2-12-38874/15

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Tiia Mõtsnik Otsuse tegemise aeg ja koht

1. aprill 2013.a, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-12-38874 Tsiviilasi Aktiva Finants väljamõistmiseks Tsiviilasja hind 673,16 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: Aktiva Finants OÜ (registrikood 10746479, asukoht Weizenbergi 20, Tallinn) OÜ hagi VV vastu võlgnevuse Hageja lepinguline esindaja: Uljana Feldman (e-post jurist@julianus.ee) Kostja: VV(isikukood XXX, elukoht XXX) Kostja lepinguline esindaja: MW (XXX) Menetlustoimingu tegemise viis Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
2. Hagi rahuldada osaliselt.
3. Välja mõista VV Aktiva Finants OÜ kasuks kostja ja OÜ Desknote vahel 18.10.2007 sõlmitud järelmaksugraafikust tulenev võlgnevus 278,95 eurot, s.o põhivõlgnevus 30,68 eurot, intress 37,16 eurot ja hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis 211,11 eurot. Menetluskulude jaotus
4. Menetluskulud jätta 41,44% ulatuses VV kanda ja 58,56% ulatuses Aktiva Finants OÜ kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele ei saa esitada apellatsioonkaebust, välja arvatud TsMS § 637 lg 21 sätestatud alustel. Pooltel on õigus teatada apellatsioonkaebuse esitamise soovist Harju Maakohtule 10 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Kirjeldava või põhjendava osata tehtud otsust täiendab kohus puuduva osaga, kui menetlusosaline teatab apellatsioonitähtaja jooksul maakohtule soovist esitada otsuse peale apellatsioonkaebus. Apellatsioonkaebuse esitamise soovi ei pea põhjendama. Otsuse täiendamine lahendatakse sel juhul kirjalikus menetluses ning teist poolt sellest ette ei teavitata. Otsuse täiendamise korral puuduva osaga hakkab apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg uuesti kulgema täiendava otsuse kättetoimetamisest arvates. Kui menetlusosaline ei ole kohtule 10 päeva jooksul teatanud soovist kirjeldava ja põhjendava osata otsuse peale apellatsioonkaebust esitada, loetakse, et ta on apellatsioonkaebuse esitamise õigusest loobunud (TsMS § 444 lg 4 ja 448 lg 41 ja 42). Kohtu põhjendused Võlaõigusseaduse (VÕS, redaktsioon seisuga 18.10.2007) § 402 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. VÕS § 415 lg 1 ja 2 kohaselt ei või tarbijalt võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda käesoleva seaduse § 113 lõikes 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist. See ei välista ega piira krediidiandja õigust nõuda tarbijalt viivist ületava kahju hüvitamist. Kui tarbija on teinud krediidilepingu alusel makse, millest ei piisa kõigi sissenõutavaks muutunud kohustuste täitmiseks, arvestatakse makse: esimeses järjekorras võla sissenõudmiseks tehtud kulude katteks; teises järjekorras võlgnetava põhisumma katteks; kolmandas järjekorras intressi katteks; neljandas järjekorras muude kohustuste katteks. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 163 lg 1 kohaselt kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt võivad pooled nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. /allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Mõtsnik Kohtunik 2