← Eesti

3-13-158/24

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-13-158 Otsuse kuupäev

  1. aprill 2013 Kohtunik Eda Muts Kohtuasi Maivo Kärt kaebus Tartu Vangla tekitatud kahju 180 euro hüvitamiseks. Asja läbivaatamine 23.aprill 2013 Menetlusosalised Kaebuse esitaja Maivo Kärt Vastustaja Tartu Vangla Resolutsioon Jätta kaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Apellatsioonkaebuse esitamise viimane päev on 30.mai 2013.a.Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Asjaolud ja menetluse käik
  2. 19.11.2012 esitas kinnipeetav Maivo Kärt Tartu Vanglale taotluse spordijalatsite, mis on vangla laost töötajate lohakuse tõttu kaduma läinud, hüvitamiseks summas 180 eurot. 15.01.2013 jättis Tartu vangla kahju nõude rahuldamata. Vastuses leiti, et kinnipeeturegistri andmete järgi on kaebajal kambris spordijalanõud Cold Cup, vangla laos aga kaebajal ühtegi paari spordijalanõusid 27.04.2012 seisuga ega hiljem olnud ei ole. Kaebuse põhjendused
  3. 24.01.2013 esitas M.Kärt kaebuse Tartu Halduskohtusse, taotledes Tartu Vanglalt talle tekitatud kahju 180 euro hüvitamist. Kaebaja märgib, et tema käes on laoleht, kus on märgitud, et tal on laos olemas spordijalanõud Sunlanse, kuid kontaktisiku väitel neid laos ei ole. Kaebaja leiab, et jalanõud on laost kaduma läinud vangla töötajate lohakuse tõttu. Vastustaja vastuväited 1
  4. Tartu Vangla vaidleb vastuses kaebusele vastu ja palub jätta see rahuldamata. Kaebaja on alles kohtule esitatud kaebuses täpsustanud, et isiklike asjade laost on kaduma läinud jalatsid Sunlanse. M.Kärt ei ole aga kordagi väitnud, et ta on jalatsid vanglale isiklike asjade lattu hoiule andnud ega pole ka jalatsite lattu paigutamise kohta esitanud ühtegi tõendit. Ainult vangla ametniku 24.10.2012 vastusega ei saa tõendada jalanõude laos olekut. Kaebaja ei ole väitnud, et tal on olemas kaks paari spordijalanõusid.
  5. Kaebajale väljastati Tartu Vangla poolt 2010 aastal humanitaarabi korras jalatsid Cold Cup, mis on käesoleval hetkel kaebajal kambris. 10.01.2012 väljastati kaebajale Tartu Vangla poolt humanitaarabi korras spordijalatsid „Sunlanse“ ning ka need jalatsid sai kaebaja enda kasutusse kambrisse. 13.04.2012 etapeeriti kaebaja seoses Harju Maakohtus 17.04.2012 toimuma pidava kohtuistungiga Tallinna Vanglasse. Sama päeva seisuga koostati kaebaja isiklikest asjadest ühtne nimekiri, milles kajastati temaga Tallinna Vanglasse kaasaminevad ning Tartu Vanglasse lattu hoiule jäävad asjad. Nimetatud nimekirjas on jalatsite „Sunlanse“ taha tehtud märge, et nimetatud jalatseid kaebajal ei ole ning seetõttu on ka lahtrid Tartu Vanglasse lattu paneku või Tallinna Vanglasse kaasa võtmise kohta tühjad. Kaebaja selgitas ametnikele suusõnaliselt jalatsite „Sunlanse“ puudumist sellega, et viskas need ise ära. Kaebaja on oma allkirjaga nimekirjal kinnitanud, et kõik tema isiklikud asjad on ühtsesse nimekirja kantud ja kirjeldatud õigesti ning temal pretensioone ei ole. Vastustaja on seisukohal, et kaebaja hüvitamisnõue on esitatud pahatahtlusest lootuses saada rahalist hüvitist jalatsite eest, mille soetamiseks ta ise kulutusi teinud ei ole ning mille väidetav kaotsiminek on tuletatud pelgalt ametniku antud vastuses olnud eksitusest ja mingit kahju kaebajale tegelikult tekkinud ei ole. Halduskohtu põhjendused
  6. Kaebuse esitaja Maivo Kärt taotleb Tartu Vanglalt talle tekitatud varalise kahju 180 euro väljamõistmist. Kaebaja põhjenduste kohaselt kuulub hüvitamisele vangla laost spordijalatsite Sunlanse kadumisega tekitatud kahju.
  7. Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lg 1 sätestab, et isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud (kannatanu), võib nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ei ole võimalik kõrvaldada käesoleva seaduse §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmisega .
  8. Esitatud tõenditest nähtub, et kaebaja esitas 18.10.2012 (registreeritud vanglas 19.10.2012) avalduse huminataarabi korras spordijalatsite väljastamiseks, kuna tal puudub raha (tlk.15). Tartu Vangla peaspetsialist on 24.10.2012 kirjaga nr 6-26/923 vastanud, et kinnipeetavate, arestialuste ja vahistatute registri andmetel omab M.Kärt 23.10.2012 seisuga isiklike asjade laos 1 paari spordijalatseid, mis tõttu jäetakse taotlus rahuldamata. Kuna aga kontaktisiku poolt kaebajale antud selgituste kohaselt laos kaebajale kuuluvaid spordijalatseid ei olnud, esitaski kaebaja kahju hüvitamise nõude vanglale ja seejärel halduskohtule. 2 Varasemalt on kaebaja saanud vanglalt humanitaarabina spordijalanõud Cold Cup ja Sunlanse, selles vaidlust ei ole. Kohtuistungil antud seletuste järgi on tal jalanõud Cold Cup olemas ja jalas, jalanõud Sunlanse olevat ta ilma neid kandmata andnud lattu.
  9. Kohus on seisukohal, et kaebus on põhjendamatu ja rahuldamisele ei tule. Tõendamist ei ole leidnud ei vastustaja õigusvastane tegevus ega ka kaebajal kahju olemasolu Kohus nõustub vastustajaga, et esitatud tõendid ei kinnita, et kaebajal oleks oktoobris 2012, so ajal kui kaebaja taotles tasuta spordijalatsite andmist ega ka vangla poolt vastuse andmise ajal, olnud isiklike asjade laos ühtegi paari spordijalanõusid. Seda ei kinnita ka kaebaja enda poolt esitatud isiklike asjade nimekiri (tlk.8). Selle nimekirja järgi, mis on koostatud 25.04.2012 seisuga, on märgitud, et spordijalanõud Cold Cup asuvad kambris, spordijalanõud Sunlanse on küll nimekirjas, kuid neid ei ole märgitud ei kambris ega laos asuvateks, need lahtrid on täitmata. Samas vastustaja poolt esitatud kaebaja isiklike asjade nimekirjas, mis on täidetud 13.02.2012 seisuga, selles on tehtud jalanõude Sunlanse järel märkus „pole“ (tlk.29). Viimase nimekirja õigsust on kinnitanud allkirjaga ka kaebaja ise. Seega ei näita kumbki nimekiri, et aprillis 2012 oleks kaebajal jalanõusid Sunlanse kaebaja arvel olemas olnud, seda enam, et need oleksid asunud tema isiklike asjade laos. Selliseid tõendeid kaebaja esitanud ei ole ega pole ka selgitanud, millised tõendid saaksid seda tõendada. Nagu märgitud, kaebaja poolt esitatud nn laoleht 25.
  10. 2012 seisuga jalatsite Sunlase olemasolu ei kinnita. Saab järeldada, et Tartu Vangla peaspetsialisti 24.10.2012 vastuses märgitu, et kaebajal on üks paar spordijalanõusid laos, on olnud ekslik ja ei ole vastanud tegelikule olukorrale.
  11. Seda, et tegelikult kaebajal laos teist paari jalanõusid ei olnud, näitab ka see, et kaebaja on alles peale vangla 24.10.2012 vastust asunud taotlema spordijalatsite laost väljastamist, mis tähendab, et kaebaja oli eelnevalt teadlik, et tal peale kambris olevate spordijalanõude Cold Cup rohkem spordijalanõusid ei ole. Seda kinnitab ka vastustajale 15.11.2012 esitatud hüvitise taotlus, kus kaebaja tõendab jalanõude laos olemasolu just vangla 24.10.2012 vastusega (tlk.17). Samas ei ole kaebaja vanglale esitatud hüvitise taotluses olnud teadlik, millise nimetusega jalanõud on kaduma läinud. Samuti pole ka usutav, et kaebaja taotles 19.10.2012 avalduses spordijalanõude väljastamist omades ise juba kahte paari spordijalanõusid. Eeltoodu alusel on kohus seisukohal, et Tartu Vangla ei ole kaebajale kahju tekitanud, tõendamist ei ole leidnud, et isiklike asjade laost oleks kaduma läinud kaebajale antud spordijalanõud Sunlanse, mille hüvitamist kaebaja taotleb. Seetõttu jääb kaebus rahuldamata. Lisaks märgib kohus, et jalanõude kadumisega oleks kaebajal saanud tekkida ainult mittevaraline kahju, mitte aga varaline kahju, kuna kaebaja ei ole jalanõude saamiseks ise kulutusi teinud, vaid saanud need humanitaarabina vangla poolt. /allkirjastatud digitaalselt/ Eda Muts kohtunik 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.