Obsah (4)

§ 23§ 2§ 25§ 24

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Villem Lapimaa Määruse tegemise aeg ja koht 15. veebruar 2013. a, Tallinn Haldusasjade numbrid 3-12-2248; 3-12-2249; 3-12-2250; 3-12-2251; 3-122252; 3-1

) §-le 25, kuna kehtiva reisidokumendi puudumise tõttu ei ole isikute väljasaatmine käesoleval ajal võimalik.

1. Esitatud taotluste kohaselt pidas Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri Koidula piiripunkti teenistuse lõpetanud ametnikud
2. oktoobril
3. a kell 21.15 Meremäe vallas Piusa-Obinitsa teel Veretinä teeristis (ajutisest kontrolljoonest umbes 1 km kaugusel) kontrolliks kinni kaks Eesti Vabariigi registreerimismärgiga sõidukit: Ford Focus r/m xxx xxx, mida juhtis A. Š. ja sinist värvi Volkswagen Sharan´i, mille juhti ja registreerimisnumbrit ei suudetud fikseerida, kuna sõiduk põgenes sündmuskohalt. Politseiametnike saabumisel viibis Ford Focus`e juures lisaks juhile veel 3 asiaadi välimusega isikut ja vähemalt viite asiaadi välimusega isikut nähti ametnike poolt põgenemas metsa. Koheselt teavitati Piusa kordonit, kes saatis sündmuskohale lisa autopatrullid. Sündmuskohale saabus appi Saatse kordonist patrull koos koeraga. Kokku tabati sõiduki juurest ja 2 sündmuskoha vahetust lähedusest metsast 10 asiaadi välimusega isikut. Isikute edasise kontrollimise käigus nimetasid isikud end Vietnami Sotsialistliku Vabariigi kodanikeks, kuid neil ei olnud kaasas ühtegi isikut tõendavat dokumenti. Isikud tuvastati nende endi ütluste järgi ja ilmnes, et neil puudub seaduslik alus Eesti Vabariigis viibimiseks.
4. Piirivalveametnike poolt tehti kindlaks, et isikud ületasid
5. oktoobril
6. a õhtusel ajal ebaseaduslikult Vene Föderatsiooni ja Eesti Vabariigi vahelise ajutise kontrolljoone suunaga Vene Föderatsioonist Eesti Vabariiki. Oletatava piiriületuskoha (Vene piiritähise 302-50m) juures toimunud piiriesindajate kohtumisel jäädi eriarvamusele piiriületusjälgede tuvastamisel. Kõigile taotluses nimetatud isikutele tehti Eestist lahkumiseks ettekirjutused, mis olid koheselt sundtäidetavad. Kuna isikute väljasaatmist ei olnud võimalik kehtivate reisidokumentide puudumise tõttu lõpule viia 48 tunni jooksul ja ka Vene Föderatsioon keeldus isikute koheselt tagasivõtmisest, taotles Lõuna Prefektuur vastavalt

§ 23

lg-le 1 Tartu Halduskohtult loa paigutada isikud väljasaatmiskeskusesse kuni nende isikute Eesti Vabariigist välja saatmiseni. Tegemist võis olla inimkaubanduse ohvritega, mistõttu oli oluline ka tagada, et isikud ei langeks taas võimaliku inimkaubanduse ohvriteks. Tartu Halduskohus andis PPA-le loa isikute paigutamiseks väljasaatmiskeskusesse kuni 28. detsembrini 2012. a. 21. detsembril 2012. a pikendas Tallinna Halduskohus isikute väljasaatmiskeskuses kinnipidamise tähtaega vastavalt

§-le 25 kahe kuu võrra, s.o

1. veebruarini
2. a.
3. PPA on edastanud Välisministeeriumile päringu palvega osutada abi nimetatud isikute dokumenteerimisel. Välisministeerium edastas palve Soomes asuvale Vietnami Suursaatkonnale. Väljasaatmiskeskuses viibimise ajal on osad isikud avaldanud enda kohta uued isikuandmed. Isik, kes väitis isiku tuvastamisel end olevat P. V. T., avaldas väljasaatmiskeskuses, et tema nimi on H. T. P. (südinud xx xx xxxx). Isik, kes oli väitnud end olevat V. N. T., teatas, et on Q. A. N. (sündinud xx xx xxxx). Ühtlasi selgitas V. T. L., et tema tegelik sünniaeg on xx xx xxxx. , T. T. P., et tema tegelik sünniaeg on xx xx xxxx ja V. P. M., et tema tegelik sünniaeg on xx xx xxxx, mitte nagu oli isiku tuvastamisel kirja pandud.
5. jaanuaril
6. a edastas Vietnami Suursaatkond PPA-le tagasipöördumistunnistused P. N. T.´le, H. T. P.´le (kinnipidamisel P. V. T.), sündinud xx xx xxxx ja Q. A. N.´le (kinnipidamisel V. N. T.) sündinud xx xx xxxx Käesoleval ajal on nimetatud isikute väljasaatmine korraldamisel. KOHTU PÕHJENDUSED
7. Kohus on seisukohal, et PPA taotlused V. P. M., V. T. L., Q. A. N., B. B. N.´i, N. D. T.´i, P. N. T.´i, V. T. L., T. T. P.´i ja H. T. P.´i väljasaatmiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamiseks on

§ 2

lõike 1, § 14 lõike 1, § 18 lõike 1 ja § 25 alusel põhjendatud ning kuuluvad rahuldamisele. 7.

§ 25

sätestab, et kui väljasaatmiskeskuses kinnipidamise tähtaja jooksul ei ole võimalik väljasaatmist täide viia, pikendab halduskohus Politsei- ja Piirivalveameti taotlusel väljasaadetava väljasaatmiskeskuses kinnipidamise tähtaega kuni kahe kuu kaupa kuni väljasaatmise täideviimiseni või välismaalase vabastamiseni sama seaduse § 24 lõigete 11, 2 või 3 järgi.

§ 24

lg 11 kohaselt vabastatakse väljasaadetav väljasaatmiskeskusest, kui 18 kuu jooksul välismaalase väljasaatmiskeskusesse paigutamise otsuse tegemise päevast arvates ei ole väljasaatmist täide viidud; välismaalase väljasaatmiskeskuses kinnipidamise tähtaja hulka ei loeta välismaalase poolt esitatud rahvusvahelise kaitse saamise taotluse menetlemise aega. Käesoleval juhul ei ole väljasaatmise eesmärgil toimuv kinnipidamine ületanud selleks sätestatud piiraega ega muutunud tähtaja tõttu ebaproportsionaalseks.

§ 24

lg 2 sätestab 3 väljasaadetava vabastamise väljasaatmiskeskusest vahi alla võtmise määruse alusel ning lõike 3 kohaselt lahkumisettekirjutuse tühistamise või kehtetuks tunnistamise või isikule viibimisaluse andmise otsuse alusel. Selliste aluste olemasolu kohus tuvastanud ei ole. 8. Isikute väljasaatmiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamisel tuleb kohtul kaaluda ka seda, kas isiku kinnipidamine on lähtudes põhiseaduse §-s 20 sätestatud igaühe õigusest vabadusele ja isikupuutumatusele ebaseadusliku Eestisse asumise tõkestamise ning Eestist väljasaatmise eesmärgi suhtes proportsionaalne meede. Taotleja on selgitanud, et varasemalt pidas ta vajalikuks isikute paigutamist väljasaatmiskeskusesse põhjusel, et isikute näol võis olla tegemist inimkaubanduse ohvritega. Asjaolusid arvestades on kohus veendunud, et V. P. M., V. T. L., Q. A. N., B. B. N.´i, N. D. T.´i, P. N. T.´i, V. T. L., T. T. P.´i ja H. T. P.´i suhtes ei ole võimalik kohaldada leebemaid,

§-s 10 loetletud meetmeid, kuna isikud võivad sellisel juhul hakata väljasaatmisest kõrvale hoiduma või igal juhul raskendaks see oluliselt isikute väljasaatmist riigist. Nähtuvalt kohtule esitatud materjalidest viibivad kõik isikud Eestis seadusliku aluseta ja neil puudub endal võimalus iseseisvalt reisidokumente vormistada. Isikud räägivad vietnami keelt ning neil puuduvad ilmselt ka rahalised vahendid kodumaale naasmiseks.

1. Mis puudutab P. N. T.´i, H. T. P.´i ja Q. A. N.´d, kellele Vietnami Suursaatkond on edastanud
2. jaanuaril
3. a tagasipöördumistunnistused, siis on ilmne, et nende isikute väljasaatmise korraldamine võtab aega. Isikute kodakondsusriik asub Eestist kaugel, omavahelist riigipiiri ei ole, mistõttu vajab korraldamist isikute transport ja saatmine. Väljasaatmise korraldamise ajaks isikute vabastamine väljasaatmiskeskusest ei ole võimalik samadel põhjendustel, mis olid aluseks nende väljasaatmiskeskusesse paigutamisel ja seal hoidmisel.
4. Eeltoodud põhjendustel rahuldab kohus Politsei- ja Piirivalveameti taotlused ning annab loa V. P. M., V. T. L., Q. A. N., B. B. N.´i, N. D. T.´i, P. N. T.´i, V. T. L., T. T. P.´i ja H. T. P.´i väljasaatmiskeskuses kinnipidamise pikendamiseks veel kuni kahe kuu võrra. Väljasaatmise võimaluse tekkimise korral tuleb isikud kohe väljasaatmiskeskusest vabastada ning Eestist välja saata.
5. Kohus märgib, et väljasaatmiskeskuse kinnipidamistingimusi, arstiabi, toitlustamise jm selliste küsimuste lahendamine ei kuulu käesoleva asja raamesse. Selles osas võib halduskohtule esitada eraldi kaebuse või pöörduda õiguskantsleri poole, kes teeb lähiajal kontrollkäigu väljasaatmiskeskusesse. /allkirjastatud digitaalselt/ Villem Lapimaa 4