← Eesti

2-13-12859/2

Obsah (7)§ 187§ 371§ 475§ 477§ 415§ 372§ 172

2-13-12859 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Kohtunik Kristel Vedro Määruse tegemise aeg ja koht 03. aprill 2013, Narva kohtumaja Tsiviilasja number Tsiviilasi, hageja nõue Menetlusosalised ja nende esi

§ 187

lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud L K esitas 20.märstil 2013 Viru Maakohtule avalduse, milles palub tunnistada põhjendamatuks hagi asjas nr 2-08-63689, tunnistada kehtetuks vastuvõetud 01.06.2009 tagaseljaotsus, tunnistada ebaseaduslikuks „otsus 19.06.2009.a. sissekantud 21.10.2009.a. tagaseljaotsusesse märge: „kohtuotsus seadusega jõustunud“.“ ning kohustada isikut vastutama valetunnistuste esitamise eest KarS § 320 alusel. Kohtumääruse põhjendused Kohus tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et avalduse menetlusse võtmisest tuleb keelduda ja avaldus tuleb tagastada avaldajale. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi

) § 371 lg 2 p 2 kohaselt kohus ei võta 1

(2)2-13-12859 hagiavaldust menetlusse, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Tsiviilkohtumenetluse raames ei lahenda kohus karistusseadustiku alusel esitatud nõudeid.

§ 371

lg 1 p 1 alusel kohus ei võta hagiavaldust menetlusse, kui ta ei ole pädev asja lahendama. Tsiviilkohtumenetluses vaadatakse tsiviilasi läbi hagimenetluses või hagita menetluses. Hagita menetluses vaatab kohus läbi tsiviilasju, mis on nimetatud

§ 475

.

§ 477

lg 1 alusel hagita asja vaatab kohus läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Seadus ei näe ette võimalust vaidlustada eraldi avaldusena hagita menetluses tsiviilasja läbivaadatud hagimenetluses tehtud ja jõustunud lõpplahend. Tsiviilasja nr 2-08-63689 tehtud lahendid võib vaidlustada sama tsiviilasja raames. Tsiviilasjas tehtud tagaseljaotsuse peale kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale nõuetekohase kaja seadusega ettenähtud tähtaja jooksul (

§ 415-416).

Avaldusele ei ole esitatud tsiviilasjas nr 2-08-63689 tehtud tagaseljaotsus ega otsus 19.juunist

  1. Kohtute infosüsteemi andmetel kohus 01.juuni 2009 tagaseljaotsusega rahuldas korteriühistu Narva Sõbralik hagi L K vastu võlgnevuse nõudes. L K kostjana oli õigus esitada antud tagaseljaotsuse peale kaja 14 päeva jooksul alates selle otsuse kättesaamisest. L K esitas 18.juunil 2009 kaja, mis jäeti rahuldamata ja menetlus tsiviilasjas 2-08-63689 taastamata kohtu 24.septembri 2009 määrusega. Nimetatud määrus ja tagaseljaotsus 01.juunist 2009 jõustusid 21.oktoobril
  2. Kohus leiab, et esitatud avaldus on perspektiivitu

§ 371

lg 2 p 2 tähenduses, kuivõrd avaldusega ei ole taotletavat eesmärki võimalik saavutada ja avalduse menetlusse võtmisest tuleb seetõttu keelduda. Kohus jätab L K 20.märtsi 2013 avalduse menetlusse võtmata ning tagastab selle avaldajale. Kohus selgitab, et

§ 372

lg 6 kohaselt kui kohus keeldub avaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et hagi ei ole olnud kohtu menetluses. Kooskõlas

§ 172lg 2 jätab kohus menetluskulud avaldaja kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Kristel Vedro Kohtunik 2

(2)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.