← Eesti

3-11-2709/7

MÄÄ RUS Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised Tartu Ringkonnakohus Agu Timmi, Tiit Lõhmus, Maili Lokk

  1. detsember 2012, Tartu 3-11-2709 Egon Jaegeri kaebus Tartu Vangla poolt 18.11.201130.11.2011 distsiplinaarkaristuse täideviimise õigusvastasuse tuvastamiseks Tartu Halduskohtu 10.01.
  2. a määrus Egon Jaegeri määruskaebus Kirjalik menetlus Kaebaja Egon Jaeger Vastustaja Tartu Vangla RESOLUTSIOON
  3. Jätta määruskaebus rahuldamata.
  4. Muuta osaliselt Tartu Halduskohtu 10.01.
  5. a määruse põhjendusi, täiendades neid käesolevas määruses toodud põhjendustega. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  6. Egon Jaeger esitas 22.11.2011 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles taotles Tartu Vangla kartserikaristuse täideviimise toimingu õigusvastaseks tunnistamist. Kaebuse kohaselt viidi kaebaja kartserikaristused täide perioodil 18.11.2011-30.11.2011 kartserikambri tingimustele mittevastavas kambris ja teda hoiti seal õigusliku aluseta. Tegemist ei olnud kartserikambriga, vaid kambriga, millel oli lisaks lukustatavale uksele veel ka trelluks, kahekordset nari ei olnud võimalik päevaseks ajaks seinale lukustada nagu kartseris, kambris oli ööpäevaringne elektrooniline jälgimine, pistikupesad, teleri alus ja antenni sisendid. Lisaks puudus kambris võimalus värske õhu sisselaskmiseks, sest ventilatsioon oli ebapiisav ja WC oli poolavatud. Kaebaja arvates alandati sellega tema inimväärikust. Põhjendatud huvina märkis kaebaja soovi esitada tulevikus mittevaralise kahju hüvitamise nõue ning ka preventiivse huvi, et edaspidi vältida samasuguste olukordade ja nende läbi kahju tekkimist. Kaebuses esitas E. Jaeger taotluse tema riigilõivust vabastamiseks maksejõuetuse tõttu.
  7. Tartu Halduskohtu 10.01.
  8. a määrusega jäeti E. Jaegeri taotlus riigilõivu tasumisest vabastamiseks rahuldamata HKMS § 111 lg 3 alusel ja kohustati teda tasuma riigilõivu summas 15,97 eurot. Määruse põhjenduste kohaselt ei saa kaebuses esitatud nõuet pidada isiku jaoks nii oluliseks küsimuseks, mis tingiks menetluskulude riigi kanda jätmise. Kaebaja kandis karistust kehtivate haldusaktide alusel ja kõnealust kambrit kasutatakse nii täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamisel kui ka määratud distsiplinaarkaristuse täitmisel. Tulevikus esitatav kahju hüvitamise nõue ei ole perspektiivikas, kuna kambri erinevused kartseri tingimustega on olnud kaebajale pigem soodsad. Vangistusseaduse (VangS) § 651 lg-st 1 tulenevalt peab kartserikambris olema tagatud pidev visuaalne või elektrooniline jälgimine. Preventiivset huvi selliste olukordade tulevikus mittekordumiseks ei saa pidada põhjuseks, mis tingiks kaebaja riigilõivust vabastamise. Kaebajale kaebuse rahuldamise korral sellest tulenev kasu ei oleks sedavõrd kaalukas, et kaebaja kohtukuludest vabastamine oleks käesolevas asjas mõistlik.
  9. E. Jaeger esitas 15.01.2012 määruskaebuse, milles palus Tartu Halduskohtu 10.01.
  10. a määrus tühistada, kuna kaebajal puuduvad vabad vahendid ja sissetulek. Määruskaebuse kohaselt hoiti kaebajat ilma seadusliku aluseta ohtlikele kinnipeetavatele mõeldud eraldatud lukustatud kambris ja vastustaja õigusvastane tegevus kartserikaristuste nõuetele mittevastavates kambrites täideviimisel jääb ilma õigusvastasuse tuvastamiseta korduma ka edaspidi.
  11. Tartu Vangla oli esitatud vastuses seisukohal, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata. Vastuse põhjenduste kohaselt ei ole kaebaja põhjendanud, milles seisneb tema õiguste rikkumine, kui ta kandis kartserikaristust soodsamates tingimustes, kui seda näevad ette vangistust reguleerivad õigusaktid. Vastustaja hinnangul on halduskohus õigesti tuvastanud, et kaebaja õigust, mida ta kaebusega kaitsta soovib, ei saa pidada kaebaja jaoks oluliseks ning tema menetluskulude tasumisest vabastamine ei ole õigustatud. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  12. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse rahuldamiseks ei ole alust, kuid Tartu Halduskohtu 10.01.
  13. a määruse põhjendusi tuleb osaliselt muuta, täiendades neid käesolevas määruses toodud põhjendustega.
  14. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu lõppjäreldusega, et E. Jaegeri vabastamine riigilõivu tasumise kohustusest ei ole esitatud tuvastamiskaebuses väljatoodud asjaolusid arvestades põhjendatud. Kohtupraktikas on korduvalt väljendatud seisukohta, et hinnates maksejõuetu isiku riigilõivu tasumisest vabastamise põhjendatust, peab kohus paratamatult andma eelhinnangu ka kaebaja õiguste kaitse vajalikkuse ja olulisuse kohta. Kui riigilõivu tasumise kohustus peaks aitama ära hoida ilmselt põhjendamatute kaebustega halduskohtusse pöördumist, siis riigilõivu tasumisest vabastamise võimalus aitab tagada, et isiku olulised õigused ei jääks tema maksejõuetuse tõttu kaitseta. Kaebuse perspektiivikuse üle otsustamisel peab kohus hindama kaebuse esitamisega taotletavat eesmärki ning selle saavutamise võimalikkust. Kaebaja õiguste olulisus sõltub sellest, kui intensiivselt on sekkutud õigusesse, millega seoses kaebaja on kohtusse pöördunud. Väheintensiivse riive korral ei ole riigilõivust vabastamine põhjendatud. Kaebaja on halduskohtule esitatud kaebuses leidnud, et tema paigutamisega perioodiks 18.11.2011 – 30.11.2011 kartserikaristust kandma kambrisse, mille tingimused ei olnud samad seaduses sätestatud kartserikambri tingimustega, rikuti tema inimväärikust. Inimväärikuse printsiip on põhiseaduse üks põhiprintsiipidest, mida tuleb järgida ka isiku kinnipidamisel vanglas või arestimajas. Riigil on kohustus tagada, et isikult vabaduse võtmisel peetakse teda kinni inimväärikust säilitavates tingimustes ning meetme kohaldamise viis ega meetod ei tohi põhjustada isikule kannatusi ja raskusi enam, kui kinnipidamisega 2 vältimatult kaasneb. Inimväärikust alandavaks saab pidada aga üksnes isiku selliseid kannatusi, mis ületasid kinnipidamisega kaasnevate kannatuste vältimatu taseme. Ringkonnakohtu hinnangul ei saaks kaebuses väidetud ja suhteliselt lühiajalist (18.11.2011 – 30.11.2011) kaebaja hoidmist kambris nr 1024, mida kasutati vanglas nii täiendvate julgeolekuabinõude kohaldamise kui ka kartserikaristuse ärakandmise kohana, käsitada sellise intensiivsusega inimväärikuse riivena, mis õigustaks mittevaralise kahju hüvitamist siis, kui tegemist oleks vanglapoolse õigusvastase käitumisega. Seega on õige halduskohtu järeldus, et käesoleval juhul on tegemist mitteolulise õiguse rikkumise alusel esitatud kaebusega.
  15. Peale selle on asja materjalidest võimalik järeldada, et kaebaja paigutamine kartserikaristust kandma kambrisse nr 1024, ei ole oma sisult õigusvastane ning ei ole tekitanud kaebajale sellist mittevaralist kahju, mille rahalist hüvitamist oleks tal õigus nõuda. Kaebuse kohaselt nõuab kaebaja vangla toimingu õigusvastasuse tuvastamist, viidates preventiivsele huvile ja mittevaralise kahju nõude esitamise soovile, leides, et perioodil 18.11.2011-30.11.2011 alandas vangla tema inimväärikust sellega, et ta paigutati distsiplinaarkaristust kandma mitte kartserikambrisse, vaid kambrisse nr 1024, mis ei vastanud kartserikambri tingimustele, sest lisaks tavalisele uksele oli sellel kambril ka trellitatud uks, nari oli kahekordne ja ei käinud päevaseks ajaks seina külge nagu kartseris, kambris oli ööpäev läbi videovalve ning kamber nr 1024 ei vastanud ehituslikele nõuetele ventilatsioon oli puudulik, WC-nurk poolavatud, aknaluugid kinni keevitatud. Peale selle olid kambris olemas pistikupesad, telerialus ja –sisendid, mida kartserikambri sisustus ette ei näe.
  16. Halduskohus on kaebuses esitatud asjaolusid ja vastustaja poolt saadud informatsiooni (vangla 04.01.
  17. a vastus järelepärimisele), sh seda, et kaebaja kandis kaebuses viidatud perioodil kartserikaristust kahe Tartu Vangla käskkirja alusel, mida polnud vaidlustatud, arvestades põhjendatult viidanud sellele, et isiku võib riigilõivu tasumisest vabastamata jätta ka juhul, kui esitatud kaebus on perspektiivitu. Ringkonnakohus leiab samuti, et E. Jaegeri tuvastamiskaebus on perspektiivitu, kuna selle esitamisega ei ole võimalik taotletavat eesmärki saavutada ei võimaliku kahjuhüvitise tulevikus taotlemise mõttes ega ka selleks, et vangla teda edaspidi ei paigutaks kartserikaristust kandma kambrisse, mida kasutatakse ka kinnipeetava suhtes täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamisel ja kaebaja saab riigilõivu tasumisest vabastamata jätta sel alusel.
  18. Mittevaralise kahju hüvitamist saab isik nõuda üksnes riigivastutuse seaduse (RVastS) § 9 lg-s 1 sätestatud aluste esinemisel ning juhul, kui avaliku võimu kandja tegevus oli õigusvastane ja süüline. Vangistusseaduse (VangS) § 651 lg 1 kohaselt peab kartser vastama sama seaduse § 45 lg-s 1 sätestatud tingimustele ja tagama kinnipeetava pideva visuaalse või elektroonilise jälgimise. Seega on alusetu kaebuses toodud väide elektroonilise, so videovalve, kasutamise õigusvastasuse kohta kambris, kuhu kaebaja kartserikaristust kandma paigutati. Kaebuses ja määruskaebuses esitatud väited Tartu Vangla kambri mittevastavuse kohta sanitaar- ja ehitusseaduste nõuetele on samuti paljasõnalised ning otsitud. Juba haldusasjas nr 3-11-2355 on tuvastatud, et Tartu Vangla kambrites on tagatud kinnipeetavale kambris elutegevuseks vajalik õhuhulk ja selle ringlus ning kambrites on klosett, mille ümber on ehitatud sein selliselt, et ei kambrikaaslasel ega ka kaamera kaudu ei ole võimalik isiku tegevusi näha. Kaebaja rahulolematus kinni keevitatud akendega ei ole kaebuse rahuldamise aluseks, kuna kaebajal puudub subjektiivne õigus nõuda akende avamist olukorras, mil hoones on toimiv ventilatsioonisüsteem. 3 Ringkonnakohtu hinnangul ei nähtu ka käesoleva asja materjalidest, et E. Jaegeri jaoks oleks kambris videojälgimise rakendamine, aknaluukide kinnikeevitamine või WC nurga poolavatus isegi nende õigusvastasuse korral saanud kaasa tuua sellist mittevaralist kahju, mis kuuluks RVastS § 9 lg 1 järgi hüvitamisele. Samuti ei sätesta vangistust reguleerivad õigusaktid ega eluruumidele esitatavad nõuded tingimust, et tualett peab olema ruumist uksega eraldatud. Ka Euroopa Inimõiguste Kohus on korduvalt leidnud, et isegi vaheseinata tualeti kasutamine ei ole iseenesest kinnipeetava inimväärikust alandav (vt nt Euroopa Inimõiguste Kohtu
  19. juuli
  20. a otsus kohtuasjas nr 59450/00 Ramirez Sanchez vs Prantsusmaa). Tualettruumi avatust on Euroopa Inimõiguste Kohus võtnud arvesse üksnes ühe komponendina asjaolude kogumist, mille alusel kohus on hinnanud, kas kinnipidamise tingimused kambris ületavad minimaalse raskusastme, et tegemist oleks isiku väärikust alandava kohtlemisega (vt nt Euroopa Inimõiguste Kohtu
  21. aprilli
  22. a otsus kohtuasjas nr 28524/95 Peers vs Kreeka). VangS § 45 lg 1 koos sama seaduse paragrahviga 651 lg 1 reguleerib ammendavalt nõudeid kambri aknale ja valgustusele ning selles osas ei ole kohaldatav Vabariigi Valitsuse
  23. jaanuari
  24. a määrusega nr 38 kinnitatud "Eluruumidele esitatavad nõuded" punkt
  25. VangS § 45 lg 1 sisustamisel saab küll arvestada ka Euroopa Nõukogu Ministrite Komitee soovitusega nr REC

(2006)2 kinnitatud "Euroopa vanglareeglistikuga, mille punkti 18.2 alapunkti a kohaselt peavad aknad kõigis kohtades, kus vangid elavad, töötavad või kogunevad, olema nii suured, et vangid saaksid normaaltingimustes ja loomuliku valgusega lugeda või töötada ning võimaldaksid värske õhu juurdepääsu, välja arvatud piisava konditsioneerimissüsteemi korral. Selle üle, et Tartu Vangla kambrites, sh kartserikambrites on olemas eraldi ventilatsioonisüsteem, vaidlust ei ole. Kaebuse esitamise ajal kehtinud HKMS vr § 7 lg 1 järgi saab kaebusega kohtusse pöörduda juhul, kui haldusakti või toiminguga on rikutud isiku õigusi või piiratud tema vabadusi. Ringkonnakohtu hinnangul ei nähtu esitatud kaebusest ka seda, kuidas ja milliseid E. Jaegeri õigusi rikub see, et kambril nr 1024 oli lisaks tavapärasele uksele ka trellitatud uks ja kambris olid olemas pistikupesad, telerialus ja –sisendid ning kambri nr 1024 tingimused olid osaliselt isegi soodsamad (nari oli võimalik istumiseks või lamamiseks kasutada ööpäev läbi, kuna see ei käinud päevaseks ajaks seina külge), kui seda näevad ette vangistust reguleerivad õigusaktid kartserikambri jaoks. Kaebuse faktiline ja õiguslik põhjendus ei veena seega ka ringkonnakohut, et kaebuses väidetud ebameeldivused, mida kaebaja pidi väidetavalt taluma seoses sellega, et teda ei paigutatud kartserikaristust kandma mitte kartserikambrisse, vaid kambrisse, mida kasutatakse ka täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamiseks kinnipeetavate suhtes, oleksid ületanud piiri, mis eristab kambris viibimisega kaasnevaid ebamugavusi väärikust alandavast kohtlemisest. Nagu juba märgitud, ei ole alust pidada kaebaja poolt kirjeldatud kambri nr 1024 tingimusi õigusvastasteks ning need tingimused ei olnud halvemad võrreldes tingimustega, mis on ette nähtud kartserikambrile, vaid pigem paremad, mistõttu ei saanud need tingimused ega ka kaebaja paigutamine kambrisse nr 1024 eraldiseisvalt või kogumis kahjustada isiku õigusi ja vabadusi nii olulisel määral, et kõne alla võiks tulla mittevaralise kahju hüvitise väljamõistmine RVastS § 9 lg 1 alusel. Kuna eraldi õigusvastaseks tegevuseks ei ole ka ringkonnakohtu hinnangul võimalik pidada seda vangla tegevust, kui isik paigutatakse kartserikaristust kandma mitte kartserikambrisse vaid mõnda muusse kambrisse, mille tingimused ei ole halvemad võrreldes kartserikambri 4 tingimusega, siis on halduskohus pidanud esitatud kaebust õigesti perspektiivituks ka selle eesmärgi suhtes, mis puudutab kaebaja poolt välja toodud preventiivset huvi. 10. Nagu juba varem märgitud, on käesoleva kaebuse osaga, mis puudutab kartserikaristuse kandmiseks kasutatud kambri tingimusi, sisult analoogse (hüvitamis)kaebuse esitanud E. Jaeger ka haldusasjas nr 3-11-2355. Ka selles asjas jätsid kohtud tema taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks rahuldamata põhjusel, et tegemist on perspektiivitu kaebusega. Alama astme kohtute määrused viidatud asjas on jõustunud, sest Riigikohtu 02.08.2012. a määrusega ei antud E. Jaegeri määruskaebusele menetlusluba. 11. Seega on ringkonnakohtu hinnangul käesoleva kaebuse puhul samuti tegemist ka perspektiivitu kaebusega ning halduskohus on lõppkokkuvõttes põhjendatult jätnud E. Jaegeri kaebuse esitamisel riigilõivu tasumise kohustusest vabastamata. Tiit Lõhmus Agu Timmi 5 Maili Lokk

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.