) § 17 lõikega 2 ning sellest tulenevalt on täitmata ka
§-s 6 sätestatud nõuded, eeltoodu on
Teise loomeliiduna tunnustamisest keeldumise alusena tuuakse vaidlustatud käskkirjas välja asjaolu, et MTÜ Tartu Kunstnike Liit on piirkondlik loomeliit, mis ei tegele vastava loomeala edendamisega üleriigiliselt 1 ning mistõttu ei ole kaebaja näol tegemist mittetulundusühinguga, mille eesmärk oleks edendada vastavat loomeala ja toetada oma liikmeks olevate loovisikute loometegevust. Käskkirjas leiti, et Seetõttu ei vasta MTÜ Tartu Kunstnike Liit ka
§-5 sätestatud nõudele, mis seab eelduseks vastaval loomealal loometööga tegelemise. KAEBAJA NÕUE JA PÕHJENDUSED
-iga, ent oleks siiski esinenud muid põhjuseid, miks kaebajat loomeliiduna mitte tunnustada. Kaebaja leiab, et olukorras, kus vastustaja oli teadlik, et kaebaja on oma põhikirja muutnud, leidmata sellekohast märget vastavast registrist, tulnuks vastustajal sellekohasele puudusele viidata ning anda kaebajale võimalus puudus kõrvaldada. 5. Teiseks leiab kaebaja, et
-ist ega selle seletuskirjast ei tulene, et loomeliidu tunnustamise välistaks mittetulundusühingu piirkondlikkus. Samuti leiab kaebaja, et
ei piira loovisikute kuulumist erinevatesse loomeliitudesse ega sea mittetulundusühingu tunnustamist loomeliiduks sõltuvusse ühingusse kuuluvate liikmete huvide esindatusest või erinevate toetuste saamise võimalustest. VASTUSTAJA SEISUKOHT 6. Kultuuriminister ei pea kaebust põhjendatuks ning taotleb selle rahuldamata jätmist. Vastustaja selgitab, et mittetulundusühingute seaduse § 23 lõike 2 kohaselt jõustub põhikirjamuudatus selle registrisse kandmisest, ent kuna kaebaja vajalikku põhikirjamuudatust vaidlusaluse käskkirja andmise ajal registris registreerinud ei olnud, ei vastanud tema põhikiri
-is sätestatud nõuetele. Vastustaja leiab seega, et kaebaja taotluse rahuldamata jätmine
7. Teiseks leiab vastustaja, et kaebaja tegevus ei ole suunatud loomeala edendamisele ning ka seetõttu ei ole alust kaebajat loomeliiduna tunnustada. Vastustaja hinnangul tegutseb kaebaja kantuna eesmärgist toetada teatud osa suurest sama loomealaga tegelejate ringist, soodustades neid ning taastekitades vastandumist teiste sama valdkonna loovisikute ning suure, kogu Eestit haarava loomeliiduga. Samuti toob vastustaja välja, et suur osa liidu aktiivsetest liikmetest kuuluvad samaaegselt aga ka Eesti Kunstnike Liitu (edaspidi EKL) loomeala suurimasse erialaliitu, omades selle liikmelisuse kaudu juba ligipääsu kõigile seadusest tulenevatele hüvedele. Arvestades, et TKL tegeleb täpselt sama valdkonna ja samade tegevuste koordineerimisega kui EKL, näeb vastustaja vajadust pigem tegevuste ühendamiseks ja suunamiseks parima valdkondliku tervikarengu huvides kui lõhestumise soodustamiseks. Vastustaja ei nõustu seisukohaga, nagu ühe regionaalse loomeliidu tunnustamata jätmine tooks kaasa valdkonna arengu pärssimise. Vastustaja viitab
§ile 4 ja leiab, et seadusandja on seal silmas pidanud kogu vastavat loomeala, seda sooliste, etniliste, vanuseliste, geograafiliste, hariduslike või mõnede teiste eripärade alusel piiritlemata. Vastustaja möönab, et kõigil kunstnikel on õigus koonduda neid 2 ühendavatesse liitudesse või seltsidesse (naiskunstnikud, portreemaalijad, Tartu Kõrgema Kunstikooli vilistlased, vene kunstnikud jne), kuid need teatud kunstnike tegevuse arendamisele keskenduvad ühendused ei saa seista loomeala kui terviku arendamise ja edendamise eest. Viimaks märgib vastustaja, et tänaseks on Kultuuriministeerium tunnustanud 15 loomeliitu, kes kõik tegutsevad terviklikult kogu oma loomeala edendamisega kogu Eesti territooriumil, olles suunatud kõikidele vastavasse loomealasse kuuluvatele loovisikutele. KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED 8. Hinnanud poolte väiteid ja nende kinnituseks esitatud tõendeid, leian, et MTÜ Tartu Kunstnike Liit kaebus ei ole põhjendatud ning tuleb rahuldamata jätta. Kultuuriminister on vaidlusaluse käskkirja andmisel lõppkokkuvõttes õigesti järeldanud, et kaebaja põhikiri ei vasta loovisikute ja loomeliitude seaduse (edaspidi
) §-s 6 sätestatud nõuetele ning seega esines käskkirja andmise ajal
Möönan, et käskkiri on ebapiisavalt põhjendatud osas, kus leitakse, et Tartu Kunstnike Liit ei vasta
lõikes 1 sätestatud nõuetele, ent see ei too antud juhul kaasa kaebuse rahuldamist, kuna põhikirja vastuolu tõttu
§-ga 6 oleks taotlus vaidlusaluse käskkirja andmise ajal tulnud siiski rahuldamata jätta. 9.
kohaselt on loomeliit
-is sätestatud korras tunnustatud mittetulundusühing, mille eesmärk on edendada vastavat loomeala ja toetada oma liikmeks olevate loovisikute loometegevust. Loomeliidule ning loomeliidu põhikirjale esitatud nõuded on sätestatud vastavalt
§-des 5 ja 6.
kohaselt on loomeliidu tunnustamine võimalik loomeliidu poolt Kultuuriministeeriumile esitatava avalduse alusel. Loomeliidu tunnustamisest keeldumise alused on sätestatud
lõikes 2, mille kohaselt teeb kultuuriminister loomeliidu tunnustamisest keeldumise otsuse, kui loomeliit ei vasta käesoleva seaduse § 5 nõuetele või tema põhikiri ei vasta käesoleva seaduse § 6 nõuetele. Muid aluseid loomeliidu tunnustamisest keeldumiseks seaduses sätestatud ei ole. See tähendab, et juhul kui
§-s 8 sätestatud nõuetele vastava kirjaliku taotluse esitanud mittetulundusühing vastab
§-s 5 sätestatud nõuetele ning tema põhikiri on kooskõlas
§-s 6 sätestatuga, ei ole kultuuriministril kaalutlusruumi küsimuses, kas loomeliitu tunnustada või mitte. 10. Esmalt on poolte vahel vaidlus selles, kas MTÜ Tartu Kunstnike Liit põhikiri on kooskõlas
§-s 6 sätestatuga. Haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) § 54 kohaselt on haldusakt õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele. Halduskohtumenetluse seadustiku § 158 lg 2 kohaselt hindab kohus haldusakti õiguspärasust haldusakti andmise aja seisuga. Eelviidatud sätetest tulenevalt tuleb seega käesoleva vaidluse lahendamiseks kontrollida, kas kaebaja põhikiri vastas
§-s 6 sätestatud nõuetele vaidluselause käskkirja andmise ajal, st.
lg 1 punktides 4-7 on sätestatud, et loomeliidu põhikirjas märgitakse lisaks mittetulundusühingute seaduses sätestatule kord, mille kohaselt tuleb teatada teostest, mis loomeliidu liige on loomeliidu loomealal loonud või esitanud, ja neid registreerida, samuti 3 loometoetuse määramise komisjoni liikmete valimise kord ja komisjoni töökord, loometoetust saavate isikute ja loometoetuste üle arvestuse pidamise kord ning loovisikule makstavate stipendiumide ja muude hüvitiste maksmise alused ja kord.
lg 2 kohaselt võivad eelnimetatud korrad olla kinnitatud põhikirja alusel eraldi dokumendiga. Vaidlusaluse käskkirja andmise ajal kehtis MTÜ Tartu Kunstnike Liit põhikiri
lg 1 punktides 4-7 nimetatud kordasid, samuti pole põhikirjas sätestatud ühelegi mittetulundusühingu organile volitust selliste kordade kehtestamiseks. Ka ei esitanud kaebaja Kultuuriministeeriumile viidatud kordasid, mis oleksid kehtestatud põhikirja alusel eraldi dokumendiga.
Vaidlusaluse otsuse tegemise ajal kehtinud põhikirjas ei olnud
Mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrist nähtub, et uue põhikirja on kaebaja registreerinud alles
lõikes 2 sätestatud võimalus kehtestada
Kaebaja neid kordasid põhikirja alusel eraldi dokumendina vaidlusaluse otsuse tegemise ajaks kinnitanud ei olnud. Kaebaja üldkoosoleku poolt vastu võetud uut põhikirja redaktsiooni, mida ei olnud registrisse kantud ning mis polnud seega jõustunud, ei saa käsitada põhikirja alusel kehtestatud eraldi dokumendina
4 15. Käskkirja ei saa õigusvastaseks pidada sel põhjusel, et Kultuuriministeerium ei viidanud põhikirjas esinenud puudustele ega andnud kaebajale tähtaega nende kõrvaldamiseks. HMS § 15 lg 2 kohaselt peab haldusorgan taotluse esinevate puuduste olemasolul andma taotluse esitajale tähtaja nende puuduste kõrvaldamiseks. Selles sättes peetakse aga silmas taotluses esinenud formaalseid puudusi, nt. seda, et taotluses puudutavad mingisugused andmed, mis seal peaks olema esitatud või pole lisatud mingisuguseid dokumente. HMS § 15 lg 2 ei kohusta haldusorganit andma taotluse esitajale, kes objektiivselt ei vasta taotletava hüve saamiseks seaduses sätestatud tingimustele, täiendavat tähtaega selleks, et ennast nõuetega vastavusse viia. Olukorras, kus tunnustamist taotlev mittetulundusühing või tema põhikiri ei vasta
§-des 5 või 6 sätestatule, tuleb kultuuriministril taotlus
Seejuures ei ole kaebajal takistust pärast oma tegevuses või põhikirjas nõuetekohaste muudatuste tegemist uuesti enda tunnustamist taotleda. Eeltoodust tulenevalt esines vaidlusaluse käskkirja andmise ajal
lõikes 2 sätestatud alus loomeliidu tunnustamisest keeldumiseks ning kultuuriministri käskkiri on seega lõppkokkuvõttes õiguspärane ning kaebus tuleb rahuldamata jätta. 16. Eeltoodule vaatamata ei saa toimikust nähtuvatel asjaoludel põhjendatuks siiski pidada kultuuriministri seisukohta, et kaebaja ei vasta
HMS § 56 lg 1 ja 2 kohaselt peab haldusakt ja soodustava haldusakti andmisest keeldumine olema kirjalikult põhjendatud nõnda, et põhjenduses on märgitud haldusakti andmise faktiline ja õiguslik alus.
lõikes 1 on sätestatud, et loomeliidus peab olema vähemalt 50 teovõimelist füüsilist isikut, kes on vähemalt kolm viimast aastat vastaval loomealal loometööga tegelenud ja kelle teosed või esitused on selles ajavahemikus avalikustatud autoriõiguse seaduse §-de 9 ja 10 tähenduses. Vaidlustatud käskkirjas on leitud, et kaebaja tegevus ei vasta
lõikes 1 sätestatule, mis seab eelduseks vastaval loomealal loometööga tegelemise. Ühelegi tõendile, mille põhjal selline järeldus tehtud on, käskkirjas ei viidata. Käskkirjast ilmneb, et loominguliselt aktiivsete isikute piirmäära on kaebaja täitnud. Samas jääb täiesti selgusetuks, mille põhjal on leitud, et käskkirjas nimetatud loominguliselt aktiivseid isikuid ei saa käsitada
lg 1 tähenduses isikutena, kes vähemalt kolm viimast aastat vastaval loomealal loometööga tegelenud. 17.
lg 4 kohaselt on Kultuuriministeeriumil on õigus taotlejalt nõuda täiendavaid andmeid tema liikmete loodud teoste ja esituste kohta. Käesoleval juhul on Kultuuriministeerium seda vajalikuks pidanud ning vastavalt selgitusi nõudnud (tl 8). Vaidlusalusest käskkirjast nähtuvalt on kaebaja esitanud Kultuuriministeeriumile seepeale oma liikmeskonna loominguliste teoste ja esituste nimekirja. Leian, et seisukoht, et loomeliiduna tunnustamist taotleva mittetulundusühingu liikmed ei ole vähemalt kolm viimast aastat vastaval loomealal loometööga tegelenud, saab tugineda üksnes liikmeskonna loominguliste teoste ja esituste kohta taotleja poolt esitatud andmete analüüsile. See analüüs peab olema kontrollitav ning selles tuleb põhjendada, miks ei peeta sealt nähtuvat liikmete tegevust loomealal loometööga tegelemiseks. Käesoleval juhul käskkiri sellist analüüsi ei sisalda. Seda, kas käskkirja andmisel üldse on kontrollitud, milles on seisnenud kaebaja liikmete loometegevus, mille alusel loomeliiduna tunnustamist taotletakse, ei nähtu käskkirjast sootuks. 18. Esitatud kujul põhjendamatuks pean ka käskkirjas esitatud seisukohta, nagu oleks
lõikega 1 vastuolus see, et loomeliiduna tunnustamist taotleva mittetulundusühingu 5 tegevus või liikmeskond on kuidagi territoriaalselt piiritletud. Sellist piirangut
-ist ei tulene. Seadus ei nõua loomeliidu tunnustamise eeldusena, et selle liikmed peaksid loometööga tegelema tervel Eesti territooriumil või et nende töid peaks eksponeeritama erinevates Eesti paikades. Vaidlustatud käskkirjas esitatud seisukoht, et
-i mõte on tunnustada ja toetada loomeliite, mille tegevus ja seega loomeala ei ole piiratud regiooni, rahvuse, soo või muu kitsendusega, on meelevaldne ega tugine seaduse tekstil ega ka seaduse vastuvõtmisele eelnenud seaduseelnõu seletuskirjas esitatud kaalutlustel seaduse vajalikkuse ja eesmärki kohta. Esitatud kujul pean põhjendamatuks seisukohta, et Tartust pärit, Tartus õppinud või muidu end Tartu kui elu- ja loomekeskkonna kaudu identifitseerivaid kunstnikke või just eeskätt Tartus oma taieseid esitavaid ja avaldavaid kunstnikke koondav organisatsioon ei tegele loomeala edendamisega
Nõuet, et loomeliidu tegevus peaks olema üleriigiline, seadusest ei tulene ning selline piirang oleks seaduse §-s 1 sätestatud eesmärgi valguses ka kummaline. Loomeala ei ole
-is defineeritud territoriaalsusest lähtuvalt.
lg 1 ja § 2 lg 1 tulenevalt tunneb seadus järgmisi loomealasid: kujutav või rakenduskunst, lavakujundus, audiovisuaalne kunst, lavakunst, kirjandus, muusika ja arhitektuur. Seega hindamaks, kas loomeliiduna tunnustamist taotlev kunstnikke koondav mittetulundusühing vastab
lõikes 1 sätestatud nõuetele, tuleb ja saab kontrollida üksnes seda, kas selles mittetulundusühingus on vähemalt 50 teovõimelist füüsilist isikut, kes on vähemalt kolm viimast aastat tegelenud loometööga kujutava- või rakenduskunsti alal ning kas nende teoseid või esitusi on selles ajavahemikus avalikustatud autoriõiguse seaduse §-de 9 ja 10 tähenduses. Seda, kas tegevus toimub Tallinnas, Tartus või igal pool üle Eesti, ei saa
19. Õigusnormi tõlgendamine normi eesmärgist lähtudes on arvestatav tõlgendusmeetod, ent normi eesmärk saab tuleneda normist endast ning tema koosmõjust teiste normidega või õiguskorra teiste elementidega. Väide, et
eesmärk on tunnustada üksnes selliseid loomeliitusid, mille tegevus on üleriigiline, ei tugine antud juhul ühelegi adekvaatsele allikale. Samuti jääb arusaamatuks, mida peetakse käskkirjas üldse silmas loomeala edendamisega üleriigiliselt. Kui sellega on silmas peetud seda, et end loominguliselt Tartuga sidunud kunstnike või eeskätt Tartus oma kunsti eksponeerivate kunstnike loometegevus ei ole käsitatav kultuurilise loovuse ja kaunite kunstide professionaalsel tasemel säilimise ja arenemisena
20. Asjakohatu on vaidlustatud käskkirjas viidata ka sellele, et suur osa kaebaja tegevkunstnikest liikmetest on samaaegselt ka Eesti Kunstnike Liidu liikmed.
lg 2 kohaselt võib loovisik kuuluda mitmesse loomeliitu.
lg 2 kohaselt on küll välistatud erinevatel loomealadel tegutsevate loovisikute koondumine ühte loomeliitu, ent miski ei välista ühe loovisiku kuulumist mitmesse samal loomealal tegutsevasse liitu. Seadusest ei tulene kuidagi, et igal
Arvestades, et tunnustatud loomeliidu staatus annab mittetulundusühingule õiguse saada riigieelarvest toetusi, ei oleks põhimõtteliselt välistatud seaduses sellise regulatsiooni kehtestamine, mis praktikas peaks tagama selle, et erinevate loomeliitude tegevus loomealati ei kattuks. Selliseid piirangumehhanisme
aga ei sisalda ning loomeliitude tunnustamise menetluse raames ei saa haldusvõim selliseid piiranguid ka omal algatusel luua. Samavõrd asjakohatu on viidata sellele, et kaebaja liikmeteks olevad loovisikutel on ka väljaspool oma loomeliitu võimalik riigi toetusi saada. See ei ole asjaolu, 6 millega saaks seaduse kohaselt õigustada loomeliidu tunnustamisest keeldumist. Riigieelarve vahenditest antavate loometoetuste kuritarvitamise vältimiseks on
lõikes 2 sätestatud, et vabakutselisel loovisikul, kes kuulub samal ajal mitmesse loomeliitu, on õigus loometoetust saada vaid ühe loomeliidu kaudu. 21. Eeltoodu põhjal ei saa vääramatult väita, et kaebaja tingimata vastas vaidlustatud käskkirja andmise ajal
lõikes 1 sätestatud nõuetele, küll aga on käskkirjas esitatud põhjendus vastupidise kohta ebaadekvaatne ning sellise põhjendusega loomeliidu tunnustamisest keeldumine lubamatu. Kuivõrd aga vaidlustatud käskkirja andmise ajal ei vastanud kaebaja taotlus
§-s 6 sätestatule, oli loomeliidu tunnustaisest keeldumine lõppkokkuvõttes õiguspärane ning kaebus tuleb rahuldamata jätta. 22. Halduskohtumenetluse seadustiku § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebuse rahuldamata jätmisega on kohtuotsus tehtud kaebaja kahjuks. Kuna vastustaja ei ole taotlenud enda kasuks menetluskulude väljamõistmist, jäävad kummagi poole kulud poole enda kanda. /allkirjastatud digitaalallkirjaga/ Kristjan Siigur kohtunik 7
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.