik tuvastada tasutud parkimisaega või dokumendi kehtivust. Ühestki parkimist reguleerivast aktist ei tulene parkimisjärelevalvet teostavale ametiisikule kohustust küsida sõidukijuhilt parkimiskaardi olemasolu ja parkimisaja kohta. 16. Käesolevas haldusasjas ei ole vaidlust selle üle, et 08.09.2012 kell 11:24 seisis kaebaja sõiduk tasulise parkimise alas ning kaebuse esitaja ei olnud parkimiskella abil fikseerinud aega, millal ta parkimist alustas. Seega tekkis kaebuse esitajal parkimistasu maksmise kohustus parkimise alustamise hetkest. Käesolevas haldusasjas ei ole vaidlust ka selle üle, et sõiduauto Honda riikliku registreerimisnumbriga 116 BGL parkimise eest tasulisel parkimiskohal ei olnud kontrollimise hetkel 08.09.2012 kell 11:24 parkimistasu makstud. Kohus rõhutab, et seaduse mittetundmine ei vabasta selle täitmisest ning seadus ei näe liikluses õppesõidu õpetajale ette mingeid erisusi võrreldes tavaliiklejatega. Eriti kahetsusväärne on asjaolu, et antud juhul on tegemist õppesõiduõpetajaga, sest õppesõiduõpetajaks olemise üheks eelduseks on

väga hea tundmine, et õpetada ohutut ja seadusekuulekat liiklemist ka õpilastele. 17.

§ 188

lg 1 kohaselt teeb parkimisjärelevalvet teostav ametiisik viivistasu määramise otsuse kui: 1) parkimistasu on maksmata või tasutud väiksema määra järgi; 2) tasutud parkimisaega on ületatud; 3) tasulise parkimise õigust tõendav dokument ei ole nõuetekohaselt täidetud või 4) tasulise parkimise õigust tõendav dokument ei ole paigaldatud

§ 187lõikes 5 sätestatu kohaselt.

Narva-Jõesuu Linnavolikogu 26.04.2006 määruse nr 16 „Parkimistasu“ (t.lk.19-20) § 9 lg 4 kohaselt teeb parkimisjärelevalve ametiisik viivistasu määramise otsuse, kui parkimistasu on maksmata. Õigused on kontrolörile antud nimetatud määruse § 10 alusel linnavalitsuse korraldusel. Seega oli parkimiskontrolöril õigus teha kaebajale viivistasu otsus. 18. 17.

§ 188

lg 3 sätestab, et viivistasu otsus koostatakse kolmes eksemplaris, millest üks eksemplar jääb parkimisjärelevalvet teostavale ametiisikule, teine antakse mootorsõiduki juhile või selle haagise kasutajale või kinnitatakse mootorsõiduki ja selle haagise külge nähtavale kohale ilmastikukindlas ümbrises ning kolmas toimetatakse viie päeva jooksul mootorsõiduki ja selle haagise omanikule või kasutajale elektronposti aadressile, mille on käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud isik teatanud liiklusregistrile, liikluskindlustuse registrile või rahvastikuregistrile. Ametniku puhkuse tõttu tehti VTO 0023900497 (t.lk.5,18) väljatrükk registrist 17.09.2012 ja kaebaja sai selle lihtkirjaga kätte 23.09.

2. Kohtule ei ole esitatud tõendeid, millest nähtuks, et viivistasu otsuse koostamisel oleks esimene eksemplar antud mootorsõiduki juhile või kinnitatud mootorsõiduki külge nähtavale kohale ilmastikukindlas ümbrises. Nähtuvalt kohtule esitatud tõenditest on aga viivistasu otsuse väljatrükk edastatud mootorsõiduki omanikule. Seega, isegi kui viivistasu otsust ei antud mootorsõiduki juhile koheselt, ei muuda see viivistasu otsust õigusvastaseks. Käesoleval juhul on viivistasu otsus kaebajale kätte toimetatud ning vastab HMS §-s 55 ja

§ 188lg-s 4 kehtestatud nõuetele.

Tulenevalt eeltoodust on vaidlustatud viivistasu otsus õiguspärane ning puudub alus selle tühistamiseks. Seega jätab kohus kaebuse täies ulatuses rahuldamata. 20. Halduskohtumenetluse seadustiku § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebuse rahuldamata jätmisega on kohtuotsus tehtud kaebaja kahjuks. Kuna 4 vastustaja ei ole nõudnud enda kasuks menetluskulude väljamõistmist, jäävad kummagi poole menetluskulud poole enda kanda. Mare Krull kohtunik 5