← Eesti

2-12-47960/11

Obsah (6)§ 563§ 477§ 5§ 173§ 172§ 174

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja Kohtunik Moonika Tähtväli Määruse tegemise aeg ja koht 04.03.2013, Tallinn Tsiviilasja number 2-12-47960 Tsiviilasi AI kaebus kohtutäitur Risto Se

§ 563rikkumise kõrvaldamiseks vanema palvel kohtus lepitusmenetlus.

Lepitusmenetlust ei ole toimunud ning täitemenetluse läbiviimiseks puudub määrus, mistõttu muutub täitmine lubamatuks. Lisaks on avaldaja nõudest loobunud, määrates lapse elama KR juurde. Kohtutäituri seisukoht

  1. Kohtutäitur leiab, et sama täitedokumendi täitmine kahe või enama kohtutäituri poolt üheaegselt ei ole seaduse ja kehtiva kohtupraktika kohaselt õige. 04.09.2012 registreeris kohtutäitur avaldaja täitmisavalduse, milles paluti täitemenetluse alustamist KR vastu laps RI väljaandmiseks lapse isale AI. 26.09.2012 selgus, et sama täitmisnõuet täidab kohtutäitur Urmas Tärno. Algatades täitemenetluse ühe võlgniku vastu sama nõude alusel on võlgnik kohustatud kandma mitut kohustust: mõlema kohtutäituri vahendusel lapse üleandmine sissenõudjale ja mõlema kohtutäituri täitekulude tasumine lapse üleandmise menetluses. Mitut kohustust samaaegselt täita on tehniliselt teostamatu ning võlgniku suhtes ebaproportsionaalne. Kui kaks kohtutäiturit täidavad üheaegselt või erineval ajal lapse väljanõudmise lahendit, siis kerkivad küsimused lapse esmase väljanõudmise õigusest. Seega üheaegselt kahe või enama kohtutäituri poolt algatatud samale õigusele põhinevat nõuet ei ole võimalik täitemenetluses täita. Kui võlgnik ei allu kohtutäituri korraldusele ning ei anna last üle, võib kohtutäitur rakendada sanktsioonina sunniraha. Sanktsiooniks ei saa olla täiteasja edastamine täitmisele rohkem kui ühele kohtutäiturile samaaegselt.
  2. Määruse resolutsioonis märgitud sõnastusega on kohus andnud selgelt mõista tehtava toimingu ja selle aja ning koha. Kohtulahendit täites peab kohtutäitur lähtuma resolutsioonist ja tal puudub õigus kohtu otsuses märgitud resolutsiooni muutmiseks või tõlgendamiseks. Kohtutäituril puudub õigus anda resolutsioonist ühekordne või igavesti jätkuv õigus sama toimingu tegemiseks või määrata uus koht toimingu läbiviimiseks. Selleks peab huvitatud isik kasutama seadusest tulenevat õigust esitada tuvastushagi kohtulahendi täitmise selgitamiseks. Kohtu põhjendused
  3. Kohus, tutvunud kaebusega, puudutatud isikute vastustega kaebusele ning uurinud kohtule esitatud dokumentaalseid tõendeid, leiab, et AI kaebus Tallinna kohtutäitur Risto Sepa 19.10.2012 ja 08.11.2012 otsustele täiteasjas XXXtuleb jätta rahuldamata.
  4. Kohus vaatab esitatud avalduse läbi tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 475 lg-st 2 hagita menetluses. Vastavalt

§ 477

lg-le 1 vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades seejuures hagita menetluse kohta sätestatud erisusi.

§ 477

lg 5 järgi ei ole kohus seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti.

§ 5

lg 3 esimese lause kohaselt selgitab kohus hagita asjas ise asjaolud ja kogub selleks vajalikud tõendid, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti.

§ 477

lg 7 järgi peab kohus kontrollima avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid. Vajaduse korral nõuab kohus avaldajalt tõendite esitamist või kogub neid omal algatusel.

  1. Kohus loeb 06.02.2012 kohtumääruse punktiga (t.lk 13) tõendatuks asjaolu, et otsustusõigus RI viibimiskoha, lasteaia- ja koolivaliku suhtes on lapse isal AI. Menetlusosalised ei ole vaidlustanud asjaolu, et tegemist on jõustunud kohtulahendiga. Kohus leiab, et Haapsalu linnavalitsuse lastekaitsetöötaja vahendusel XXX vanemate vahel sõlmitud suhtlemiskord (t.lk 15) ei ole täitedokumendiks TMS § 2 mõttes. Kohtutäitur Risto Sepa 08.11.2012 otsus, millega ta jättis rahuldamata sissenõudja kaebuse 19.10.2012 otsusele
  2. 19.10.2012 otsusega (t.lk 21-22) keeldus kohtutäitur Risto Sepp täiteasjas nr XXX täitetoimingu tegemisest. Otsuse punkti 6 (t.lk 22, 78) kohaselt kinnitas kohtutäitur Urmas Tärno kohtutäitur Risto Sepa päringule, et tema menetluses on sama täitedokument, mille kaebaja esitas kohtutäitur Risto Sepale täitmiseks. Punktis 7 leiab kohtutäitur, et avaldaja AI ei ole esitanud kohtutäiturile täitedokumenti, mis vastaks täitmisavalduses märgitud nõudele.
  3. Kohus nõustub kohtutäitur Risto Sepa poolt kaebuse vastuses märgituga, et sama täitedokumendi täitmine kahe või enama kohtutäituri poolt üheaegselt ei ole võimalik. Kohus leiab, et seni kuni kohtutäitur Urmas Tärno ei ole lõpetanud täiteasja nr XXX(t.lk 31), mille sissenõude sisuks on AI KR poolt lapse RI üleandmiseks ja täitedokumendiks Harju Maakohtu 06.02.2012 määrus tsiviilasjas nr 2-10-57927, ei ole teisel kohtutäituril (Risto Sepal) alust uue täitemenetluse algatamiseks. Juhul kui täitemenetluse võlgnik ei täida kohtutäiturile Urmas Tärnole täitmiseks esitatud kohtumäärust, tuleb avaldajal teavitada sellest kohtutäitur Urmas Tärnot. 16 Kohus nõustub ka Pärnu Maakohtu 30.08.2012 määruses (t.lk 18-19) märgituga, et Harju Maakohtu 06.02.2012 kohtumäärusega on lapse isal AI otsustusõigus RI viibimiskoha, lasteaia- ja koolivaliku suhtes. Otsustusõigus on lapse isal tähtajatult.
  4. Samuti nõustub kohus kohtutäituri seisukohaga selles, et mitme kohtutäituri juures sama täitedokumendiga täitemenetluse alustamine (samal ajal kui teine menetlus on lõpetamata) tekitab täitemenetluses võlgnikule põhjendamatuid täitekulusid. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 50 lõike 1 kohaselt peatab või lõpetab kohtutäitur täitemenetluse otsusega. Eelnevalt võib ära kuulata sissenõudja ja võlgniku. Osundatud sättest tulenevalt ei saa kohtutäitur Urmas Tärno täitemenetlust lõpetada (lugeda lõppenuks) e-kirjaga. Seega ei ole tõendatud, et täitemenetlus täiteasjas nr XXX oleks lõpetatud.
  5. Harju Maakohtu 06.02.2012 kohtumääruse (t.lk 13-14) korduvast täidetavusest TMS § 218 lõike 1 kohaselt võib kaebuse kohta tehtud kohtutäituri otsuse peale menetlusosaline esitada otsuse kättetoimetamisest arvates kümne päeva jooksul kaebuse maakohtule, kelle tööpiirkonnas kohtutäituri büroo asub. Kohus leiab, et eeltoodud sättest tulenevalt saab kohus hinnata käesolevas menetluses kohtutäitur Risto Sepa otsust täitetoimingu tegemisest keeldumisel, kohtul puudub õigus hinnata täitedokumenti. Samuti puudub käesolevas menetluses kohtul õigus hinnata kohtutäitur Urmas Tärno otsuseid ja tegevust.
  6. Menetluskulude jaotus

§ 173

lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Vastavalt

§ 172lg-le 1 tuleb puudutatud isikute menetluskulud jätta avaldaja kanda.

Menetlusosalisel on õigus nõuda menetluskulude rahalist kindlaksmääramist asja lahendanud esimese astme kohtult 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule, avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ja kulusid tõendavad dokumendid (

§ 174lg 3).

/allkirjastatud digitaalselt/ Moonika Tähtväli kohtunik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.