Obsah (6)

§ 155§ 38§ 151§ 121§ 235§ 108

KOHTUMÄÄRUS Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Asja läbivaatamise kuupäev Menetlusosalised Tartu Ring

§ 155lg 5, § 235 lg 3).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

2. aasta kevadel pöördus kaebaja Politsei- ja Piirivalveameti õigusbüroo Jõhvi kriminaaltalituse poole, kirjeldas enda probleemi ning soovis saada selle osas nõu. Kaebaja kohtus Põhja Prefektuuri Ida politseijaoskonna väärteomenetleja K. Varesega (Vares) väljaspool politseiosakonda ning andis kohtumisel K. Varesele audiokasseti, millel oli väidetavalt lindistus sellest, kuidas kaebajat ähvardatakse. K. Vares võttis kasseti politseiosakonda kaasa.
3. 23.05.2008 esitas kaebaja Ida Politseiprefektuurile (Ida Prefektuuri õiguseellane) taotluse (tl 20), milles nõudis juunis 2006 üle antud audiokasseti kohest tagastamist. Kuna politseiametnikul, kelle poole avaldaja pöördus, puudusid andmed nimetatud kasseti olemasolu kohta, siis 25.06.2008 teatati taotlejale, et audiokassetti ei ole kasutatud ning see pole ka vastuse koostaja andmetel politsei käes olnud (tl 21). 27.06.2008 koostas kaebaja selle peale vastuse (tl 22), kus palus veel kord audiokassett viivitamatult tagastada ega nõustunud väitega nagu poleks audiokassetti politsei käes olnud. Teistkordset vastust avaldajale ei esitatud.
4. 23.04.2009 esitas kaebaja Tartu Halduskohtule kaebuse (haldusasi 3-09-878) ja palus, et kohus tunnistaks õigusvastaseks tema poolt 23.05.2006 Ida Politseiprefektuurile esitatud avalduse, samuti 25.06.2008 koostatud kriminaalosakonna Jõhvi kriminaaltalituse komissari vastuse ning 30.06.2008 prefektuuri laekunud märgukirja käiguta ja vastamata jätmise. Tartu Halduskohus tegi 08.06.2010 haldusasjas nr 3-09-878 otsuse, millega rahuldas kaebaja taotluse tunnistada Ida Politseiprefektuuri tegevus eelnimetatud pöördumiste menetlemisel õigusvastaseks.
5. 16.06.2010 esitas kaebaja Ida Prefektuurile nõude tagastada kaebajale kõnealune audiokassett. 05.07.
6. a vastuses kaebajale viitab Ida Prefektuur Tartu Halduskohtus käivale menetlusele haldusasjas 3-09-878 ning leiab, et tuleb jätta kohtu otsustada, kas vaidlusobjektiks ning tagastamist nõudva kasseti küsimust kaebuse raames arutatakse ning kas kaebaja kaebuse esemeks olevad asjaolud kujunesid haldusmenetluse või süüteo raames. Samuti märgib vastustaja, et pole võimalik tuvastada asjaolu, kas kaebaja poolt oli kõne all olev kassett õigusorganile üle antud, ega väidetavalt üleantud kasseti asukohta.
7. 23.07.2010 saabus Tartu Halduskohtule kaebaja kaebus (tl 1-2), milles kaebaja palus kohustada Ida Prefektuuri tagastama kaebajale tema poolt
8. aasta juunis Ida Politseiprefektuuri valdusesse antud audiokassett. Kaebuses selgitab kaebaja, et Tartu Halduskohtu poolt haldusasjas 3-09-878 tunnistati Ida Politseiprefektuuri tegevus kaebaja poolt
9. a juunis Ida Politseiprefektuuri valdusesse antud audiokasseti tagastamisest keeldumisel õigusvastaseks. Kaebaja soovib, et kõnealune audiokassett talle tagastataks, kuna see on talle vajalik kui oluline tõendusmaterjal eelseisvas kriminaalmenetluses. Väär on vastustaja 05.07.
10. a kirjas sisalduv väide, et pole võimalik tuvastada, kas kaebaja poolt oli juba eelnevalt käsitlemist leidnud kassett õigusorganile üle antud. Kaebaja on seisukohal, et üleantud audiokasseti asukoha väljaselgitamine on Ida Prefektuuri siseasi.
11. Vastustaja on vastuses kaebusele (tl 14-18) seisukohal, et kaebus on põhjendamatu ning alus selle rahuldamiseks puudub. Vastustaja hinnangul saab kaebaja nõude täitmise eelduseks olla tingimus, et vaidlusalune asi on Ida Prefektuuri valduses, s.o prefektuur on saanud tegeliku võimu asja üle ning seda politseiametniku avaliku võimu volituste rakendamisel (menetlustoimingu käigus üle antud) või muude avalike ülesannete täitmisel ning valdaja omab jätkuvalt tegelikku võimu asja üle (asi on politseiasutuses reaalselt olemas). Haldusasja nr 3-09-878 raames ei ole välja selgitatud vaidlusaluse kasseti asukoht, küll aga on kohtuotsuse motiivides tuvastatud, et kaebaja on seoses nõude esitamise tähtaja möödalaskmisega minetanud õiguse taotleda kasseti tagastamist.
12. Tartu Halduskohus rahuldas 07.03.
13. a otsusega kaebaja kaebuse ning kohustas Ida Prefektuuri viivitamatult tagastama kaebajale tema poolt
14. aasta juunikuus Ida Politseiprefektuuri valdusesse antud audiokassett. Otsuse põhjenduste kohaselt ei vasta tegelikkusele Ida Politseiprefektuuris 25.06.2008 koostatud vastuses nr IDA 9-1.11.1/14648 toodu, et kassetti pole politsei käes olnud. Vaidlus puudub selles, et prefektuur ei tagastanud kaebajale tema poolt väidetavalt edastatud kassetti. Samuti ei nõustu halduskohus vastustaja väitega, et kõnealune audiokassett on antud vastustaja valdusesse eraõiguslikus suhtes, kuna Tartu Halduskohtu 08.06.
15. a otsusega haldusasjas nr 3-09-878 on tuvastatud, et
16. aasta juunis võttis Ida Politseiprefektuuri Jõhvi kriminaaltalituse politseiametnik K. Vares kaebajalt vastu audiokasseti, mille viis oma töökohta Jõhvi politseiosakonda. Seega sai vastustaja audiokasseti reaalselt oma valdusesse ning ta ei ole esitanud kohtule ühtegi 2 tõendit selle kohta, et kõnealune audiokassett oleks väljunud tema valdusest. Halduskohtu hinnangul ei ole asjakohane vastustaja seisukoht, et vastustajal ei ole kohustust tagastada kaebajale audiokassetti, kuna kaebaja andis selle politseiametnikule vabatahtlikult. Kuna vastustaja kinnitab, et K. Vares´e ülesandeks oli kohtuda kaebajaga, siis nimetatud fakt annab kinnitust sellest, et K. Vares võttis audiokasseti vastu teenistuskohustuste täitmise käigus. Halduskohus ei nõustu vastustaja seisukohaga, et audiokasseti andmisest K. Vares´e valdusesse on möödunud ebamõistlikult pikk aeg, mille tõttu ei ole enam võimalik teha kindlaks audiokasseti asukohta, kuna K. Vares`e 12.05.
17. a ettekandest nähtub, et ta mäletab suurepäraselt kõnealuse audiokassetiga seonduvaid asjaolusid. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
18. 04.04.2011 esitas vastustaja Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse (tl 59-61), milles palub tühistada Tartu Halduskohtu 07.03.
19. a otsus ning teha asjas uus otsus, millega jätta kaebaja kaebus Ida Prefektuuri vastu kohustava ettekirjutuse tegemiseks rahuldamata. Apellant on seisukohal, et kuigi isikuks, kes sai enda valdusesse audiokasseti, mille võttis endaga kaasa prefektuuri ruumidesse, oli Ida Politseiprefektuuri politseiametnik, ei läinud asi reaalselt üle prefektuuri valdusesse asjaõigusseaduse mõistes ning isegi juhul, kui faktiliselt asus vaidlusalune asi
20. aastal mingil ajavahemikul politseiasutuse ruumes, ei ole tõendeid selle kohta, et nimetatud audiokassett võis olla politseiasutuse valduses
21. aastal, aastal 2010 või apellatsioonkaebuse esitamise ajal. Halduskohus on kohustanud vastustajat tagastama kaebajale asja, mida vastustaja valduses ei ole. Kaebaja teadis, et kassett on pärast selle K. Varesele üle andmist kaotsi läinud, kuid sellele vaatamata ja arvestamata tema nõude täitmise võimatust, on kaebaja siiski perioodiliselt sama nõuet esitanud. Apellant on seisukohal, et ebaõige materiaalõigusnormi kohaldamine koosmõjus tõendite ebaõige hindamise ja eksimustega järelduste tegemisel on kaasa toonud ebaõige kohtulahendi, mis ei ole täidetav. Audiokasseti tagastamise nõude täitmine ei ole võimalik, kuna selle üleandmisest aastal 2006 politseiteenistuses olnud isiku kätte kuni tagastamisnõude esitamiseni on möödunud ebamõistlikult pikk aeg, mistõttu tagantjärele ei ole enam võimalik kasseti asukohta kindlaks teha ega seda üles leida. Samuti juhib apellant ringkonnakohtu tähelepanu, et kuigi RVastS § 4 lõike 2 alusel võib asja valdamiseks õigustatud isik esitada haldusorganile nõude 30 aasta jooksul nõudeõiguse tekkimisest arvates, siis ei ole nimetatud sätte mõtteks mitte antud aja kestel sama nõude perioodiline edastamine, vaid tegemist on nõudeõiguse aegumise maksimaalse tähtajaga – 30 aastat. Käesoleva kaasuse puhul on
22. aastal tekkinud nõudeõigus realiseeritud 2 aasta möödumisel (23.05.2008) nõudeõiguse tekkimisest.
23. Kaebaja palub oma vastuses (tl 73) jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Vastuse kohaselt on apellatsioonkaebus alusetu, põhjendamatu ning ebapädev. Kuigi apellant on käesolevas asjas esimese astme kohtule kinnitanud, et kõne all olev audiokassett asub Ida Prefektuuri ruumes, on ta ringkonnakohtule väitnud vastupidiselt, et audiokassetti ei ole Ida Prefektuuris olemas, samas ei ole apellant esitanud ringkonnakohtule mitte ühtegi tõendit kõne all oleva audiokasseti väljumise kohta apellandi valdusest. Sellest, et audiokassett on kaotsi läinud, sai kaebaja teada apellatsioonkaebust lugedes. Vastuses apellatsioonkaebusele avaldab kaebaja, et lähtuvalt apellandi poolt väidetust, et audiokassett on kaotsi läinud, on ta nõus sõlmima vastustajaga kompromissi, tingimusel, et vastustaja hüvitab temale kahju, mis on tekkinud asendamatu audiokasseti kaotsimineku tõttu.
24. 18.05.2011 ringkonnakohtule esitatud selgituses (tl 80-81) avaldas kaebaja, et on nõus sõlmima vastustaja kompromissi tingimusel, et vastustaja hüvitab kaebajale menetluskuludena tekkinud kahju summas 1742,10 eurot. Ettepanekule lisatud 3 õigusabikulusid tõendavate maksedokumentide kohaselt on tegemist 07.11.2007, 07.02.2008 ja 20.06.2008 esitatud arvetega tasumiseks õigusabi eest kriminaalasjades, mille numbreid ei ole maksedokumentides märgitud.
25. 30.05.2011 esitas vastustaja seisukoha kaebaja ettepaneku kohta kompromissi sõlmimiseks ning leidis, et kompromissi sõlmimine kaebaja poolt toodud tingimustel ei ole võimalik. Vastuse kohaselt on kaebaja teinud ettepaneku hüvitada talle käesolevasse haldusasjasse mittepuutuvad õigusabikulud. Kaebaja esitatud kompromissi sõlmimise taotlusest ei nähtu põhjuslik seos kasseti väärtuse ja kaebaja poolt kantud õigusabikulude vahel. Apellandi hinnangul võiks uue samaväärse kasseti soetamiseks tehtavate mõistlike kulutustena arvesse tulla uue samaväärse kasseti soetamise hind.
26. 14.06.2011 ringkonnakohtusse saabunud seisukohas märgib kaebaja, et kõne all olev audiokassett on asendamatu asi sellel oleva helisalvestise pärast ning kohatu on vastustaja jutt audiokassettide kaasaegsest turuhinnast. Kaebaja kinnitab, et tema poolt ringkonnakohtule esitatud tõendid õigusabikulude kohta on seotud üksnes kriminaalasjaga, mille korrektseks lõpuleviimiseks on tarvilik vaidlusalune audiokassett. Kaebajal on tekkinud vaidlusaluse audiokasseti (väidetavast) kaotsiminekust otsene varaline kahju toodud õigusabikulude summa ulatuses, otsene varaline kahju on otseses põhjuslikus seoses audiokasseti (väidetava) kaotsiminekuga ning hinnatav asendamatu audiokasseti väärtusena. Kuna uue samaväärse audiokasseti soetamine ei ole võimalik, siis kuulub hüvitamisele kaotsiläinud audiokasseti väärtus. Kaebaja rõhutab, et kui vastustaja ei oleks audiokassetti (väidetavalt) ära kaotanud, siis ei oleks kaebajal tekkinud kahju 1742,10 euro ulatuses.
27. 07.11.2012 toimunud ringkonnakohtu istungil juhtis kohus poolte tähelepanu asjaolule, et kaebaja on esitanud käesolevas asjas kaebuse halduskohtule enam kui kaks aastat pärast seda, kui vastustaja keeldus kassetti kaebajale tagastamast. Eelnevast tulenevalt andis ringkonnakohus kaebajale tähtaja 01.12.2012 kaebuse esitamise tähtaja ennistamise põhjendatud taotluse esitamiseks.
28. 01.12.2012 ringkonnakohtule esitatud taotluse kohaselt puudus kaebajal enne tuvastamiskaebuse menetluses (haldusasjas 3-09-878) tehtud lõplikku otsust dokumentaalne alus audiokasseti väljanõudmiseks vastustajalt. Kaebaja hinnangul on kahe nõude esitamine vastustajale olnud mõistlik ja haldusorganile mõistlike nõuete korduvalt esitamine ei ole keelatud. Seega ei ole antud juhul tegemist halduskohtule kaebuse esitamise tähtaja rikkumisega, kuna pärast teistkordset ja kaebaja jaoks ootamatut keeldumist vastustaja poolt esitas ta kaebuse halduskohtule tähtaegselt. Samuti ei ole varem toimunud kohtumenetlust audiokasseti tagastamise või selle väärtuse hüvitamise asjas.
29. 20.12.2012 esitas vastustaja ringkonnakohtule seisukoha kaebaja esitatud tähtaja ennistamise taotluse osas, milles on seisukohal, et taotluses toodud väited ja põhjendused on vastuolus haldusasjas number 3-09-878 tehtud Tartu Halduskohtu 08.06.
30. a otsuse (jõustunud 08.07.2010) motiivides tuvastatud asjaoludega. Haldusasja nr 3-09-878 menetluse jooksul on kaebaja korduvalt rõhutanud, et tema eesmärgiks on kasseti tagastamine. Seega on vale kaebaja väide, et vaidlusaluse audiokasseti tagastamise või selle väärtuse hüvitamise asjas varem kohtumenetlust ei ole toimunud, kuna sisuliselt on kasseti tagasinõudmise võimatuse otsustus tehtud juba 08.07.2010 jõustunud kohtuotsuses. Antud juhul on tegemist kaebaja korduva nõudega, kus samas asjas on juba kohus otsuse teinud, andes muuhulgas hinnangu ka kasseti tagastamise nõude esitamise võimatuse kohta tähtaja möödumise tõttu ning kohtuotsus on jõustunud. 4 Kaebaja ei ole esitanud ühtegi põhjendust selle kohta, miks tal ei olnud võimalik pöörduda kohtusse kuu aja jooksul pärast haldusorganilt eitava vastuse saamist, vaid tegi seda alles aasta võrra hiljem. Kaebaja selgitus selle kohta, et tal puudus dokumentaalne alus audiokasseti väljanõudmiseks Ida prefektuurilt, on mõistetamatu. Kaebaja poolt kordusnõude esitamise ajal 16.06.2010 ei olnud kohtuotsus haldusasjas 3-09-878 veel jõustunud, vaid see jõustus alles 08.07.
31. Seega ei olnud väidetavat alusdokumenti teistkordse nõude esitamise ajal olemas. Kui kaebaja teadis tõsikindlalt, et ta on andnud vallasasja politsei valdusesse ja see ese omas isiku jaoks olulist väärtust, siis ei olnud tal mingit takistust koheselt pärast toimingust keeldumist kohtu poole kohustamiskaebusega pöörduda. Vastustaja hinnangul ei ole antud juhul esinenud ühtegi takistust, mis võinuks mõjutada kaebuse õigeaegset esitamist või mis oleks põhjustanud kaebetähtaja ületamise tervelt aasta võrra. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
32. Ringkonnakohus leiab, et kaebaja taotlus kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks tuleb jätta rahuldamata, kaebus tuleb jätta läbi vaatamata, halduskohtu otsus tühistada ja asja menetlus lõpetada.
33. Kaebaja esitas vastustajale esimese taotluse kasseti tagastamiseks 23.05.2008 ning vastustaja keeldus kasseti tagastamisest 25.06.
34. a kirjaga. Kasseti tagastamisest keeldumise ajal kehtinud halduskohtumenetluse seadustiku § 9 lg 1 nägi ette, et keeldumise korral esitatakse kohustamiskaebus ühe kuu jooksul alates keeldumise teatavaks tegemisest. Kaebuse halduskohtule vastustaja kohustamiseks kasseti tagastamiseks esitas kaebaja 16.06.
35. Kaebuses ei esitanud kaebaja tähtaja ennistamise taotlust. Ringkonnakohtule 01.12.2012 esitatud avalduses tõi kaebaja kaebuse esitamise tähtaja möödalaskmise põhjuseks asjaolu, et sai kohustamiskaebusega kohtusse pöörduda alles pärast seda, kui kohus oli tuvastanud vastustaja tegevuse õigusvastasuse.
36. Ringkonnakohus on seisukohal, et ebaõige on kaebaja arusaam, justkui kohustamiskaebusega kohtusse pöördumise tähtaja lõppu saab määramata ajaks edasi lükata kuni vastustaja tegevuse õigusvastasuse tuvastamiseni. Selline tõlgendus ei ole kooskõlas kohtusse pöördumiseks menetlusseadustikes sätestatud tähtaegade eesmärgiga. Kohustamiskaebuse tähtaegse esitamise korral oleks kohus pidanud võtma seisukoha ka vastustaja poolt tehtud keeldumise õiguspärasuse osas, mistõttu ei saa õigusvastasuse tuvastamine lükata edasi kohustamiskaebuse esitamiseks seadusega ette nähtud tähtpäeva saabumist. Kohustamiskaebusega kohtusse pöördumise tähtaeg hakkas käesoleva juhul kulgema vastustaja poolt kasseti tagastamisest keeldumisele järgneval päeval ehk 26.06.2008, ning viimane päev kohustamiskaebuse halduskohtule esitamiseks oli seega 25.07.
37. Kohustamiskaebuse esitamise tähtaja kulgemise seisukohalt ei oma tähtsust vastustaja poolt märgitud asjaolu, et kaebaja on kohtu poole pöördunud korduvate ehk sisuliselt samade kaebustega, kuna eelpool toodud põhjendustel ei saa olla alternatiivse nõudega kohtu poole pöördumine tähtaja ennistamisel arvesse võetavaks tähtaja möödalaskmise mõjuvaks põhjuseks.
38. Eelnevale tuginevalt on ringkonnakohus seisukohal, et esineb halduskohtumenetluse seadustiku (alates 01.01.2012 kehtiva redaktsiooni,

) § 121 lg 1 p-s 2 sätestatud alus – kaebaja kaebus ei vasta halduskohtumenetluse seadustiku §-de 37–39 nõuetele ehk kaebus on esitatud hilinenult ning kaebaja ei ole esitanud kaebuses kaebetähtaja ennistamise taotlust ega tähtaja möödalaskmise põhjuseid (

§ 38

lg 5), kaebaja ei ole ringkonnakohtu poolt määratud tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud ja puudused takistavad asja läbivaatamist. 5

§ 151

lg 1 p 1 järgi jätab kohus määrusega kaebuse läbi vaatamata, kui pärast kaebuse menetlusse võtmist ilmnevad

§ 121

lg-s 1 sätestatud asjaolud.

§ 155

lg 3 ls 1 sätestab, et kui kaebuse jätab läbi vaatamata või menetluse lõpetab kõrgema astme kohus, tühistab ta ühtlasi määrusega alama astme kohtu lahendi. 20.

§ 155

lg 5 sätestab, et ringkonnakohtu määruse peale, millega kaebus jäetakse läbi vaatamata, millega menetlus lõpetatakse, võib esitada määruskaebuse.

§ 235

lg 3 järgi esitatakse määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates. 21.

§ 108

lg 4 kohaselt kannab kaebaja menetluskulud kaebuse läbi vaatamata jätmise ja menetluse lõpetamise korral, kui käesolevas paragrahvis ei sätestata teisiti.

§ 108ei sätesta teisiti, mistõttu kannab menetluskulud käesolevas asjas kaebaja.

Einar Vene Agu Timmi 6 Madis Ernits