Kostja ei oma alalist töökohta, elatub juhutöödest saadavast rahast. Kostja nõustub maksma elatusraha tütre GG arveldusarvele, kuna leiab, et ema ei kasuta lapse elatusraha sihtotstarbel. Kohtuotsuse põhjendus Kohus, võtnud arvesse asjas esitatud dokumentaalsed tõendid, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele osaliselt.
ja § 97 p 1 kohaselt on isa kohustatud andma ülalpidamist oma alaealisele lapsele.
lg 1 järgi määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Hageja esindaja on näidanud lapse kuludeks 474 eurot kuus. Kostja ei ole kulude suurusele vastuväiteid esitanud. Kostja väite kohaselt tema varanduslik seis ei võimalda maksta elatist suuremas summas, kui see on sätestatud
Lähtuvalt
lg l ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Käesoleval ajal on miinimumelatise suurus 160 eurot.
lg 1 kohaselt vabaneb isik ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Nimetatud sätte rakendamist piirab aga
lg 2, mille järgi ei vabane vanemad lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest ning kui vanem on lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohtule esitatud kostja pangakonto väljavõttest nähtub, et tal puudub viimasel 9 kuul sissetulek. Kostja omandis on kaks sõidukit, muu registreeritud vara puudub. Kuigi kostjal puudub alaline töökoht, on tal võimalik teha tööd ning saada selle eest tasu, et ennast elatada. Kostja ei ole avaldanud kui suur on tema tegelik sissetulek nn. juhutöödest. Seega kostja vastuväide, et tal ei ole võimalik hageja poolt nõutavas suuruses elatist maksta ei ole põhistatud ega tõendatud. Kuna hageja nõuab elatist suuremas summas, kui
lg 1, siis peavad olema hageja kulutused miinimum elatise suurust ületavas osas ka põhistatud ning tõendatud. Kohus leiab, et avalduses näidatud osa GG kulutusi ei ole põhjendatud ning tõendatud. Lapse transpordikulud 20,43 eurot on põhjendamata. Tallinnas on ühistransport tasuta ning isegi kui lapse ema viib lapse treeningusse ja toob tagasi autoga, ei ole avalduses märgitud kulud mõistlikud. Triin Petersoni pangakonto väljavõttest tulenevalt on ühe kuu keskmine kütusekulu 26 eurot. Hageja ei ole põhjendanud, miks ¾ kogu kütusekulust peaks kandma laps. Ka muud vältimatud püsikulud 153,47 eurot on ülemäära suured. Tõendatud on, et lapse sulgpalli treeningute eest on kuu tasu 35,15 eurot ning lisaks treeninglaagrid ja liikmemaks keskmiselt 10 eurot kuus. Tantsuringi eest on makstud ainult ühel korral 13.09.2012 33 eurot. Arvestades juurde ka kino ja teatripiletid ning taskuraha, peab kohus mõistlikuks kuluks 100 eurot kuus. 2 Eelnevast tulenevalt on põhjendatud välja mõista kostjalt elatis 200 eurot kuus. Hageja väite kohaselt ei ole ta lapse ülalpidamiseks elatist maksnud, mistõttu hageja soovib elatise välja mõistmist alates 09.11.2011. Kostja ei ole sellele nõudele vastuväiteid esitanud.
sätestab, et õigustatud isik võib nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Elatisenõue on esitatud maksekäsu kiirmenetluses 05.07.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.