) § 2 lg 1 mõttes. Korralduses on leitud, et parkla näol on tegemist ebaseadusliku ehitisega, kinnistule rajatise ehitamiseks puudub vajalik kohaliku omavalitsuse poolt kehtestatud detailplaneering, ehitusluba, samuti puudub ehitusprojekt. Korralduse õigusliku alusena on viidatud
§-dele 3 lg 1, 29 lg 1 p 1, 40 lg 2 ja
) § 2 lg 6 mõttes ning antud juhul ei moodusta tasandatud pinnas terviklikku asja - parklat. Ka ilma pinnase katmistöödeta oleks kinnistut võimalik kasutada sõidukitega liiklemiseks, parkimiseks ja vallasasjade hoidmiseks. Seega ei tähenda iseenesest vastavad tegevused, et kaetud pinnasega ala oleks käsitletav parklana. Vastustaja ei ole põhjendanud, mille alusel saab lugeda kaks väikeehitist kohtkindlalt paigutatuks. Konteinerite paigutamist alusele (püsivalt maapinnaga ühendamata) ei saa lugeda kohtkindlaks paigutamiseks. 4.3 Vastustaja on ebaõigesti tuvastanud, et kinnistul paiknevad ehitusloata ja projektita püstitatud ehitised. See on kaasa toonud ebaõige
§-de 3 lg 1, 29 lg 1 p 1, 40 lg 2 ja 4 kohaldamise. Tegemist ei ole ehitisega ning seetõttu ei saa nõuda selle lammutamist või korraldada asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras lammutamist ja seejärel kaebajalt vastavate kulude hüvitamist. 4.4 Ka juhul, kui tinglikult möönda, et kaebaja poolt teostatud tööde tulemus on käsitletav ehitisena, ei ole korraldus põhjendatud. 26.11.2002 lahendis 3-3-1-64-02 leidis Riigikohus, et iga ehitise, sh omavolilise ehitise kohustuslik likvideerimine piirab oluliselt omandiõigust ja tekitab alati omanikule kahju. Sellise intensiivsusega õiguste piirangut tuleb põhjalikult kaaluda, lammutamine tuleb otsustada kaalutlusõiguse kohaselt. Korralduse kaalutluste kohaselt tuleb ehitis lammutada seetõttu, et puudub detailplaneering, ehitusluba ja ehitusprojekt. Korralduses ei ole toodud kaalutlusi, millised konkreetsed põhjused välistavad ehitise seadustamise ning nõuavad ehitise lammutamist (HMS § 4, § 56 rikkumine). Põhjendusi miks detailplaneeringut/ehitusprojekti ei saaks tulevikus koostada või ehitusluba väljastada, ei ole esitatud. 4.5 Vaidlusalune Kopli kinnistu ei asu detailplaneeringu kohustusega alal (Planeerimisseadus § 3 lg 2).
lg 1 p 2 sätestab, et ehitise püstitamiseks koostatava ehitusprojekti aluseks on detailplaneeringu koostamise kohustuse puudumise korral projekteerimistingimused. Kuivõrd detailplaneeringu koostamise kohustust ei ole, on võimalik väljastada projekteerimistingimused ning nende alusel koostada ehitusprojekt. Korralduses ei ole välja toodud kaalutlusi, miks ei nõuta kaebajalt projekteerimistingimuste taotlemist, nende alusel ehitusprojekti koostamist ning seega ehitise seadustamist. Selle asemel on kohaldatud kaebaja õigusi enim riivavat meedet ehk nõuet ehitis lammutada. 4.6 Korralduses ei ole välja toodud kaalutlusi, millest on lähtutud tähtaegade määramisel (projekti kooskõlastamine, ehitusloa taotlemine, lammutamine). 3 VASTUSTAJA SEISUKOHAD
lg 1 mõttes.
lg 1 kohaselt on ehitis aluspinnasega kohtkindlalt ühendatud ja inimtegevuse tulemusena ehitatud terviklik asi.
Riigikohus on oma lahendis nr 3-1-1-44-06 võtnud seisukoha, et ehitisena
lg 1 mõttes tuleb mõista inimtegevuse tulemusena ehitatud terviklikku asja, mille asukohta ei suuda selle omanik omal jõul muuta ja mille teisaldamine on võimalik üksnes abivahendeid kasutades. Oluline on tuvastada ka objekti kohtkindlus. Riigikohus on oma lahendis nr 3-3-1-80-10 täpsustanud, et ehitise määratlemisel ei piisa üksnes selle tuvastamisest, kas asi on rajatud inimtegevuse käigus ning kas ja kuidas on see teisaldatav. Oluline on asja ehitisena määratlemisel arvestada ka selle asja põhilist kasutusotstarvet (eesmärki), kasutamise viisi, kestvust ja muid asja iseloomustavaid tunnuseid, mis kogumis võimaldavad eristada ehitist teistest asjadest. 7.2 Vastustaja hinnangul on Kopli kinnistul paiknev ehitusmaterjalidest (killustik, freesasfalt) ehitutud rajatis käsitletav ehitisena
lg 1 mõttes, kuna see on rajatud inimtegevuse käigus – rajatise ehitamiseks kooriti Kopli kinnistult lumi, mis lükati valli, ning seejärel paigaldati ca 500 m2 suurusele maa-alale killustik ja freesitud asfaldipuru, mis hiljem tasandati. Süvendi katmist ja lume sulatamist kinnitab ka kaebaja Rae Vallavalitsuse ehitus- ja keskkonnajärelevalve spetsialistile P.Liinsoole kutse vastusena saadetud kirjas. Pinnasele paigaldatud killustik ja freesasfalt, mis tasandamise käigus on pinnasesse surutud, moodustavad selliselt kokkusurutuna ühtse terviku ehk rajatise. Rajatis on ehitatud kinnistu omaniku (kaebaja) soovil tema poolt määratud kohta ja see püsib rajatise raskuse tõttu muutumatuna kinnistul nii kaua, kuni ehitiste omanik seda abivahendite abil ei muuda. Killustiku ja freesasfaldi teisaldamine ei ole tehnilisi abivahendeid kasutamata võimalik. Rajatis on kaebaja kasutuses ja ta kasutab seda oma põhikirjalise põhitegevusalaga seotud äritegevuse eesmärgil (jäätmete ladustamiseks ja hoiustamiseks; jäätmeid transportivate masinate liikumiseks kinnistul jms). 7.3 Vastustaja on seisukohal, et korralduses on piisavalt põhjendatud, et kinnistule ehitatud rajatis on ehitis
Korralduses on märgitud, et rajatis on inimtegevuse tulemusena 4 ehitatud terviklik asi, mida kasutatakse mootorsõidukite liikluseks ja parkimiseks ning jäätmekäitluseks. Samuti on korralduses kirjeldatud rajatise ehitamisega kaasnenud tegevusi (kinnistu maa-ala koorimine lumest, kindla suurusega maa-ala katmine killustiku ja freesasfaldiga ning pinnase tasandamine), mille näol on tegemist tegevustega, mis ilmselgelt on käsitletavad ehitamisena
Vastustaja leiab, et ilma pinnase katmistöödeta ei oleks olnud võimalik kinnistut kasutada sõidukitega liiklemiseks, parkimiseks ja vallasasjade hoidmiseks nii intensiivse koormusega nagu seda rajatist kasutatud on. Ilma rajatise ehitamiseta oleks kinnistu pinnas muutunud läbimatuks ja kinnistu kasutamine nimetatud viisil võimatuks. 7.4 Vastustaja on seisukohal, et korralduses toodud kaalutlused rajatise lammutamiseks on piisavad. Korralduses on välja toodud, et ehitis ei vasta ehitisele esitatavatele nõuetele, ehitise ehitamisel on eiratud ehitise omaniku kohustusi, ehitisel puudub vastav projekt, ehitise ehitamiseks puudus ehitusluba ning samuti puudus kinnistul detailplaneering, mis annaks õiguse äritegevuse eesmärgil kasutatava rajatise ehitamiseks. Kuivõrd kaebaja oli 09.05.2011 Rae Vallavalitsusele esitanud detailplaneeringu algatamise taotluse, milles ta väljendas soovi muuta kinnistu sihtotstarvet äri- ja tootmismaaks ning 20.12.2011 esitas kaebaja Keskkonnaametile jäätmeloa nr L.JÄ.HA-174704 muutmise taotluse jäätmekäitluskoha muutmiseks märkides uueks jäätmekäitluskohaks Kopli kinnistu, siis teades kaebaja selliseid soove ja ka tema tegevust kinnistul, ei olnud võimalik elamumaale ehitatud äritegevuse eesmärgil kasutatava rajatise seadustamine elamumaale ehitamiseks väljastatavate projekteerimistingimustega. Elamumaale ehitatud ja äritegevuse eesmärgil kasutatavat rajatist on võimalik seadustada vaid juhul, kui muudetakse kinnistu sihtotstarvet, mida on võimalik teha läbi detailplaneeringu menetluse. Kuna ilmselgelt ei olnud kaebaja eesmärk ehitada rajatis tulevase elamu, suvila, aiamaja ja selle juurde kuuluva majapidamis- ja abiehitise teenindamiseks, siis jäeti projekteerimistingimuste kaalutlus korraldusest välja. 7.5 Vastustaja on seisukohal, et tähtaja määramise kaalutluste väljatoomine korralduses ei olnud vajalik. Rae Vallavalitsusele ei olnud teada OÜ Upakkterminal EV (kaebaja) seisukoht tähtaegade määramise osas, kuivõrd kaebaja ei kasutanud selles osas oma õigust ärakuulamisele ja samuti keeldus mõjuva põhjuseta Rae Vallavalitsuse kutsel ütluste andmisest, mistõttu ei olnud ka võimalik korralduse andmisel kaaluda kaebaja soove. Tähtaegade määramisel lähtuti seega tavapärasest praktikast ja vastavatest menetlustähtaegadest. Kuivõrd Kopli kinnistule ehitatud rajatise lammutamine ei eelda suuremahulise projekti koostamist (puudub vajadus eeltööde tegemiseks, teiste ametiasutuste kooskõlastuste saamiseks jms) ja lammutamiseks ehitusloa saamiseks oleks piisanud tegevuskavast või seletuskirjast ning ka lammutustööde mahtu arvestades ei võta lammutustööde teostamine aega rohkem kui 3 päeva, siis on korralduses määratud tähtajad ettekirjutuse täitmiseks igati piisavad. 7.6 Eeltoodust tulenevalt leiab vastustaja, et korralduse andmisega ei ole Rae Vallavalitsus rikkunud HMS § 4, § 6, § 54 ja § 56 sätteid ning on õigesti kohaldanud
lg 1, § 29 lg 1 p 1, § 40 lg 2 ja 4, mistõttu ei saa kaebaja menetlus- või vorminõuete rikkumisele tuginedes nõuda korralduse tühistamist. KOHTU PÕHJENDUSED
Tegemist ei ole ehitisega. 10.1
lg 1 kohaselt on ehitis aluspinnasega kohtkindlalt ühendatud ja inimtegevuse tulemusena ehitatud terviklik asi. Ehitised jagunevad hooneteks ja rajatisteks.
Funktsionaalselt koos toimivatest rajatistest koosnevat ehituslikku kompleksi võib käsitleda ehitusseaduse tähenduses ühe rajatisena. Rajatis on muu hulgas ka mere või siseveekogu põhja süvendamise teel rajatud laevakanal, seikluspark, mänguväljak. 10.2 Haldusasjas kohtule esitatud 15.03.2012, 13.04.2012 ja 26.04.2012 sündmuskoha vaatlusprotokollidest ja fotodelt ning CD-lt, samuti 31.07.2012 fotodelt (tl 28-34, 59- 63) nähtub ehitusliku killustiku ja freesasfaldi kihiga kaetud siledaks pinnaks tasandatud terviklik plats, millel on mootorsõidukite rehvijäljed, millel paikneb kaks väikeehitist ning millel asuvad jäätmekonteinerid erinevate jäätmetega ja pinnasele on ladustatud hunnikutesse erinevaid jäätmeid. Kaebaja kinnitas kohtuistungil, et platsi suurus on umbes 500 m2 (tl 193). 10.3 Riigikohus on otsuses nr 3-1-1-44-06 leidnud, et ehitisena
lg 1 mõttes tuleb mõista inimtegevuse tulemusena ehitatud terviklikku asja, mille asukohta ei suuda selle omanik omal jõul muuta ja mille teisaldamine on võimalik üksnes abivahendeid kasutades. Riigikohtu viidatud otsusest tulenevalt tähendab kohtkindlus, et koht on omaniku poolt kindlaks määratud ja see püsib tänu ehitise raskusele muutumatuna seni, kuni omanik seda abivahendite abil ei muuda. Taolise ehitise püstitamine on vaieldamatult ehitamine
Kaebaja on kohtule esitatud kaebuses omaks võtnud, et ta on katnud talle kuuluva Kopli kinnistu pinnast killustiku ja freesasfaldiga. Ei ole kahtlust, et killustiku ja freesasfaldi teisaldamine ei ole tehnilisi abivahendeid kasutamata võimalik. 10.4 Riigikohtu otsuses nr 3-3-1-80-10 on leitud, et asja ehitisena määratlemisel on oluline arvestada ka selle asja põhilist kasutusotstarvet (eesmärki), kasutamise viisi, kestvust ja muid asja iseloomustavaid tunnuseid, mis kogumis võimaldavad eristada ehitist teistest asjadest. Kinnistusraamatu väljavõttest nähtuvalt on vaidlustatud korralduses märgitud OÜ-le Upakkterminal EV kuuluva kinnistu aadressil Kopli, Veneküla küla, Rae vald (katastritunnus 65301:011:0135) sihtotstarbeks 100% elamumaa (tl 11). Kaebaja on 09.05.2011 esitanud Rae Vallavalitsusele detailplaneeringu algatamise taotluse, milles on detailplaneeringu koostamise eesmärgiks märgitud äri- ja tootmismaa (tl 35-36). Haldusasja materjalidest nähtuvalt on kaebaja oma 18.05.2011 kirjas (tl 37) Rae Vallavalitsusele teatanud, et ta soovib krundil tegeleda prügiveokite jt veokite garažeerimisega, oma veokite remondiga ja saematerjali kogumisega, pakkimise ja edasimüügiga Rootsi ja Soome. Äriregistri teabesüsteemist nähtuvalt on kaebaja põhitegevusala tavajäätmete kogumine ja lisategevusala puidu ja ehitusmaterjalide vahendamine. 20.12.2011 on kaebaja esitanud Harjumaa Keskkonnateenistusele jäätmeloa taotluse (tl 64-69 ), milles on jäätmekäitluskohaks märgitud Kopli kinnistu. Seega kaebaja on soovinud kasutada ja kohtule esitatud sündmuskoha vaatlusprotokollidest, fotodelt ja CD-lt nähtuvalt kasutanudki Kopli kinnistule ehitatud rajatist mootorsõidukite liikumiseks ja parkimiseks ning jäätmekäitluseks, nagu vaidlustatud korralduses on ka õigesti tuvastatud. Jäätmeseaduse § 13 ja § 14 lg 1 kohaselt on jäätmete kogumine (jäätmete kokkukorjamine, sealhulgas jäätmete eelsortimine ja ajutine ladustamine ning mehaaniline töötlemine ilma jäätmete koostist ja olemust muutmata, eesmärgiga vedada need edasiseks käitlemiseks jäätmekäitluskohta) ja vedamine jäätmekäitlus. 10.5 Kohus leiab eeltoodut arvestades, et Kopli kinnistule ehitatud ligikaudu 500 m2 rajatise näol on tegemist ehitisega
Kohtule esitatud sündmuskoha vaatlusprotokollidest ja 6 fotodelt ja CD-lt nähtuvalt on korralduses ka õigesti tuvastatud, et rajatisel asuvad kaks kohtkindlalt paigaldatud väikeehitist. 11. Vastustaja poolt kohtule esitatud kehtiva, Rae Vallavolikogu 16.07.1993 otsusega kehtestatud, Rae valla üldplaneeringu kohaselt asub kaebaja kinnistu detailplaneeringu koostamise kohustusega hajaasustusega alal (tl 170-175). Kohtuistungil kaebaja esindaja teatas, et ta ei vaidlusta asjaolu, et kaebaja kinnistu asub üldplaneeringu kohaselt detailplaneeringu koostamise kohustusega alal (tl 193). Detailplaneering on PlanS § 9 lg 1 kohaselt valla või linna territooriumi osa maakasutuse ja lähiaastate ehitustegevuse aluseks ning PlanS § 9 lg 2 p 2 kohaselt määratakse detailplaneeringuga krundi ehitusõigus.
lg 1 p 1 kohaselt on ehitise püstitamiseks ja laiendamiseks koostatava ehitusprojekti aluseks detailplaneeringu koostamise kohustuse korral kehtestatud detailplaneering. Käesolevas haldusasjas ei ole vaidlust selle üle, et Kopli kinnistu kohta puudus vaidlustatud korralduse tegemise ajal ja puudub ka praegu kehtiv detailplaneering. Kaebaja oli 09.05.2011 esitanud Rae Vallavalitsusele taotluse detailplaneeringu algatamiseks elamumaa sihtotstarbe muutmiseks äri- ja tootmismaa sihtotstarbeks. Vastavat detailplaneeringut aga ei olnud vaidlustatud korralduse andmise ajal isegi mitte algatatud ja kaebaja 05.11.2012 avalduse alusel on kaebaja 09.05.2011 esitatud detailplaneeringu koostamise algatamise taotluse menetlemine Rae Vallavalitsuse 27.11.2012 korraldusega nr 1217 lõpetatud (tl 121). 12. Kuna
lg 1 p 2 kohaselt on projekteerimistingimused ehitusprojekti aluseks detailplaneeringu kohustuse puudumise korral, ei ole asjakohased kaebaja etteheited vaidlustatud korraldusele seoses projekteerimistingimuste taotlemise võimaluse kaalutlemata jätmisega. 13.
lg 1 esimese lause kohaselt peab ehitis olema projekteeritud ja ehitatud hea ehitustava ning ehitamist ja ehitusprojekti käsitlevate õigusaktide kohaselt ega või tekitada ohtu inimese elule, tervisele või varale või keskkonnale. Riigikohtu otsuses nr 3-3-1-4-12 on leitud, et hea ehitustava hõlmab nõuet, et ehitis sobiks ümbritseva keskkonnaga.
lg 1 p 1 kohaselt on ehitise omanik kohustatud tagama enne ehitamise alustamist ehitusloa olemasolu, kui ehitusluba on nõutav. Vastavalt
lg-le 1 tuleb ehitada vastavalt ehitusprojektile ja sama paragrahvi lõike 2 kohaselt peab ehitamiseks olema ehitusluba, välja arvatud käesolevas seaduses ettenähtud juhtudel väikeehitise ehitamise korral.
lg sätestab, et väikeehitis käesoleva seaduse tähenduses on kuni 60 m2 ehitisealuse pinnaga ühel kinnistul asuv ehitis, mille projekteeritud kõrgus maapinnast on kuni viis meetrit ja millel ei ole avalikkusele suunatud funktsioone (p 1); olemasolevate ehitiste teenindamiseks vajalik rajatis, mis ühendatakse võrguettevõtjale elektrituruseaduse tähenduses kuuluva elektriliini või sellega liituva ehitisega, gaasiettevõtjale maagaasiseaduse tähenduses kuuluva gaasivõrguga, vee-ettevõtjale ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse tähenduses kuuluva liitumispunktiga või sideettevõtjale elektroonilise side seaduse tähenduses kuuluva liinirajatisega ( p 2). Seega ei ole Kopli kinnistule ehitatud ligi 500 m2 suuruse rajatise näol tegemist väikeehitisega ehitusseaduse mõttes. Käesolevas haldusasjas ei ole vaidlust selle üle, et Kopli kinnistule ligikaudu 500 m2 rajatise ehitamiseks ei ole kaebaja taotlenud ja talle ei ole väljastatud ehitusluba. Samuti ei ole vaidlust selle üle, et nimetatud rajatise ehitamiseks puudus ehitusprojekt, mis on
lg 1 kohaselt tehnilistest joonistest, seletuskirjast, hooldusjuhendist ja muudest asjakohastest dokumentidest koosnev ehitise või selle osa ehitamiseks ja kasutamiseks vajalike dokumentide kogum ja millele vastavalt
Seega on kaebaja poolt Kopli kinnistule ehitatud rajatise näol tegemist õigusliku aluseta omavolilise rajatisega, mida kasutatakse mootorsõidukite liikluseks ja parkimiseks ning jäätmekäitluseks. 14.
sätestab ohtliku (lg 1), ajutise (lg 3) või ehitusloata püstitatud (lg 2) ehitise likvideerimise alused.
lg 2 esimese lause kohaselt peab õigusliku aluseta ehitatud ehitise omanik sellise ehitise lammutama linna- või vallavalitsuse korraldusega tehtud ettekirjutusega määratud tähtpäevaks, viisil ja tingimustel. Vaidlustatud korralduses on toodud ehitise 7 lammutamise viis, tingimused ja tähtpäevad. Kaebuse kohaselt ei ole vaidlustatud korralduses tähtaegade määramise kaalutlusi välja toodud, samas ei ole kaebaja leidnud, et korralduses määratud tähtajad oleksid kuidagi kaebaja õigusi rikkuvad. Vastavalt HKMS § 44 lg-le 1 võib kaebusega halduskohtusse pöörduda isik aga üksnes oma õiguste kaitseks. 15. Käesoleval juhul on vaidlustatud korralduses esitatud ka kaalutlused, miks vastustaja ei pidanud võimalikuks õigusliku aluseta ehitatud rajatist seadustada. Korralduses on leitud, et ebaseaduslik ehitis (parkla) on võimalik viia seadusega vastavusse juhul, kui ehitis vastab ehitisele esitatavatele nõuetele ning on kooskõlas maa-ala detailplaneeringuga. Antud juhul puudub kinnistule rajatise ehitamiseks vajalik kehtestatud detailplaneering ning ehitusluba, samuti puudub ehitusprojekt. Rajatis ei vasta ehitusseaduse mõistes ehitisele esitatavatele nõuetele. Kohus nõustub vastustajaga, et kaebaja ehitatud rajatist ei ole võimalik seadustada. Kaebajale ei oleks olnud võimalik ehitusluba väljastada, kuna puudus ja puudub käesoleva ajani ehitusloa aluseks olev detailplaneering, mis määraks krundi ehitusõiguse.
lg 1 p 1 kohaselt keeldutakse ehitusloa väljastamisest, kui ehitusprojekt ei vasta ehitusprojektile esitatavatele nõuetele või ehitusprojekti koostamise lähteandmetele, sealhulgas kehtestatud detailplaneeringule. Kaebajal ei ole olnud võimalik kehtestatud detailplaneeringule vastavat ehitusprojekti koostada, kuna vastav detailplaneering puudus ja puudub praeguseni. Kohtu hinnangul ei ole võimalik ka käesoleval ajal muutunud asjaolude pinnalt kaebaja ehitatud rajatist seadustada. Kaebaja 09.05.2011 esitatud taotluse osas detailplaneeringu algatamiseks elamumaa sihtotstarbe muutmiseks äri- ja tootmismaa sihtotstarbeks on kaebaja enda 05.11.2012 avalduse alusel detailplaneeringu koostamise algatamise taotluse menetlemine Rae Vallavalitsuse 27.11.2012 korraldusega nr 1217 lõpetatud (tl 121). Kaebaja on küll 17.12.2012 esitanud Rae Vallavalitsusele uue taotluse detailplaneeringu algatamiseks, seekord elamumaale ehitamiseks, mille osas Rae Vallavalitsus on 04.03.2013 kirjaga nr 6-1/12/9713 teatanud kaebajale, et Kopli kinnistu ei ole ööpäevaringseks elamiseks sobiv eelkõige selle elukeskkonna- ja tervisekaitse põhimõtetele mittevastavuse tõttu ning enne detailplaneeringu algatamise või mittealgatamise kohta otsuse tegemist peab Rae Vallavalitsus vajalikuks esmalt välja selgitada Tervisekaitseameti ja Maanteeameti seisukohad Kopli kinnistule elamu planeerimise osas (tl 127-130, 183). Lisaks on Vabariigi Valitsuse 23.10.2008 määruse nr 155 „Katastriüksuse sihtotstarvete liigid ja nende määramise kord“ § 6 p 1 kohaselt elamumaa (001; E) – alaliseks või perioodiliseks elamiseks ettenähtud ehitiste maa ja garaažide maa. Elamu, sh korterelamu, suvila, aiamaja alune ja selle juurde kuuluva majapidamis- ja abiehitise alune ja neid ehitisi teenindav maa. Seega ei saa isegi kaebaja 17.12.2012 taotluse alusel detailplaneeringu algatamisega elamumaale ehitamiseks seadustada killustiku ja freesasfaldiga kaetud ligikaudu 500 m2 rajatist, mida kasutatakse mootorsõidukite liikluseks ja parkimiseks ning jäätmekäitluseks. Samuti sätestab PlanS § 10 lg 1 kohalikule omavalitsusele õiguse detailplaneeringu koostamise algatamise otsustamisel põhjendatud juhul planeeringu koostamise algatamisest keelduda. 16. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et vaidlustatud korraldus on õiguspärane ja puudub alus selle tühistamiseks. 17. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna otsus tehakse kaebaja kahjuks, on menetluskulude kandjaks kaebaja. Käesolevas haldusasujas ei ole vastustaja menetluskulude väljamõistmise taotlust esitanud, seega jäävad poolte menetluskulud nende endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Aili Maasik Kohtunik 8
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.