Obsah (9)

§ 102§ 1§ 4§ 23§ 31§ 171§ 78§ 56§ 150

2-13-18103 KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Tambet Grauberg Määruse tegemise aeg ja koht 15. mai 2013.a., Haapsalu kohtumaja Tsiviilasja number 2-13-18103 Tsiviilasi Võlgniku An

§ 102

lg 2 kaitsmisele, kuid tunnustamise korral rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete rahuldamist. Pankrotivõlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist võib pärast pankroti väljakuulutamist vastu võtta üksnes pankrotihaldur.

1. Enne pankroti väljakuulutamist kohaldatud hagi tagamise abinõud jäävad kehtima.
2. Avaldada pankrotimääruse kohta viivitamata teade väljaandes Ametlikud Teadaanded

33 lg 1 alusel (pankrotiteade). 1 2-13-18103

1. Määrata ajutise pankrotihalduri Andrus Õnnik tasuks 768 (seitsesada kuuskümmend kaheksa) eurot ja vajalikud kulutused 100 (sada) eurot ning mõista need välja pankrotivarast.
2. Määratud tasust ja kulutustest hüvitada riigi vahenditest 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks). Riigi Tugiteenuste Keskusel teostada väljamakse OÜ Pärnu Pinker Albert arvelduskontole nr * SEB Pank AS-s.
3. Kohustada võlgnikku Anneli Remmelgas´t andma võlgniku vanne
4. juunil 2013.a. kell 09:45 Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajas ( Haapsalu Sadama 21, saal nr. 1).
5. Kohtumäärus edastada võlgnikule ja pankrotihaldurile. Edasikaebamise kord Pankrotimäärus kulub viivitamatule täitmisele. Määruse peale võivad võlgnik ja pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul arvates määruse kättetoimetamisest. Asjaolud ja menetluse käik 23.04.2013.a. esitas Anneli Remmelgas avalduse enda pankroti väljakuulutamiseks. 25.04.2013.a tegi Pärnu Maakohus kohtumääruse, millega võttis pankrotiavalduse menetlusse ja algatas pankrotimenetluse. Kohtuistung, kus vaadati läbi A. Remmelgas poolt esitatud pankrotiavaldus toimus 10.05.2013.a. Võlgniku pankrotiavaldus Anneli Remmelgas esitas 23.04.2013 kohtule võlgniku pankrotiavalduse. Avalduse, sellele lisatud maksejõuetuse põhjuste seletuse ning võlgade ja varade nimekirja kohaselt on võlgnikul võlgu rohkem kui vara. Võlgnik hindab kohustuste suuruseks vähemalt 43 546,44 eurot, realiseeritav vara puudub. Käesolevaks ajaks on võlgniku suhtes alustatud üksteist erinevat täiteasja. Avaldaja ei tööta, ainsaks sissetulekuks on sotsiaaltoetused, seetõttu on suuri raskusi võlakohustuste rahuldamisel. Pankrotiavalduse lisaks olevas seletuskirjas märgib Anneli Remmelgas oma maksejõuetuse põhjuseks ebaõnnestumisi FIE-na tegutsemisel (piisava klientuuri ja sissetuleku puudumist, samas kui olid võetud suured laenukohustused). Koos pankrotiavaldusega esitas võlgnik ka kohustustest vabastamise avalduse. Ajutise pankrotihalduri aruanne ja seisukoht kohtus I Võlgniku varad ja kohustused: Võlgniku võlgade ja varade kindlakstegemiseks on ajutine haldur esitanud päringud erinevatele registritele, krediidiasutustele, pankadele, telefoniteenuse pakkujatele, kiirlaenude andjatele jms. Vastuse ajutise halduri päringule on edastanud aruandes märgitud registrid ja ettevõtjad. Ajutine haldur on teostanud otsepäringud äriregistri ning maanteeameti andmebaasi, milledest nähtus, et võlgnik ei ole seotud ühegi äriühinguga ning ei ole registreeritud FIE-na, samuti ei ole tema nimele registreeritud tema nimele registreerimisele kuuluvaid sõidukeid (mootorsõidukid, väikelaevad jms), samuti ei ole ta märgitud ühegi mootorsõiduki vastutavaks kasutajaks. 1 Võlgniku kohustused ja võlad kokku
7. Swedbank AS ( laenuleping 06-127701-EV) 1.
8. Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti kaudu (FIE maksud) 1.
9. KÜ ET-17 (ts. asi nr. 2-11-57418) 1.
10. Imatra Elekter AS ( elekter Tallinna mnt. 3-4) 1.
11. Haapsalu Linnamajanduse AS (Tallinna mnt 3-4 kommunaalid) 1.
12. EMT AS ( teenuse eest) 38 608,22 € 14 815,99 € 10 605,19 € 992,38 € 151,43 € 1 238,33 € 268,13 € 2 2-13-18103 1.
13. Politsei- ja Piirivalve Lääne Prefektuur (trahv) 1.
14. Telset AS 1.
15. Elion Ettevõtted AS ( telefoniteenus) 1.10.Sirowa Tallinn AS 1.11.Creditreform Eesti OÜ 1.
16. Castovanni OÜ 1.
17. BIGBANK AS
18. Võlgniku varad kokku 2.
19. Raha pangas ( SEB PANK AS- 0,91 €) Panga teenustasude tõttu ei ole nimetatud summat võimalik kasutada pankrotivarana. 60,00 € 58,60 € 81,32 € 222,82 € 52,68 € 420,63 € 9 640,72 € 0,00 € 0,00 € 2.
20. Maanteeameti andmetel on võlgniku nimele registreeritud kaks sõidukit: 0,00 € sõiduauto Ford Mondeo, *, 1997.a. vl sõiduauto Volkswagen Golf, *, 1990.a. vl. Võlgniku sõnul oli üks sõiduk tugevalt avariiline ning teine sõidukõlbmatu, millest tulenevalt need mõlemad on viidud ära romulasse, kuid jäänud registrist kustutamata. Ajutise pankrotihalduri hinnang kohustuste ja varade seisule: Anneli Remmelgas´e kohustused on vähemalt 38 608,22 eurot, millele lisanduvad igapäevaselt arvestatavad viivised ja/või intressid. Võlgnikul igasugune turuväärtust omav vara puudub. Hetkel koosneb tema sissetulek sotsiaaltoetusest * (* €/kuus) ning lapsetoetusest * (* € /kuus), millest kummastki ei ole lubatud teostada kinnipidamisi.

§ 1

lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust seisukorrast tulenevalt ajutine. Eeltoodud varade ja võlgade kokkuvõttest nähtub, et Anneli Remmelgas´e suutmatus võlausaldajate nõudeid rahuldada ei ole ajutine ning tuleb asuda seisukohale, et võlgnik on maksejõuetu

§ 1lg 2 mõistes.

II Ülevaade menetlusest Võlgniku Anneli Remmelgas pankrotiavaldus võeti menetlusse 25.04.2013.a. määrusega, millega määrati Anneli Remmelgas ajutiseks pankrotihalduriks Andrus Õnnik. Pankrotiavalduse läbivaatamiseks määras kohus kohtuistungi Haapsalu kohtumajas 10.05.2013.a. kell 11.00. Võlgnik Anneli Remmelgas kohtuistungile ei ilmunud, kuid teatas kohtule, et on nõus ajutise halduri seisukohtadega ja palus pankroti välja kuulutada. Võlgnik ei vaielnud vastu ajutise halduri aruandes märgitud seisukohtadele maksejõuetuse põhjuste ja varalise olukorra kohta ning kinnitas enda maksejõuetust. Ajutine pankrotihaldur Andrus Õnnik on esitanud 07.05.2013.a. ajutise halduri aruande. Võlgniku majandusliku seisundi kindlakstegemiseks saatis ajutine haldur järelpärimised riiklikele registritele ja Eestis enim kasutatavatele krediidiasutustele. Ajutine haldur tegi elektroonilised järelpärimised võlgnikule kuuluvate ja kuulunud kinnisasjade kohta ekinnistusraamatule, Äriregistrile ja Maksu- ja Tolliametile. Ajutine haldur on informatsiooni saamiseks vestelnud võlgnikuga. Aruande kohaselt ei ole võlgnikul vara. Kohustustusi on Anneli Remmelgasel hinnanguliselt 38608,22 eurot ja vara puuduvad. A. Remmelgasel ei ole selliseid sissetulekuid, mille arvelt katta jooksvaid kohustusi. Ajutine haldur Andrus Õnnik on seisukohal, et Anneli Remmelgas on maksejõuetu, mis ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. 3 2-13-18103 III Võlgniku tegevus ja maksejõuetus Anneli Remmelgas´e maksejõuetuse peamiseks põhjuseks on majanduslangusega kaasnenud ettevõtlustulude oluline vähenemine. Maksejõuetusele aitasid kaasa ka järgmised asjaolud: - liiga suurte kohustuste võtmine; kohustuste kuhjumine (oleks varem pidanud leidma lahendusi uute võlgnevuste vältimiseks); majanduslangusest tingitud korterite turuväärtuse vähenemine, millest tulenevalt nende müügist ei piisanud isegi tagatavate laenude tagastamiseks Ajutise halduri tööperioodil võlgniku tegevuses pankrotikuriteo või muu majanduskuriteo tunnuseid ei tuvastatud. IV Vara tagasivõtmise või tagasinõudmise võimalused Ajutisele haldurile kättesaadavate andmete põhjal ei ole võlgnik teinud tagasivõidetavaid tehinguid. V Piiriülene menetlus Kuna võlgniku registrijärgne elukoht on käesoleval hetkel Soomes, siis tuleb võtta seisukoht selles, kas on põhjendatud Anneli Remmelgas´e maksejõuetuse välja-kuulutamine ning maksejõuetusmenetluse läbiviimine Eesti Pankrotiseaduse alusel. Piiriülest pankrotimenetlust reguleerib Euroopa Liidu Nõukogu määrus nr. 1346/2000 maksejõuetuse kohta (EÜT L160 30/60/2000) (edaspidi: Määrus). Määrus sätestab, et olukorras, kus maksejõuetuks muutunud võlgnikul on vara mitmes liikmesriigis, tuleb esitada pankrotiavaldus mitte võlgniku elukoha järgi, vaid selle järgi, kus asub võlgniku põhihuvide kese. Kui tegemist on FIEga tuleks tema põhihuvide keset seostada ettevõtjana tegutsemise kohaga. Lisaks eeldatakse, et võlgniku asukohaks on üks aasta enne pankrotiavalduse esitamist registris märgitud asukoht, kui ei tõendata, et võlgniku asukoht on mujal (

§ 4lg 2).

Anneli Remmelgas´e pankrotiavalduse läbivaatamisel tuleb lähtuda sellest, et: - võlgniku eelmine elukoht oli Eestis ( kuni 16.01.2013) võlgnik tegeles majandustegevusega Eestis (oli FIE-na registreeritud kuni 13.02.2013), mis tähendab, et tema kui FIE asukohaks oli üks aasta enne pankrotiavalduse esitamist Eesti Vabariik; kõik võlgniku kohustused on Eestis majandustegevusega Eestis; ning suuremas osas on need seotud kõik võlausaldajad asuvad Eestis ning neile oleks põhjendamatult nõudeavalduste esitamine Soome ning osalemine sealses pankrotimenetluses; - võlgniku alaealine laps, kelle eest võlgnik hoolitseb, elab ja käib koolis Eestis; - muud perekondlikud suhted asuvad Eestis viimase aasta jooksul on võlgnik saanud arstiabi 11.02.2013) koormav Eestis ( arstitõend väljastatud Eelnevast lähtudes leiab kohus, et Anneli Remmelgas´e põhihuvide kese asub praegusel hetkel Eesti Vabariigis ning siin tuleb alustada ka põhimaksejõuetusmenetlust. 4 2-13-18103 Arvestades eeltoodut ning juhindudes

§ 1

lg 1, 2 ; § 9 lg 1; § 13 §22; § 23 lg 1,2,3, 4 ; § 31 lg 1, 3,4,5, 6, 7 , § 33, § 171 lg 11 teeb ajutine haldur ettepaneku:

1. Kuulutada välja Anneli Remmelgas´e (isikukood *) pankrot.
2. Määrata ajutise pankrotihalduri töötasuks 768,00 € (seitsesada kuuskümmend kaheksa) eurot, millest 397,00 € välja mõista riigi õigusabi korras Eesti Vabariigi vahenditest ning summa 371,00 € pankrotivara arvelt.
3. Kinnitada ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused summas 100,00 € (sh. käibemaks) ning tulenevalt

§ 23lg 6 mõista need välja pankrotivara arvelt OÜ Pärnu Pinker Albert kasuks.

Kohtuistungil jäi ajutine pankrotihaldur oma aruande juurde. Kohtu põhjendused Kohus, kuulanud ära võlgniku ja ajutise pankrotihalduri seisukoha ning uurinud kirjalikke tõendeid, leidis, et võlgniku poolt esitatud pankrotiavaldus tuleb rahuldada.

§ 31

lg 1 kohaselt kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu.

§ 1lg.

2 järgi on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohus leiab, et olukorras, kus võlgnikul on sissetulekuks on sotsiaaltoetused ning tema kohustused on vastavalt ajutise pankrotihalduri ettekandele vähemalt 38 608,22 eurot, on tegemist olukorraga, kus võlgnik A. Remmelgas ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid. Kohus nõustub ajutise pankrotihalduri seisukohaga, et seoses tagastamata laenudega kasvavad pidevalt viivised ning seetõttu võlgniku maksejõuetus süveneb. Võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on majanduslangusega kaasnenud ettevõtlustulude oluline vähenemine ja liiga suurte kohustuste võtmine. Oma sissetulekutest ei suuda võlgnik katta olemasolevaid kohustusi. Kohus on veendunud, et kui võlgniku pankrotti välja ei kuulutata, siis võlgniku maksejõuetus süveneb veelgi. Võlgnikul ei ole vara pankrotimenetluse kulude katteks.

§ 171

lg 11 kohaselt kui esineb pankrotiseaduse § 29 lõigetes 1 ja 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise avalduse, kuulutab kohus pankroti välja, kui ei esine käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud aluseid. Kuna koos pankrotiavaldusega on A. Remmelgas esitanud kohtule kohustustest vabastamise taotluse ja ei esine

§ 171

lõikes 2 sätestatud aluseid, siis

§ 171

lg 11 toodud sättest tulenevalt leiab kohus, et Anneli Remmelgas pankrot tuleb välja kuulutada. Eeltoodu alusel tuleb võlgnik Anneli Remmelgas pankrot välja kuulutada.

§ 31

lg 5 kohaselt pankroti väljakuulutamisel otsustab kohus võlausaldajate esimese üldkoosoleku aja ja koha, pankrotihalduri nimetamise ning hagi tagamise abinõude kohaldamise. Kui hagi tagamise abinõusid oli kohaldatud enne pankroti väljakuulutamist, jäävad need kehtima, kui kohus ei otsusta teisiti. Vastavalt

§ 78

lg 1 võlausaldajate esimene üldkoosolek toimub mitte varem kui 15 päeva ja mitte hiljem kui 30 päeva pärast pankroti väljakuulutamist. Kohus leiab, et võlausaldajate esimene üldkoosolek tuleb määrata 14. juunile 2013.a. Kohus leiab, et Andrus Õnnik vastab

§ 56nõuetele ja ta tuleb nimetada Anneli Remmelgas pankrotihalduriks.

Vastavalt

§ 31lg 7 kuulub pankrotimäärus viivitamatule täitmisele.

Pankrotimenetluse kulud

§ 150

lg 1 ja lg 5 kohaselt on pankrotimenetluse kuluks muu hulgas ajutise halduri tasu ja ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks.

§ 150

lg 2 kohaselt, kui pankrotiavaldus rahuldatakse, tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast.

§ 23

5 2-13-18103 lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Lõike 2 kohaselt tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos pankrotiseaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Lõike 3 kohaselt ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot. Lõike 4 kohaselt kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks). Lõike 5 kohaselt kohus ei määra ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamist riigi vahenditest, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik on maksnud kohtu deposiiti ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste katteks kohtu poolt määratud summa. Lõike 6 kohaselt kohus võib ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Ajutine haldur on esitatud aruande kohaselt kulutanud

§-st 22 tulenevate ülesannete täitmiseks 12 tundi ning ajutise halduri töötasuks oleks 768 eurot. Töötasu arvutamisel on ajutine haldur lähtunud tunnitasu määrast 64 eurot. Lisaks on ajutine pankrotihaldur oma ülesannete täitmiseks teinud vajalikke kulusid sideteenusele, paberile, koopiatele ja transpordile ja muudele bürookuludele, kokku summas 100 €, mille on kandnud ajutise halduri büroo OÜ Pärnu Pinker Albert. Ajutine haldur taotleb töötasuks määrata 768 eurot (sh seaduses ette nähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks) ja kinnitada kulud summas 100 eurot. Kohus leiab, et ajutise halduri nõutud tasu ja kulude hüvitamise taotlus on mõistlik ja põhjendatud ning kuulub pankrotivarast väljamõistmisele. Arvestades, et käesolevas pankrotimenetluses esineb pankrotiseaduse § 29 lõikes 1 nimetatud alus pankrotimenetluse raugemiseks ja võlgnikul puudub vara, mille arvelt oleks võimalik rahuldada ajutise halduri tasu nõue, leiab kohus, et väljamõistetavast ajutise halduri tasust tuleb 397 eurot hüvitada riigi vahenditest. Vastavalt ajutise halduri taotlusele tuleb ajutise halduri tasu ja kulutused tasuda OÜ-le Pärnu Pinker Albert, mille kaudu ajutine haldur tegutseb (arveldusarve * SEB Pank AS-s). /allkirjastatud digitaalselt/ Tambet Grauberg kohtunik 6