nimetatud väljamaksete kohta - Pankrotimenetluses ei ole esitatud vara välistamise, tagasivõitmiseks nõudeid ega tehtud ka vastavaid väljamakseid. - Pankrotimenetluses ei ole makstud elatist võlgnikule ega võlgniku ülalpeetavatele. - Kokku moodustusid massikohustused summas 6,55 eurot, sh riigilõiv võlausaldajate üldkoosoleku (nõuete kaitsmise koosolek) toimumise kohta 6,30 eurot ja pangaülekande tasu 0,16 eurot. - Menetluskulusid kantud ei ole. Ajutise halduri tasu suurus Harju Maakohtu 05.10.2011.a määruse alusel 1 203,77 eurot, tasule lisandub käibemaks 240,75 eurot, tasu kokku summas 1 444,52 eurot ja ajutise halduri kulude hüvitise suurus 107,49 eurot. Ajutise halduri tasu ja kulude hüvitis maksti välja pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja AS SEB Pank poolt kohtu deposiitarvele kantud summa 3500 eurot arvelt.
Antud menetluses võtab haldur aluseks tunnitasu määras 80 eurot tund. Võttes arvesse, et halduril kulus pankrotimenetluses hädavajalike toimingute tegemiseks kokku 23 tundi, siis moodustub halduri tasu summas (80 x 23) 1 840 eurot, millele lisandub käibemaks summas 368 eurot, kokku halduri tasu koos maksudega 2 208 eurot. Halduri tasu koosseisus sisalduvad ka halduri poolt ülesannete täitmisega kaasnenud kulud (kontoritarbed, sidekulud). AS SEB Pank tasus kohtu nõudmisel pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiitkontole esmalt 2 000 eurot ja 28.09.2011.a 1 500 eurot menetluse raugemise - 2
lg 1 p 2 rahuldamisjärku kuuluvate võlausaldajate nõuete kohta: Rahuldamata Nõude suurus Rahuldatud nõue Jrk. nr Võlausaldaja 1 2 3 Kokku: 900 011,84 Lisaks selgus pankrotimenetluse käigus pärast nõuete kaitsmise koosolekut, et võlgnikul on lisaks varasemalt kohtule ja haldurile avaldatule kohustus SL ja AL ees kogusummas 6 327,25 (99 000 krooni) eurot. Võlgniku kohustus tuleneb SL ja AL ning võlgniku vahel 16.07.2010.a sõlmitud laenulepingust, mille kohaselt oli võlgnik saanud laenulepingu sõlmimise eelselt laenu summas 99 000 EEK ning oli kohustatud laenu tagasi maksma hiljemalt 14.07.2012.a. Võlgnik edastaski haldurile kõnesoleva laenulepingu pärast 14.07.2012.a. SL esitas 06.02.2013.a nõudeavalduse 6 327,25 eurot (99 000 krooni) nõudes. Võlgnik põhjendas teabe hilisemat esitamist unustamisega. Samuti, et võlgnik lootis pankrotimenetluse kestel teenida suurt tulu, mille arvelt oleks osutunud võimalkuks tasuda kõik võlad, sh täita kohustus 16.07.2010.a laenulepingu alusel. Pankrotimenetluse kestel esitas 23.01.2013.a ettekirjutuse Eesti Haigekassa, mille kohaselt kohustati võlgnikku 18.07.2011.a tagasi maksma alusetult saadud töövõimetuse hüvitise kokku summas 10 400,88 eurot. Vaatamata halduri poolt antud võimalusele, Eesti Haigekassa kokkuvõttes nõudeavaldust pankrotimenetluses ei esitanud, vaid piirdus kõnesoleva ettekirjutuse edastamisega. Andmed iga pandieseme müügist saadu kohta Pankrotivara koosseisus ei olnud pandiga tagatud vara. Andmed müümata pankrotivara ja võlgnikul teistelt isikutelt saadaoleva vara kohta Pankrotivara koosseisus ei olnud väärtust omavat vara, mida oleks olnud võimalik võõrandada. Võlgnikule kuulus osa nimiväärtusega 958,67 eurot (15 000 krooni) OÜ-s FP(registrikood XXX), asukoht XXX. OÜ FP osakapital kokku 2876,02 eurot (45 000 krooni), võlgnikule kuuluv osa moodustas 33,33 % osakapitalist. Tegemist ei olnud tegutseva ühinguga. OÜ FP kustutati äriregistrist 15.05.2012.a sundlõpetamise korras. Võlgnikule kuulus osa nimiväärtusega 1278,23 eurot (20 000 krooni) OÜ-s S , registrikood XXX), aadress XXX. Tegemist ei olnud tegutseva ühinguga. OÜ S kustutati äriregistrist XXX.a sundlõpetamise korras. Võlgniku nõue VL (ik. XXX) vastu summas 6 743,57 eurot peab haldur väärtusetuks, kuna nõuet ei ole õnnestunud täita täitemenetluses juba ca 4,5 aasta jooksul. Täitemenetluse algus 19.06.2008.a. Kohtutäitur Veiko Kaasik peab nõude täitmist ebareaalseks. 3
nr Võlausaldaja 1 2 3 Rahuldamata Nõude suurus Rahuldatud nõue Kokku: 900 011,84 Lisaks jäi täitmata kohustus SL ja AL ees kogusummas 6 327,25 (99 000 krooni) eurot, mis ei ole eesõigusnõue ja seega tegemist
Eesti Haigekassa ees jäi võlgnikul täitmata kohustus summas 10 400,88 eurot, kuid nimetatud summas osas ei esitatud Eesti Haigekassa poolt pankrotimenetluses 4
Alaliste makseraskuste tekkimine on otseselt seotud võlgniku poolt juhitud äriühingu OÜ PTS makseraskuste tekkimisega, kelle kohustuste täitmist võlgnik tagas käenduslepingu alusel. Juhul kui OÜ PTS vara arvelt oleks õnnestunud rahuldada võlausaldajate nõuded, siis ei oleks tekkinud olukorda, kus võlgnik on käenduslepingute alusel kohustatud tasuma AS-le SEB Pank 820 444,37 eurot, millise kohustuse täitmiseks võlgnikul vara puudub. Muud asjas tähtsust omavad asjaolud Võlgnik on esitanud avalduse pankrotimenetluses täitmata jäävatest kohustustest vabastamine menetluse algatamiseks (lisatud menetluse lõpetamise avaldusele). Arvestades asjaolu, et võlgnik ei jättis osadest kohustustest halduri teavitamata (EH, SL ja AL) ning menetluse kestel ei ole võlgnik (võlgnik on tööealine ja halduri teadmise kohaselt puuduvad objektiivsed põhjused, mis ei võimalda võlgnikul tööd leida) mingiski osas pankrotivara suurendanud, siis on küsitav kas on täidetud eeldused kohustustest vabastamise menetluse alustamiseks. Juhul kui kohus rahuldab võlgniku avalduse, siis arvestades võlgniku isikut ja vara puudumist, on antud menetluses kohane jätta usaldusisik määramata ning kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi (
Võlgnik on nõus usaldusisikuks nimetamisega. Kohtumääruse põhjendused 1. Menetluse lõpetamine. Pankrotiseaduse (edaspidi
) § 157 p 2 kohaselt pankrotimenetlus lõpeb raugemisega.
lg 1 kohaselt, kui pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks, peab haldur sellest kohtule viivitamatult teatama ning sama paragrahvi lg 3 kohaselt peab haldur esitama kohtule aruande, mis sisaldab
lõigetes 2 ja 3 nimetatud andmeid.
lg 4 kohaselt, pärast haldurilt aruande saamist lõpetab kohus halduri ettepanekul pankrotimenetluse raugemise tõttu, kui kohus tuvastab, et pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Kui menetluse lõpetamise ajaks on nõuete kaitsmine toimunud, märgib kohus määruses, millises osas on iga võlausaldaja nõue tunnustatud ja millistele nõuetele esitas võlgnik vastuväite.
punkti 2 kohaselt pankrotimenetluse raugemisega pankrotimenetlus lõpeb.
lg 3 kohaselt pankrotimenetluse lõpetamisel vabastab kohus halduri, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus leiab, et pankrotihalduri taotlus pankrotimenetluse lõpetamiseks raugemise tõttu pärast pankroti väljakuulutamist on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Pankrotihalduri esitatud aruanne 5
lõigete 2 ning 3 nõuetele, mille vastavust näeb ette
JP (pankrotis) pankrotimenetluses on 3 võlausaldajat esitanud haldurile nõuded kokku summas 900 011,84 eurot. Pankrotimenetluses puuduvad vahendid pankrotimenetluse kulude katteks ja võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. Võlgnikul puudub vara, mille arvel saaks võlausaldajate nõudeid tasuda. Vara tagasivõitmise või tagasinõudmise võimalusi pankrotiasja materjalidest nähtuvalt ei esine. Eeltoodust tulenevalt tuleb JP pankrotimenetlus lõpetada raugemise tõttu, kuna võlgniku varast ei piisa masskohustuste täitmiseks ja pankrotimenetluse kulude katteks väljamaksete tegemiseks. Kohus nõustub pankrotihalduri seisukohaga, mille kohaselt JP (pankrotis) maksejõuetuse tekkimise põhjusteks on muu asjaolu pankrotiseaduse mõttes. Konkreetselt on JP (pankrotis) maksejõuetuse tekkimise põhjuseks ebaõnnestunud ettevõtlustegevus.
lg 4 järgi kui menetluse lõpetamise ajaks on nõuete kaitsmine toimunud, märgib kohus määruses, millises osas on iga võlausaldaja nõue tunnustatud ja millistele nõuetele esitas võlgnik vastuväite. Vastavalt
§-le 168 ulatuses, milles võlausaldaja pankrotimenetluses tunnustatud nõue on jäänud pankrotimenetluses rahuldamata, on käesoleva seaduse § 158 lõikes 4 või § 163 lõikes 4 nimetatud määrus täitedokumendiks, kui võlgnik ei ole esitanud nõudele vastuväidet vastavalt käesoleva seaduse § 104 lõikele 1 või kui kohus on § 104 lõikes 2 nimetatud juhul võlausaldaja nõuet tunnustanud. 2. Pankrotihalduri tasu ja kulutused
Pankrotihalduri tasu määrab kohus pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel, olles ära kuulanud halduri, võlgniku ning pankrotitoimkonna arvamuse. Halduri taotlusel määrab kohus halduri tasu büroole, mille kaudu haldur tegutseb.
lg 2 järgi halduri tasu arvestatakse pankrotivara müügist ja tagasivõitmisest, samuti halduri muu tegevuse tulemusena pankrotivarasse laekunud ja pankrotivara hulka arvatud rahast lähtudes. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja halduri kutseoskust. Halduri tasu arvestamisel ei võeta arvesse raha, mis oli võlgnikul pankroti väljakuulutamise ajal või mis on saadud halduri tegevusest sõltumata.
lg 4 kohaselt otsustab pankrotimenetluse raugemise korral pankrotimenetluse kulude jagamise kohus asjaolude kohaselt.
lg 11 kui kohus on kuulutanud pankroti välja käesoleva seaduse § 171 lõike 11 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu käesoleva seaduse § 23 lõigete 1–3 alusel.
Pankrotiseaduse (
) § 66 lg 3 alusel võib haldur menetluse jooksul tekkinud vajalikud kulutused pankrotitoimkonna nõusolekul katta jooksvalt pankrotivara arvel. Jaotusettepaneku ja pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel kontrollib kohus halduri kohustuste täitmiseks tehtud kulutuste vajalikkust ja põhjendatust ning kinnitab vajalike ja põhjendatud kulutuste suuruse. Haldur palub määrata pankrotihalduri tasuks 1840 eurot, millele lisandub käibemaks 368 eurot. Antud menetluses võtab haldur aluseks tunnitasu määras 80 eurot tund. Halduril kulus pankrotimenetluses hädavajalike toimingute tegemiseks kokku 23 tundi, seega moodustab halduri tasu summas (80 x 23) 1 840 eurot, millele lisandub käibemaks summas 368 eurot, kokku halduri tasu koos maksudega 2208 eurot. Halduri tasu koosseisus sisalduvad ka halduri poolt ülesannete täitmisega kaasnenud kulud (kontoritarbed, sidekulud). Pankrotimenetluse kulud ja massikohustused kokku moodustavad 3 766,56 eurot (ajutise halduri tasu koos maksudega 1552,01 + massikohustused 6,55 + halduri tasu koos maksudega 2208). Võlausaldaja AS SEB Pank tasus menetluskulude katteks kokku 3500 eurot. Sellest tulenevalt taotleb haldur tasu osaliselt summas 222,13 euro (3766,56 – 3500 = 266,56, sh halduri tasu 222,13 ja sellelt käibemaks 44,43) välja mõistmist pankrotivõlgnikult, millele lisandub käibemaks, so summas millises ei ole võimalik halduri tasu saada hüvitatud pankrotivara ja 6
lg 3 kohaselt vabastab kohus pankrotimenetluse lõpetamisel halduri, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus leiab, et pankrotihaldur Ene Ahas tuleb vabastada tema kohustustest JP (pankrotis) pankrotimenetluses. 4. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamine
lg 1 ja 3 alusel tuleb võlgniku kohustusest vabastamise avaldus esitada kohtule hiljemalt võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks või koos
Avalduses peab võlgnik kinnitama, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid kohustustest vabastamise välistada, ja et ta kohustub täitma käesoleva seaduse §-s 173 nimetatud kohustusi.
lg 1 alusel otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise käesoleva paragrahvi lõikes 11 sätestatud juhul,
lõikes 4 sätestatud juhul või lõpparuande kinnitamisel.
lg 2 p 2 ja 5 kohaselt kohus ei algata võlgniku kohustustest vabastamise menetlust, kui võlgnik on viimase kolme aasta jooksul enne ajutise halduri nimetamist või pärast seda andnud tahtlikult või raske hooletusega ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma majandusliku olukorra kohta, et saada toetusi või muid soodustusi riigilt, kohalikult omavalitsusüksuselt või sihtasutuselt või vältida maksude maksmist või kui võlgnik on tahtlikult või raske hooletusega esitanud võlanimekirjas ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma vara ja sissetulekute, võlausaldajate ja oma kohustuste kohta, samuti rikkunud tahtlikult või raske hooletusega muid oma pankrotiseaduses sätestatud kohustusi.
lg 1 ja 2 järgi on võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima, samuti viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Koos pankrotihalduri aruandega on kohtule esitatud võlgniku 14.01.2013.a avaldus täitmata jäänud kohustustest vabastamiseks. Aruandest nähtuvalt ei toeta pankrotihaldur võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamist, kuivõrd võlgnik jättis osadest kohustustest halduri teavitamata (Eesti Haigekassa, SLja AL) ning menetluse kestel ei ole võlgnik mingiski osas pankrotivara suurendanud. Kohus, tutvunud võlgniku kohustustest vabastamise avaldusega, halduri aruandega ja tsiviilasja toimikus olevate materjalidega leiab, et täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse algatamine ei ole põhjendatud. Võlgnik ei ole pankrotimenetluse vältel täitnud
lg-st 1 tulenevat võlgniku kohustust tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega ning kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima, mis on võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise eelduseks. Asja materjalidest ei nähtu, et tööealine ning -võimeline 7
lg 2 p 2 kohaseks asjaoluks, mis võib olla aluseks võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmisel. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et JP avaldus füüsilisest isikust võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks tuleb jätta rahuldamata, kuivõrd võlgnik on pankrotimenetluse vältel rikkunud
lg-s 1 sätestatud võlgniku kohustust tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega, samuti on võlgnik rikkunud
lg 2 p 2 esitades Eesti Haigekassale ebaõigeid andmeid ning
lg 2 p-st 5 tulenevat kohustust esitada õigeid ja täielikke andmeid oma võlausaldajate ja oma kohustuste kohta ning taoline asjaolu ei võimalda täita võlgniku kohustusi kohustustest vabastamise menetluses. /allkirjastatud digitaalselt/ Viktor Brügel Kohtunik 8
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.