lg 2 p 3 alusel tsiviilasjas nr 2-12-55030 pool ( ½) hagi esitamisel tasutud riigilõivust, s.o. summas 62,50 eurot (riigilõiv on tasutud 21.12.2012 viitenumbriga 2900072136 summas 125 eurot selgitusega: „hagi, M I, 2012-1221“). Tagastatav riigilõiv 62,50 eurot kanda Swedbank AS-i arveldusarvele nr 227000000016 Swedbank, märkides selgitusse „M I“. Kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks maakohtu kantselei kaudu 27.05.2013 kell 15.00. Edasikaebe kord Pooled on teatanud, et loobuvad kohtuotsusele apellatsioonkaebuse esitamisest, mistõttu käesolevas asjas ei saa apellatsioonkaebust esitada (
Kohtuotsus kuulub jõustumisel viivitamatult täitmisele. Otsus saata pooltele ja jõustumisel Riigi Tugiteenuste Keskusele. I Asjaolud ja hageja nõue. 21.12.2012 esitas Swedbank AS Viru Maakohtusse hagiavalduse M I` vastu võlgnevuse nõudes. Hagiavalduses esitatud asjaolud 19.01.2008 sõlmisid Swedbank AS (hageja, end. ärinimega AS Hansapank) ja M I (kostja) teleteenuste lepingu, mis oli seotud kostja arvelduskontoga xxxx ning mille alusel võimaldas hageja kostjale internetipanga teenuse kasutamist. 1) 19.10.2008 sõlmisid hageja kostja internetipanga vahendusel käenduseta väikelaenulepingu nr 08-180985-VL, mille alusel võimaldati kostjale laenu summas 1278,23 eurot. Kostja kohustus tasuma hagejale intressi 25%. Lepingu lõpptähtajaks määrati 23.03.
sätestatule ja palub kostjalt välja mõista 876,34 eurot, samuti viivise protsendina põhinõudelt (EKP intress + 7% aastas summalt 701,15 eurot) alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni. Hagi tõendamiseks on hagiavaldusele lisatud kirjalikud tõendid – teleteenuse leping, programmi väljavõte, käenduseta väikelaenulepingu üldtingimused, lepingutel sooritatud operatsioonide väljavõtted, kostjale saadetud teatis, vaba tagasimaksega krediitkaardi kasutamise leping, võlgnevuse arvestus, riigilõivu maksekorraldused ja hageja esindaja volitusi tõendav volikiri. II Kostja vastus hagile. Kostja on vastuseks hagiavalduses esitatud nõudele oma kirjas 18.03.2013 kohtule teatanud, et ta tunnistab hagi ja soovib tasuda võlgnevuse kokkuleppel hagejaga. 01.05.2013 teatas kostja, et kokkuleppe vormistamine hagejaga on ebaõnnestunud. Samas edastas kostja kohtule avalduse, milles ta võtab hagi õigeks ja teatab, et loobub asjas ka edasikaebeõigusest. III Edasine menetluse käik 02.05.2013 edastas kohus kostja avalduse hagejale tutvumiseks. Samuti selgitas kohus pooltele edastatud e-kirjas hagi õigeksvõtuga kaasnevaid õiguslikke tagajärgi vastavalt
lg 1 ja 444 lg 3 sätestatule ning ka
05.05.2013 teatas kostja kohtule, et ta jääb hagi õigeksvõtu juurde. 06.05.2013 edastas hageja taotluse hagi õigeksvõtul põhineva kohtuotsuse tegemiseks. Samas avalduses täpsustas hageja seisuga 06.05.2013 põhinõuetelt arvestatud viiviseid. Hageja nõudeks jäi kostjalt välja mõista lepingutest tulenev võlgnevus, mis koosneb põhiosast summas 701,15 eurot, intressist summas 72,08 eurot ning seisuga 06.05.20134 sissenõutavaks muutunud viivisest summas 152,58 eurot, s.o. kokku võlgnevus summas 925,81 eurot. Samuti palub hageja edaspidiselt välja mõista põhivõlalt (701,15 eurolt) viivise protsendina kuni põhinõude täitmiseni. Hageja teatab, et ta loobub otsusele edasikaebeõigusest ning palub
07.05.2013 määras kohus korraldava määrusega hagi menetlemiseks kirjalikus menetluses. Kohus selgitas veelkord hagi õigeksvõtuga kaasnevaid õiguslikke tagajärgi, määras pooltele 3 täienduste taotluste esitamise tähtaja (hiljemalt 20.05.2013) ning teatas ühtlasi (täienduste/ taotluste puudumise korral) kohtuotsuse teatavaks tegemise aja (27.05.2013). Pooled täiendusi ja taotlusi kohtu määratud tähtaja jooksul ei ole esitanud. IV Maakohtu otsuse põhjendused. Kohus leiab, et asjas on võimalik kostja poolt hagi tunnistamisel teha hagi õigeksvõtul põhinev kohtuotsus ja hagi täielikult rahuldada.
lg 1 kohaselt, kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt, kui hagi õigeksvõtmine on esitatud kohtule avalduses, võetakse avaldus toimikusse ning kui kostja avaldab hagi õigeksvõtmise kohtule eelmenetluses, lahendab kohus asja kohtuistungit pidamata.
lg 1 kohaselt võib kohus kostja õigeksvõtul põhineva kohtuotsuse tegemisel otsuse põhjendused esitada lihtsustatud vormis. Kostja kohustused hageja ees tulenevad poolte vahel sõlmitud väikelaenulepingust ning vaba tagasimaksega krediitkaardi kasutamise lepingust. Vastavad lepingud on hagiavaldusele lisatud, samuti on esitatud võlgnevuse arvestus ja selle aluseks olevad dokumendid. VÕS § 76 lg 1 ja 82 lg 1 kohaselt tuleb leping täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajal vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 4 alusel võib võlausaldaja nõuda võlgniku poolt lepingu rikkumisel nii kohustuse täitmist kui ka öelda lepingu üles. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Vastavalt VÕS § 94 lg 1 sätestatule, kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Vastavalt kostja poolt hagi omaksvõtule kuulub hagi rahuldamisele hagiavalduses esitatud asjaoludel ja 06.05.2013 hageja esitatud avalduses täpsustatud ulatuses.
kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtul mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Käesoleval juhul on hageja esitanud täpsustatud viivisnõude seisuga 06.05.2013 ning taotleb ka edaspidi protsendina põhivõlalt 701,15 eurolt viivise väljamõistmist VÕS § 113 lg 1 järgi seadusjärgses määras, s.o. EKP intress + 7% aastas (viivise arvestuse täpsustamisel on hageja ekslikult märkinud nimetatud määraks EKP intress + 8% - hageja täpsustav teade kohtule 27.05.2013) . Kohtukulude jaotusest
lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.
lg 3 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.
4 Hagi täielikul rahuldamisel tuleb asjas esinenud menetluskulud vastavalt hageja taotlusele jätta kostja kanda. Kostja menetluskulud jäävad kostja enda kanda.
-1 lg 1 kohaselt asja menetluse lõpetamise korral kompromissi või hagist loobumise tõttu või kostja õigeksvõtul põhineva otsuse tegemise korral määrab kohus lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Hagiavalduse esitamisel on hageja Swedbank AS tasunud 21.12.2012 riigilõivu summas 125 eurot Rahandusministeeriumi arveldusarvele 221023778606, viitenumbriga 2900072136 ja selgitusega: „hagi, M I, 2012-12-21”.
lg 2 p 3 kohaselt pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse kui pooled loobuvad enne esimese astme kohtu otsust tervikuna avalikkusele teatavaks tegemist apellatsioonkaebuse esitamise õigusest. Käesolevas asjas on mõlemad pooled kohtule esitatud avalduses teatanud, et loobuvad kohtu poolt hagi õigeksvõtul põhineva kohtuotsuse peale apellatsioonkaebuse esitamisest. Seoses eeltooduga kuulub
lg 2 p 3 alusel hagejale tagastamisele pool menetluses tasutud riigilõivust, s.o. 125 : 2 = 62,50 eurot ning kostjalt kuulub hageja menetluskulude katteks väljamõistmisele 62,50 eurot. Kohus juhindus
Kohtunik (allkirjastatud digitaalselt) Irma Külavee Ärakiri õige Nooremreferent (allkirjastatud digitaalselt) Lea Herne Kohtuotsus jõustus 03. juunil 2013. a. Nooremreferent Lea Herne 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.