3-12-739/31

TARTU HALDUSKOHUS Jõhvi kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-12-739 Otsuse kuupäev

1. november 2012 Kohtunik Raili Randlane Kohtuasi I.O.i kaebus Viru Vangla 12.03.2012 vastuse nr 6-13/84881 õigusvastaseks tunnistamiseks Menetlusvorm Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebaja: I.O. /isikukood xxx/, Vastustaja: Viru Vangla /registrikood 70008144/, Resolutsioon Jätta I.O.i kaebus täies ulatuses rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest, seega hiljemalt 17.12.
2. Apellatsioonkaebuse võib lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. ASJAOLUD
3. 07.03.2012 esitas I.O. Viru Vanglale taotluse (tl 20), milles palus anda endale kätte justiitsministri 07.02.2007 määrus nr
4. Viru Vangla teatas 12.03.2012 koostatud dokumendiga nr 6-13/8488 (tl 21), et jätab teabenõude avaliku teabe seaduse § 23 lg 1 p 2 alusel täitmata, kuna vastav õigusakt on kättesaadav ainult eesti keeles. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD JA TAOTLUSED
5. 10.04.2012 esitas I.O. Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumajja kaebuse (tl 1-4), milles palus Viru Vangla poolt tema pöördumisele 12.03.2012 antud vastus õigusvastaseks tunnistada ning teha ettekirjutus konsultatsiooni, justiitsministri 07.02.2007 määruse nr 9 ja selle kommentaaride võimaldamiseks. Kaebaja väitis, et soovis määrusega tutvumise võimaldamist talle kättesaadaval viisil mõteldes selle alla, et määrus edastatakse eriosakonna või kontaktisiku kaudu, kuid vangla tõlgendas tema soovi valesti ja arvas, et ta tahab seda õigusakti vene keeles. 09.05.2012 kaebuse puuduste kõrvaldamise korras edastatud täienduses (tl 39-40) jättis I.O. oma nõuete hulgast välja kohustamisnõude ning palus üksnes seda, et kohus analüüsiks, kas tema õiguste piiramise kohta antud vastus rikub rahvusvahelisi ja põhiseaduslikke norme ning kas vangla toimis õigesti, kui keelas tal tutvuda justiitsministri määrusega väites, et vajas seda, kuna soovis oma õigustest ja kohustustest aru saada ning ette valmistada vaiet enda distsiplinaarkorras karistamise kohta tehtud 27.03.2012 käskkirja nr 6-3/483-D peale. 03.07.2012 edastatud täienduses (tl 75) palus kaebaja tunnistada Viru Vangla 12.03.2012 vastus nr 6-13/8488-1 põhiseadusega vastuolus olevaks ning väitis, et palus 07.03.2012 taotluses esitada endale informatsioon, mis sisaldub justiitsministri 07.02.2007 määruses nr 9, kuid administratsioon andis mittesisulise vastuse ja jättis informatsiooni esitamata. 23.10.2012 edastatud täienduses (tl 96) palus I.O. tuvastada avaliku teabe seaduse § 18 lg 1 rikkumine vangla poolt ning väitis, et kontaktisik valetab ja tegelikult soovitud määrust talle 12.03.2012 paberi puudumise tõttu kätte ei antud, mille kohta tegi ta vastavale dokumendile ka märkuse.
6. Viru Vangla vastuses (tl 57-58) paluti kaebust mitte rahuldada ning väideti, et vanglateenistuse ametnikud on teadlikud kinnipeetavate õigustest ega tee põhjendamatult takistusi õigusaktidega tutvumiseks. Vastuseks kaebaja väidetele märgiti, et taotlusest ei tulene küll soovi justiitsministri määruse vene keeles väljastamiseks, kuid inspektor-kontaktisiku õiendi väidetel täiendas ta oma teabenõuet hiljem vastava väitega suuliselt ning lisati, et õiendis kajastatu õigsuses kahtlemiseks puudus alus, kuna vanglale teadaolevalt kaebaja eesti keelt ei valda, on 05.03.2012 esitanud kõikide Eesti Vabariigi seaduste muudatuste ja paranduste temale arusaadavas keeles võimaldamise kohta teabenõude ja esitab kõik pöördumised vanglale vene keeles. Avaliku teabe seaduse § 17 lg 3 tuginedes märgiti veel, et vangla poolt on kinnipeetavatele tagatud võimalus tutvuda õigusaktidega elektrooniliselt, et kaebajale oli vastav aeg kinni pandud 22.02.2012 ja 09.04.2012, kuid ta loobus vabatahtlikult õigusaktidega tutvumast ning, et vaidlusalane õigusakt väljastati I.O.ile eesti keeles 14.03.2012, kuid seda pole võimalik tõendada muu kui vanglaametniku õiendiga. KOHTU PÕHJENDUSED
7. Avalikule teabele juurdepääsu ning teabenõude esitamise ja täitmisega seonduv on reguleeritud avaliku teabe seaduses. Selle § 1, § 4 lg 1 ja § 9 lg 2 p 1 sätestatu kohaselt on seaduse eesmärk tagada üldiseks kasutamiseks mõeldud teabele avalikkuse ja igaühe juurdepääsu võimalus ning demokraatliku riigikorralduse tagamiseks, avaliku huvi ja igaühe õiguste, vabaduste ja kohustuste täitmise võimaldamiseks on teabevaldaja kohustatud tagama juurdepääsu neile dokumentidele, millele teabenõudja juurdepääsu taotleb ja millele tal on juurdepääsuõigus. Sama seaduse § 17 lg 1 p 2 ja 3 § 18 lg 1 tulenevalt peab teabevaldaja täitma teabenõue viivituseta ja teabenõudja poolt soovitud viisil, kuid mitte hiljem kui viie tööpäeva jooksul ning väljastama teabenõudja taotlusel dokumentide koopiad ka paberkandjal, kui teabekandja tüüp seda võimaldab ja kui teave ei ole avalikustatud. Juhud, millistel võib teabenõude täitmisest keelduda on loetletud avaliku teabe seaduse § 23 lg 1 ja
8. Muuhulgas on esimesena nimetatud paragrahvi esimese lõike teises punktis sätestatud ka õigus keelduda teabe väljastamisest kui teabevaldaja ei valda taotletavat teavet ega tea, kes seda valdab ning tal pole võimalik teabe valdajat kindlaks teha.
9. I.O.i kaebuse on põhjustanud asjaolu, et Viru Vangla keeldus täitmast tema teabenõuet väites, et soovitud määrus on kättesaadav vaid eesti keeles (tl 21). Kaebaja selle väitega ei nõustu ja väidab, et vangla on tema soovi valesti tõlgendanud arvates, et ta tahab õigusakti vene keeles (tl 1). Vaidlusaluses taotluses (tl 20) on ta palunud, et talle antaks kätte justiitsministri 07.02.2007 määrus nr
10. Sellisel viisil sõnastatud taotlust on võimalik mõista üksnes nii, et taotleja soovis saada enda kätte justiitsministri määruse koopiat paberkandjal. Seda, et kaebaja sooviks oli määruse vene 2 keelse tõlke saamine pole tema taotlusesse kirja pandust võimalik järeldada, kuid kohtul puudub alus kahelda ka inspektor-kontaktisiku poolt taotlusele tehtud märkes (tl 20), et I.O. tahtis soovitud dokumenti just venekeelsena. Otseselt viitab sellele 05.03.2012 taotlus, et õigusaktide muudatused ja parandused esitataks talle arusaadavas keeles (tl 63) ning kaudselt asjaolud, et kõik tema poolt kohtule esitatud dokumendid (tl 1-9, 39-41, 75 ja 96-99) on vormistatud vene keeles ja ta on ka kohtult nõudnud dokumentide vene keelde tõlkimist (tl 81 ja 85-86). Avalikult kättesaadavatest andmebaasidest ei nähtu, et justiitsministri 07.02.2007 määrus nr 9, millega kehtestati „Kinnipeetava tööle võtmise, töölt kõrvaldamise ja töölt vabastamise kord“ oleks olemas ka venekeelsena. Seetõttu pole sisuliselt midagi valesti selles, et Viru Vangla on oma keeldumises tuginenud avaliku teabe seaduse § 23 lg 1 p 2 ja väitele, et ta ei valda soovitud teavet ega saa kindlaks teha ka selle valdajat. Kuna nimetatud määruse puhul on tegemist avalikult kättesaadava õigusaktiga ning kaebaja sooviks oli taotluses kirja pandu kohaselt selle enda kätte saamine, olnuks võimalik lähtuda ka avaliku teabe seaduse eespool juba viidatud § 17 lg 3 ja jätta määrus paberkandjal väljastamata põhjusel, et tegemist on avalikustatud teabega. Vangistusseaduse § 31’ tulenevalt on kinnipeetavatel juurdepääs ametlikele õigusaktide andmebaasidele olemas. Viru Vangla vastuse väidetel (tl 58) on I.O.ile käesoleval aastal võimaldatud kahel korral interneti vahendusel õigusaktidega tutvumist, kuid ta ise on sellest loobunud. Kaebaja pole neid väiteid ümber lükanud ja on märkinud oma täienduses (tl 97) üksnes seda, et vangla on jätnud vaidlusaluses vastuses osundamata interneti leheküljed, millistel sisaldub talle vajalik informatsioon. Avaliku teabe seaduse § 20 p 3 kohaselt loetakse küll teabenõue täidetuks üksnes siis, kui teabenõudjale on selgitatud võimalust tutvuda avalikustatud teabega, kuid antud juhul ei ole see etteheide asjakohane, sest vangla on keeldunud teabenõude täitmisest teisel alusel ega ole jätnud õigusakti paberkandjal väljastamata seetõttu, et tegemist on avalikustatud teabega.
11. Halduskohtumenetluse seadustiku § 45 lg 2 tulenevalt on tuvastamiskaebuse esitamise lubatud üksnes juhul, kui kaebaja õiguste kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid. I.O. soovib oma kaebuse ja selle täienduste väidetest nähtuvalt Viru Vangla tegevuse õigusvastaseks tunnistamist, sest tahab saavutada abi oma õiguste ja kohustuste määratlemisel ja distsiplinaarkorras karistamise käskkirja peale vaide esitamisel. Seejuures on tal aga jäänud arvestamata, et niisuguse nõude rahuldamise korral kohus üksnes nendiks, et vangla on tema teabenõudmise täitmisest keeldumisel õigusvastaselt toiminud. Tõhusalt saanuks kaebaja oma õigusi kaitsta vaid siis, kui esitanuks kohustamisnõude ja soovinud selles, et vanglat kohustataks teabenõuet täitma. Algselt on ta nii ka toiminud, kuid peale seda kui kohus nõudis vastava nõude täpsustamist ja juhtis kaebaja tähelepanu, et selle esitamise eelduseks on kohustusliku kohtueelse menetluse läbimine, kohustamisnõuet kaebuse täiendustes enam ei sisaldu. Viru Vanglast kohtu järelepärimise (tl 23) peale saadud vastus (tl 26) kinnitab, et I.O. ei ole esitanud seoses 12.03.2012 saadud vastusega nr 6-13/8488-1 vaiet ega mistahes muu nimetusega pöördumist. Seega on ta jätnud võimaluse tõhusama nõude esitamiseks kasutamata ja ei saaks tuvastamisnõude abil oma õigusi ka siis kaitsta, kui kohtul oleks põhjust lugeda Viru Vangla tegevus tema teabenõude täitmisel õigusvastaseks.
12. Eeltoodud järeldustel pole Tartu Halduskohtul alust I.O.i kaebust rahuldada. Kaebaja on kohtumääruse (tl 46) alusel täielikult vabastatud 15,97 euro suuruse riigilõivu tasumisest. Viru Vangla oma menetluskulude kohta dokumente ja taotlust esitanud ei ole. Raili Randlane Kohtunik 3