KOHTUMÄÄRUS Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Asja läbivaatamine Menetlusosalised Tartu Ringkonnakoh

§ 187lg 3 p 3 alusel tagastamisele.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

1. 16.04.2013 saabus kohtusse N. Lilitškini määruskaebus (tl 172-176, tõlge tl 178) Tartu Halduskohtu 04.04.
2. a määrusele. Määruskaebuses on N. Lilitškin seisukohal, et Eesti kohtud ei järgi rahvusvaheliselt tunnustatud põhimõtteid ega vähemusrahvuste kaitse konventsiooni ning ta jäetakse ilma õigusest kohtumenetlusele. N. Lilitškin leiab, et kohtud venitavad kuritahtlikult menetlust, nõudes pidevalt riigilõivu tasumist, teades eelnevalt, et tal ei ole raha. Olukorras, kus N. Lilitškin vaidlustab pidevalt riigilõivu tasumiseks kohustavaid määruseid, ei jõua kohtud asja sisuni ega vaata läbi tema keelelise diskrimineerimise probleemi. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
3. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb rahuldada ning Tartu Halduskohtu 04.04.
4. a määrus tühistada.
5. Halduskohus on 04.04.
6. a määrusega tagastanud N. Lilitškini määruskaebuse Tartu Halduskohtu 04.01.
7. a määrusele. Halduskohus on määruskaebuse tagastamist põhjendanud sellega, et N. Lilitškinil on tekkinud määruskaebuse esitamisel riigilõivu maksmise kohustus sellega, kui Riigikohtu 27.03.
8. a määrusega jõustus Tartu Halduskohtu 27.01.
9. a määrus, millega jäeti N. Lilitškin vabastamata riigilõivu tasumisest määruskaebuse esitamisel ning anti tähtaeg 08.02.2012 riigilõivu tasumiseks. 2
10. Asjas ei ole vaidlust selles, et Tartu Halduskohtu 27.01.
11. a määrus N. Lilitškinile menetlusabi andmata jätmise kohta jõustus tulenevalt HKMS § 179 lg 3 esimesest lausest Riigikohtu poolt käesolevas asjas 27.03.
12. a määruse tegemisega. HKMS § 246 lg 1 esimese lause järgi täidetakse kohtulahend pärast jõustumist. Seega, kuigi nimetatud halduskohtu määruse resolutsiooni punktis 2 oli antud N. Lilitskinile tähtaeg riigilõivu tasumiseks hiljemalt 08.02.2012, ei olnud N. Lilitškinil tulenevalt HKMS § 246 lg-st 1 kohustust seda määrust täita enne määruse jõustumist ehk enne 27.03.
13. Siiski ei olnud Tartu Halduskohtu 27.01.
14. a määrus N. Lilitškini jaoks täidetav ka määruse jõustumisel, kuna riigilõivu tasumiseks kohustav resolutsiooni punkt oli sõnastatud selliselt, et kohustuse täitmise tähtaeg oli saabunud juba 08.02.2012 ehk rohkem kui aasta enne määruse jõustumist. Seega ei saanud N. Lilitškinile halduskohtu 27.01.
15. a määruse jõustumisega olla arusaadav konkreetne tähtaeg, mille jooksul tal tuli tasuda riigilõiv. HKMS §

§ 187

lg 4 esimese lause koosmõjust tulenevalt annab kohus määruskaebuses esineva puuduse kõrvaldamiseks määruskaebuse esitajale mõistliku tähtaja puuduse kõrvaldamiseks. HKMS §

§ 187

lg 4 teise lause kohaselt tagastab kohus määruskaebuse määrusega määruskaebuse esitajale, kui määruskaebuse esitaja jätab kohtu nõudmise tähtpäevaks täitmata. Kuna antud juhul ei olnud N. Lilitškinile teada tähtaeg puuduse kõrvaldamiseks, ei saanud tal pelgalt määruse jõustumisega tekkida ka kohustust riigilõivu tasumiseks ning halduskohtul ei olnud alust määruskaebuse tagastamiseks puuduse tähtajaks kõrvaldamata jätmise tõttu. Sellist olukorda saaks vältida, kui määrata HKMS § 246 lg 1 teise lause ja HKMS § 178 lg 3 koosmõjust tulenevalt määruses selle täitmiseks tähtaeg, mis hakkab kulgema määruse jõustumisest.

1. Isegi kui leida, et N. Lilitškinil tekkis halduskohtu 27.01.
2. a määruse jõustumisel kohustus määruses nimetatud summas riigilõivu tasumiseks, ei olnud riigilõivu tasumiseks mõistlik aeg möödunud ka halduskohtu poolt määruskaebuse tagastamise määruse tegemise ajaks. Halduskohus on teinud määruskaebuse tagastamise määruse 04.04.2013 ehk ainult kaheksa päeva pärast Riigikohtu määruse tegemist. Arvestades käesolevas asjas tehtud määruste hulka ning menetluse kestust, ei saa eeldada, et N. Lilitškinile pidi olema arusaadav, et tal tuleb tasuda rohkem kui aasta tagasi tehtud määruse alusel nii lühikese aja jooksul alates talle menetlusabi andmisest keeldumise kohta tehtud määruse jõustumisest riigilõivu. Lisaks ei nähtu haldusasja toimikust, millal N. Lilitškin Riigikohtu 27.03.
3. a määrusega tutvuda sai. Antud juhul oleks halduskohus pidanud N. Lilitškinile selgitama, et halduskohtu 27.01.
4. a määrus talle menetlusabi andmata jätmise kohta on jõustunud, ning andma talle riigilõivu tasumiseks täiendava mõistliku tähtaja. Kuna halduskohus seda teinud ei ole, ei pidanud N. Lilitškin aru saama, et ta oli kohustatud tasuma riigilõivu, ning Tartu Halduskohus on talle määruskaebuse tagastanud ootamatult.
5. Eeltoodud kaalutlustel tuleb Tartu Halduskohtu 04.04.
6. a määrus tühistada, saata asi tagasi Tartu Halduskohtule 04.01.
7. a määruse peale esitatud määruskaebuse menetlusse võtmise otsustamiseks ning N. Lilitškinile täiendava tähtaja määramiseks määruskaebuse esitamisel riigilõivu tasumiseks. /allkirjastatud digitaalselt/ Einar Vene /allkirjastatud digitaalselt/ Madis Ernits 3 /allkirjastatud digitaalselt/ Tiina Pappel